Esmaspäev, 26. november 2007

Mina vs külm ilm - 1:0

Laubal läksin poolmaratonipikale ringile, aga ajaga panin nats mööda. Kui nädala sees läheme Rauliga pimedas ja ca 18 paiku, mil temperatuur suht stabiilne, siis laupäeval otsus väljuda kella 15 ajal ei läinud just täkkesse. Päike loojus kiiresti ja temperatuur kukkus seetõttu tunni ajaga plussist miinusesse. Ehk paras mõnekraadine soojus asendus peagi näriva jahedusega.

Jooksujakk (Asicsi paari aasta tagune tippmudel) aga ei ole just parimate kopsudega, mis tähendab, et esimese tunniga jooksin end niiskeks ja pärastpoole oli jahe.

Et küsimusi mõned:
- kuidas hoida kurk soe? Näiteks Asicsi külmaks ilmaks mõeldud jooksufliisid on mõlemad madala kraega.
- kuidas hoida jook jääkülmaks minemast? Paari miinusega ära päris ei külmu, 
sest loksub, aga kuumale kurgule jäine vedelik hea ei ole. Kehtib eriti väikese pudeli kohta, millele eraldi taskut-vööd ei valmistata.
- millist maski kasutada? Hingad küll nina kaudu, aga külm õhk jõuab siiski organismi.
- millist jakki talvel kasutada? All on jooksusärk - sõltuvalt ilmast pika või lühikese varrukaga, ja fliis. Et mis sinna peale?

Reede, 16. november 2007

Kasinam suusailm ehk 170 päeva Helsingi poolmaratonini

Sarjast uusi rekordeid ehk nii hilja, napilt vastu talve ei olegi väljas vudimas käinud. Kolmapäevane rutiin Rauliga tiiru teha aga ilmast ei hooli ja nii olimegi nädal tagasi 12,9 km talve (lumi ja tuul, paar miinuskraadi) meelevallas ja eile tegime õues tempojooksu 6 km jagu. Viimane on muide värskes õhus hoopis teine tera, hallis kerkib pulss kõrgele ja on veidi vastik.

Muidu on moraal, et külmaga väljaminek nõuab vaimult kergemat motiveerimist paaril esimesel korral, aga siis käib kõik juba inertsist. Isegi spetspükse-jakki pole tarvis enne suuremaid külmakraade. 0 ja paar miinust kannatab veel jooksusärk-fliis-kilekas hästi ära. Tuulega muidugi tuleb juba soojematele vammustele mõelda. Lumega samas on hästi pehme lipata. Niiet uusi kogemusi rutiinile sekka.

Peale Berliini ca 30 treeningu jagu liigutatud ja hetkel olen nelja treeningu juures nädalas - kolm jooksu ja üks ujumine. Ajaliselt, lihaste venitamisi arvestamata, ca 5,5 tundi. Jooks sisaldab sellest nädalast uuesti tempot 6 km (ca 5 min/km), ülejäänu on põhjaladumine ca 38 km. Juurde ka selg-kõht ning mõned jooksuharjutused. Sääred ja päkk vajab tugevdamist, muidu hakkab jälle häda tegema. Üldiselt võtan praegu väga piduriga ja rahulikult, pigem veidi kasinam tulemus kui et üldse teha ei saa.

Rutiini olen korralikult hoida suutnud ning ohverdanud pigem a la kinoskäigu vms, aga jooksusussid olen ette nähtud päeval jalga ajanud. See, kui saab hädata harjutada, on suur motivaator. Hea enesetunne ning paranev vorm samuti. Näiteks olen puhkehetkil kogenud pulssi 47.

Kui kevadel olin skeptiline ühistreeningute suhtes, sest pikamaajooks on kohati üsna individualistlik ala, siis nüüd olen teist meelt. Trenne jagades on palju lihtsam end joonel hoida, saab lobiseda ja muidu igavaks muutuv teekond ei käigi eriti pinda. Et seda suurem respekt nendele, kes üksi suudavad moraali hoida ning trenni teha.

Loodan lähiajal aega leida, et Berliini kaadreid üles panna ning blogiga seotud mõtted ka tegudele lähemale viia.

