täitsa suusahull talv

kolmas päev 300km suusatamise ekspeditsioonil. Nõunist lahkumine, Otepääni ehk TMi starti veel alla 10km. teeperves uisku laskmine mõjus suusapõhjadele ... joonivalt. Foto: Tarmo Haud.

eelmisel nädalal avanes ootamatult võimalus lüüa kaasa Vasaloppetil ehk suusasõitude kuningal. paar unetut ööd ning endale "jah" ütlemist pöördus töönädala alguseks siiski "eiks", sest töö tahab tegemist. kahju muidugi, rada paistis kiire ja meeleolu oli ka kõrgel. nutsin patja, et järgmisel aastal siis.

mõtlesin, et praalin siin kui kõva saavutus see kahenädalatagune retk ja TM jms olid. aga sellist tunnet polegi peale tulnud. vinge muidugi, kuidas vorm on õnnestunud selliseks timmida, et kannatab mitu päeva sporti teha nii, et endale haiget ei tee ning spordiisu ka alles. et viimasel paari aastal vigastustega palju kokku puututud, siis hindan seda kõrgelt.

muidu kuidagi hästi teraapiliselt mõjus see hullus, rahustavalt. ei oskagi hetkel seda paremini kirjeldada. hästi hea meel, et kaasa lõin ja igal juhul teeks uuesti või teinekordki, ehkki lõppskoor päris maksimumplaani täitmist ei näita. samas olen siiani tervisesse üsna hooletult suhtunud ning alalhoiuinstinkti sisselülitatuna hoidmine laseb edasist hooaega ka kaifida.

sellest rääkides, siis järgmisel nädalavahetusel panen ilmselt suustalvele ilmselt punkti. Haanja100 suursõit, millel mullu kaasa lõin. pärast 300km seiklusel kaasalöömist on distants järjest vähem tähtis, kiiremini sõitmine ei motiveeri ka. päev õues ja looduses ja päikese käes tundub selle juures hetkel kõige ahvatlevam. lendan peale ja lumele jälle uisusuusaga. järgmiseks nädalaks lubab soojalainet. loodetavasti ilmateade eksib.

pärast Tartu maratoni ja suusahullust võtsin mitu päeva täitsa vabalt ning spordiga. sellest transist väljatulek võttis veidi enam aega kui ootasin ning esimene tiir suuskadel, nädal pärast TMi oli kõike muud kui meeldiv. pulsi järgi taastutud küll, aga pidamist polnud eriti (nagu see oleks Tallinnast Otepääle kulgedes mingi teema olnud :P) ja ei olnud lihtsalt head tunnet. eelmisel nädalal aga mõned uisusõidud ja hakkas looma. eile oli juba puhas mõnu. päevadel ja õhtutel on nüüd valgust ka, suusatalve üks toredamaid aegu.

Haanja100 ja siis ilmselt rullidele edasi.

Tartu Maraton vol 2

hetkel ainus tõestus (nr 5277 sõitja kohal, sinise mütsiga), et ma maratonil üldse startisin. protokollis nime veel pole. Foto: Ardo Säks.

eile hommikul oli imelik suuskade asemel sülearvuti võtta. ja õue astudes tuindus kuidagi jahe. oleks pidanud käed tööle panema.

keha vist hakkas vaikselt õhtul aru saama, et ikka ei lähe suusatamiseks. ekspeditsioonist on kurk veel veidi kahtlane, aga paistab, et vitamiinid ja puhkus jms teevad talle ainult head.

ei oskagi hetkel viimaseid päevi kokku võtta, teen seda ükskord hiljem. liiga värske vist hetkel.

ajaloo huvides märgin ära aga 40. Tartu Maratoni läbimise kogemuse. esiteks jäin starti väikese kommunikatsioonihäire tõttu hiljaks ja sain Tehvandi staadioni ümbruses omal naha märjaks ja tuju ärevaks lipata. õnneks laenas möödakäija telefoni ning päästis mu maratoni.

stardikoridorisse spurtisin, ühes käes suusad, teises riietekott, ning suuski maha pannes hakkasid juba tagantpoolt tegelased stardigruppe kokku pressima, sest stardini jäi 1-2-3. ehk enda 4000 pundi asemel läks lõpuks liikumiseks juba 5000-6000 kandi numbritega. veidi olukord liikuma hakates küll paranes, kuid selle ja esimeste kilomeetrite passimiste-sahatamiste taha võis jääda paarkümmend minutit. järgmisel korral saab siis targem olla.

sõit ise oli esimesed 10km üsna ebameeldiv - nahk oli starti sörkimisest ja veidi paksust riietusest (starditemperatuurist -20 sai peagi -10) märg ja tunne ei olnud parim, sest eelmiste päevade seikluste tõttu oli ka kurk mitmendat päeva veidi kare. ent pärast Harimäelt laskumist läks olek iga meetriga järjest paremaks. tõsi, laskumistel tõmbas jaki ikka jäässe, kuid pidas ja libises ilusti ning see oli rõõm.

