Ironmanist ja sellele eelnevast 1800 km'i pikkusest jalgrattaretkest on nüüd paar kuud möödunud. Aimasin juba retke vältel endamisi, et eks kogu see ettevõtmine on suuresti ikka rohkem vaimu kui lihaste jõul vallutatud. Ilmsiks sai see aga nüüd, mõned kuud pärast möllu.
Ilmselgelt tundsin vahetult pärast Ironmani läbimist soovi oma vormi mitte kaotada ja suurte mahtudega edasi panna. Võtsin endale eesmärgiks hoida vormi sellisena, et aastas suudaks ikka mitu maratoni läbida. Selgelt oli see eesmärk seatud kooskõlastamata kehaga, kes arvas sootuks teisiti. Trennid pärast Ironmani läksid väga nadisti - jalad, eriti põlved väsisid ruttu ja hingamine oli isegi väikestel distantsidel (2-3 km'i) häiritud. Jooksu naudingust, nagu ma teadsin seda enne juunikuu möllu, oli järgi vaid hajuv mälestus.
Nutma ma ei hakanud, sest kõik võttis minujaoks hoopis positiivse pöörde ja inspireeris mind tegema seda, millest enne proovisin kõrvale hiilida. Üks asi mida ma kunagi polnud teinud terve treeningu jooksul oli venitamine. Nojah, natuke eks ma ikka tegin seda, aga keha "lahti" saamisest oli asi kaugel.
Nüüd on õige aeg selleks käes ja minu uus projekt ongi "Restart".
Idee on tõmmata kõik koormused maha ja hakata keha ehitama üles täiesti nullist.
Esimene eesmärk on saada keha lahti ja organism tööle. Viimased kaks nädalat olen tegelenud ainult joogaga. Oluline on vabastada just selgroog ja lülide vahel olevad närvid. Järgmiseks tuleb treenida üles selgroo ümber paiknevad väikesed lihased ja alles seejärel treenida suuri lihasgruppe ja võhma.
Pärast Ironmani avastasin ma, et olen nagu õun, mis pealt on ilus aga seest mäda. Uus reźiim peaks andma olukorra, kus seestpoolt väljapoole liikudes treenimine loob tugeva pinnase, alles millele on mõttekas ja soodne teisi lihased peale ehitama hakata. Arvestades seda kui kinni mu keha veel täna on, arvan, et projekt "Restart" saab olema kaunis pikk aga kindlasti kogu kannatlikkust väärt.
Ja pealegi - kuigi mul on veel palju asju, mida ma siin elus ära tahan teha, siis on need kõik piisavalt kaugel. See omakorda tähendab, et "restardiks" on mul aega küll.
Rääkides RESTARDIS, siis tahan aga tuletada teile, sportlastele, meelde, et sellel nädalal (26-27. augustil) on Tallinnas Tammsaare pargis üleval doonoritelk, kuhu oodatakse kõiki verd andma. Mina olen selle aktsiooni selgelt südameasjaks võetud ja loodan, et peale minu leiab mõni tervisesportlane veel tee sinna. Vajab ju verigi aeg ajalt restarti ehk vahetust;) Pealegi, nagu me teame, siis sportijad on terved ja tervetel inimestel on see kõik see parem veri:)
Lugege lisainfot siit: www.verekeskus.ee
esmaspäev, 24. august 2009
Projekt RESTART!
Tellimine:
Postitused (Atom)