Väike vahefiniš

Väike vahekokkuvõte. Eelmisel aastal lippasin maist oktoobrini 524 km, sel aastal on kahe kuuga kogunenud 227 km. Võistelnud pole ja pulsi olen madala hoidnud. Eelmisel nädalal kasvas kilometraaž 62 kilomeetrini (statisikahuvilistele, see on alla kolmandiku sellest, mida jookseb nädalas maratoni maailmarekordiomanik Paul Tergat) ja see nädal tuleb rahulikum. Regulaarselt jooksma hakkasin veebruaris, mis on poolteist kuud varem kui eelmisel aastal. Seega eeldusi vormi ajastamiseks septembri lõppu on.

Nädalavahetusel muutsin aga meelt vihmas jooksmise suhtes. Laupäeval päev otsa ootamist ning tänava kuivamist meelitas lõpuks halli asemel siiski õue. Loomulikult oli see ainult ilma julm kavatsus ning kodust piisavalt kaugel, et mitte viitsida tagasi minna, hakkaski kallama. Lippasin siis kiuste oma 14-15 km täis ning tõdesin, et kihiline riietus ehk vee-tuulekindel jakk ning korralikud tehismaterjalidest ja niiskust tõrjuvad jooksusokid lasevad end ka vees hästi tunda.

Sussid olid seest küll märjad, aga jalad sama niisked kui tavaliselt peale distantsi, hõõruma igatahes ei hakanud, külmetamisest rääkimata. Varustusest peakski ükskord pikemalt kirjutama, harrastajal on täna üsna head võimalused professionaali tasemel treeningvarustusele ligipääsuks.