Assar, kelle abiga on Eestil mitu väärismetalli tooni medalit, tegi mu äratrööbatud plastlaudadest hommikuks lippajad-pidajad ning suuskadega olin väga rahul. kui mitu päeva olime enamasti mittepidavate vahenditega liikunud, siis selle taha nüüd midagi ei jäänud.

eelmiste päevade suusatamiste tõttu ja energiavarude ärakasutamise ning soojahoidmiseks kuluva energiakulu tõttu kartsin, et kehast saab lihtsalt särts otsa. nii rabasin igast toidupunktist paar topsi jooki ja juustukukli. sõites hoidsin end mõnevõrra tagasi ka ja pidevalt mõtlesin "kuule, ökonoomita, mees". ehk ära jookse, ära rabele, ära tõmble. hoia oma tempot. laskumistel uhasin nii kaugele kui suusk lubas. kaugele lubas.

tempot hoidsin sellisena, et ei pannud väga sügavalt sisse ahmima, sest kurk oli tõesti hell. paraku jäi startikiirenduses pulsikellal teine, kella käivitav vajalik vajutus tegemata, niiet pulsiks aiman eelmiste päevade põhjal (siis keskmine rahulikum, 135 kanti) miskit 140-150 vahele.

toidupunktides sai number 300 km rinnal palju tähelepanu ja jõusoovimisi. rajal ka. see innustamine oli üldse kogu selle ekspeditsiooni käigus jõudu andev.

oodatud-kardetud haamrit või rasket hetke ei tulnudki ja nii läks viimasel 15 kilomeetril, kus ma eelmisel aastal surin, korralikuks andmiseks. külm hakkas lihtsalt, sest päike oli juba madalamal ning puude vahele viimastel kilomeetritel enam ei ulatunudki. vahepeal võttis keegi mulle tuulde, mõtlesin selle peale "tore küll, pärast kolme päeva tempot tegema hakata", kuid mõni jäi maha, teine lahkus vahel mööda.

viimases, 3,5 km enne lõppu rajatud kohvipunktis, jätsin peatuse tegemata ja uhasin finishisse. mõnus.

mäletan eelmisest korrast, et järgmisel päeval oli ikka väsimust ja ega finishijärgne õhtugi just lust polnud. miskit vormimoodi vist. või on põhjus eelmisel kolmel päeval läbitud kilomeetrites?

kuu aja pärast siis Haanja100 100km suusatamine. lund ehk jätkub.

õhtuks 100 km suusatatud?

Umbes pool hommikul kell 8 300 km retke alustavad ekstreemlased. Foto: SEB.


nii. tundub, et hommikuks valmis. vaid 7 minutit läks plaanist üle. ehk asjad on homseks pakitud, töö enamvähem üle antud, kõht täis, suusad määritud, meeleolu ärev ning ootus ülev. nüüd peab viis tundi midagi magamise moodi proovima.

alustame kell 8 Raivoga suuskadel teekonda Tartu Maratoni starti. Tallinnast. nelja päevaga koguneb pühaba õhtuks 300 km. see on ideaal. õhtuks jõuame Paidesse, homme Tartu, ülehomme Otepääle ja üle-ülehomme võtame teiega mõõtu Tartu Maratonil. kui näed võistlejat (kui meid selleks ajaks enam võistlejateks saab nimetada), kel seljas number 300km, siis keegi meist.

saime päeval numbrid kätte ja näitasime osaliselt näod ära. TV3 õhtustes uudistes on näiteks lõik (keri 17:35ni) ja Delfi pani fotoreportaazhi ka üles. õhtune Ringvaade peaks meist ka klipi tegema, stardist. püüan siin jõudumööda meie kulgemisest pajatada ka.

"üsna raske on ilmselt leida kedagi, kes selle ettevõtmise normaalseks nimetaks," kommenteeris õhtul korterinaaber. kolleegid arutasid ka, kas sõidame Tartusse ravile vms. lõbus lõõp, aga viimastel päevadel olen tegelikult külma ja selle ohtlikkusele tõsiselt mõelnud, sest pärast Tartu Maratoni avatud rada olid nii mõnedki mustaks tõmbunud kehaosadega mures.

homme alustame -20 juurest, mis on üks leebematest päevadest. Paidest ja Tartust peaksime juba ligi -30 teele minema. kui keha õnnestubki sisse pakkida, siis hingamisteedega on keerulisem. lisaks olen aastatagusega võrreldes 7-8kg kergem ehk soojenduskihti vähem. näppude-varvaste pärast muretsen. aga katsetamiseks on üht-teist kaasas ja õnneks päris metsas kulgema ei hakka.

hoidke siis pöialt.

kui Tartu Maratonist jääb väheks ehk 300km klassikat

Kuidas tilgatuks sõita Peeter Kümmeli esituses. Järgmisel pühapäeval oleme samas konditsioonis. Foto: Julia-Maria Linna.


et viimasest hullusest üksjagu aega möödas ja haavad lakutud, siis paslik uus katsumine ette võtta. möödunud nädalal kirjutas Raivo Skype'is saatuslikud laused. "lõunat sööd? tahaks ühest hullusest rääkida". rääkisime (lõunat ei söönud).