Kolmapäev, 14. november 2007

Lolli vead ehk veidike mõtlemisainet

Head sõbrad. Mõtlesin Teile üldise eufooria taustal rääkida veidi ka maratoni vigadest ja vigastustest. Keda hoiatada, kellele meelde tuletada.

Näiteks ei ole mina siiamaani ehk ligi poolteist kuud (!!!) ära taastunud Berliini maratonist. Õigemini taastunud olen (see tuli umbes 5-6 päevaga), kuid üks koht annab endiselt tunda ja pidin pöörduma arsti poole. Selgus, et trennis ja pikalt istude tekkiv puusavalu (mis algas kohe pärast Berliini) on tõsine haigus, mida tuleb arstimite ja soojusprotseduuridega ravida. Eile astusingi esimesed sammud tervenemise suunas.

Sellega ma tahan natuke kutsuda inimesi ülesse ettevaatlusele. Kuigi mul on endalgi hägune mõte Amsterdami maratonist, siis pärast eilset arstil käiku olen selle esialgu maha matnud. Poolmaraton jah (äkki Helsingis :p). Maraton ei.

Ja veel. On ainult loomulik, et maratoni nn edulood on tuntud ja inspireerivad. Kuid ma arvan, et on tuhandeid inimesi, kes on oma ettevõtmises ka läbi kukkunud või viga saanud. Sellest paraku ei kirjutata, sest kes tahab enda läbikukkumist eksponeerida ;)

Aga see jutt ei ole mõeldud hirmutamiseks :) Vastupidi! Innustan inimesi sportima, aga mitte uisa-päisa a’la vot kus panen, vaid mõistlikult :)

PS tõenäoliselt oleks pidanud pärast maratoni pikemalt puhkama. Mina aga tormasin kohe uusi metsaringe tegema ja kossusaali palli põrgatama. No on ikke loll :)

Esmaspäev, 5. november 2007

Sõjaplaan 2008

Nii. Esiteks tervitagem kaht uut maratonitiimi liiget - Indrek Kald ja Piret Reiljan andsid käe (antud kontekstis vist pigem jalad) maratonile. Täna neil ehk esimene treening ka.

Muidu kogunesime eelmisel nädalal tiimiga ja panime järgmise hooaja plaane paika. Mõned jooksjad on meid hetkel vähem, kokku lugesin tiimi praegu 13, aga loeme langejad loomulikuks kaoks ega põe. Kevadhooaeg alles ees ka veel, mil mõned huvilised veelgi ehk liituvad.

Hommikul kuuldud kolleegi kommentaarist "kas sa kuulsid, eks üks maratoonar jooksis end surnuks" ei lase aga end hirmutada ning maamärke järgmisel aastal kolm:

- 10. mail Helsingis poolmaraton
- septembri alguses Tallinna Sügisjooks - 10 km ja poolmaraton
- 19. oktoobril Amsterdami maraton

V.Košelev - tööl ja toas käib jala, muidu jookseb

Kui mõtled, et sul on tihe ja tegus päev, mille kõrvalt trenni ei jõua, siis kiika näiteks Vjatšeslav Košelevi (SLÕhtulehe lugu kaevurist jooksugeeniusest) päevakava. Mees, kes suurematel jooksuüritustel eriti kellegile võimalust pjedestaali kõrgeimale astmele pääsemiseks ei ole andnud.

Košelevi ööpäev

Õhtune vahetus

07.30 Äratus
08.30 Trenni
11.30 Trennist koju, lõuna, puhkus
14.00 Kodust lahkumine tööle
15.45 Saabumine kaevandusse
16.00 Laskumine maa alla
23.30 Tööpäeva lõpp
00.45 Lahkumine kaevandusest
01.30 Saabumine koju, õhtusöök
02.30 Magamaminek

Öine vahetus

01.30 Äratus
02.30 Kodust lahkumine tööle
03.45 Saabumine kaevandusse
04.00 Laskumine maa alla
11.30 Tööpäeva lõpp
12.45 Lahkumine kaevandusest
13.45 Saabumine koju
15.00 Trenni
18.30 Trennist koju, õhtusöök
19.00 Magamaminek