ja hetkeseisuga stardime neljapäeva hommikul Tallinnas Ülemistelt Otepää poole. suuskadel. klassikalises. 10liikmeline tiimiga. SEB Tartu Nelikürituse Ekspeditsioon. nelja päevaga koguneb ideaalis 300 km - I etapp Paideni, siis Tartu, siis Otepääle. ja siis Tartu Maraton peale. kuna Tartu Maratonile olime niiehknaa minemas, siis...

mul on hetkel eesootavaga seoses erinevad tunded. see mõnus ootusärevus muidugi - mõelge ise, neli päeva saab õues olla. lubab ilusat talveilma. puhas teraapia. saab omas rütmis kütta. banaanidest ja muust energialaksudest isu täis. lumi. päike (loodetavasti). tuult eriti mitte (ka loodetavasti). lahe tiim ja muud lõbud.

ja siis on sel korral hirm. selline seletamatu. sest midagi nii suurt pole ma varem ette võtnud, isegi mõelda julgenud. lisaks lubab ilmateade nädala lõpupoole krõbedamad kraadid käiku lasta. nii külmaga pole varem suusanud ka. niiet raju värk.tt

nädal tagasi tegin veidi üle 3tunnise suusatrenni ja justkui nagu oleks aimanud, et neid paaristõukeid läheb rohkem vaja kui TMil.

aasta uus ja muud lood

Rulluisutamist mahub plaanidesse sel aastal palju. Foto: Rivo Sarapik, 1 tunni kestvussõidult

vaatan, et uus aasta juba kaks nädalat käinud, et paslik selle aasta sportlikumad lubadused välja käia. et eesmärgid ka omamoodi lubadused, nad sellises vormis esitan.

- Tartu Maraton - kuu aja pärast. suusatatud novembri lõpust. klassikat ka, erinevalt eelmise aasta maratonieelsest ettevalmistusest, mitu korda. hakkab looma.
- Haanja 100 Suusk - märtsis vist
- Tallinna Rulluisumaraton - juuni
- Berliini rullimaraton - september
- 6 või 12h kestvussõit rullidel - oktoober
- Haanja 100 Jala - oktoober
- NYC maraton (jooksuga) - novembris (minek sõltub, kas saab koha või mitte)
- 1000+ km matk Hispaanias - võimalik NYC asendaja. äkki kannatab mõlemat.

et sellised mõtted siis. vahepeale mahub loodetavasti palju ja kvaliteetset trenni. loodetavasti sellepärast, et lõpetasin äsja antibiotsikuuri, millega sain lahti bakterist, kes mulle eelmisel talvehooajal palju pea ja kurguvalu ning trennipausi korraldas. loodetavasti ei eskorditud teda mitte üksnes ukseni, vaid visati jõhkralt tänavale, et tagasi enam ei kipu.

aga hooaeg 2010. jäi ka meelde. kirjutasin juba valmis, aga panen eraldi ükspäev üles.

kuidas ma end mäluauku suusatasin

mediteerimisharjutus. suvel. rannas. aga saab ka talvel ja suusarajal. Foto: Meeli Küttim/ÄP

huvitaval kombel õnnestus Tartu Maraton sedasi läbida, et juba paar päeva hiljem oli enam kui 60 kilomeetrisest katsumusest vaid õrn mälestus. täitsa mäluauk.

vaid medalit ja diplomit ning tulemust protokollis-kleepsu suusal vaadates veendun, et sai küll käidud ja seitse tundi suusatatud. see on mulle huvitav kogemus, sest pärast Berliini maratoni lõpetamist kestis esiteks eufooria jooksust ja selle lõpetamisest pikalt, teisalt kasutasin unetutel öödel Une-Mati kavaldamiseks rajal veedetut, et kiirelt uinuda. töötas.

nüüd siis sedasi. rajalt on mõned eredamad hetked ja paari kilomeetriposti juures vallanud mõtted küll meeles, aga see on ka kõik. õnnestus üsna mediteerivalt ja transis vist seal tegutseda. polegi sedasi varem, liikumise pealt.

tavaliselt täheldan sellist mälukat trennis, kui ühe kõrvaga (turvakaalutlustel) muusikat kuulan. ehk, et rütm ja heli toel tekib kerge transs, mis ühtlase rütmiga minnes aja lendama paneb. pärast vaatad, et "ohoh, siia olen end välja sõitnud".

praegu aga mõtlen, kas ja mida õhtul teha. klassikasuusal on all kliister (väkk), mille ärakasutamiseks oleks täna paslik veel enne külma sõitma minna. samas nõks on eelmisest nädalast väsimust. eks ilm täna otsusta, kas kisub tööpäeva lõpuks miinusesse või mitte.

kas järgmiseks Vasaloppet?

Vasaloppeti start. Foto: SVT.


nagu hea piltnik Jarek Jõepera ütles, läbib üks õige Eesti mees Tartu Maratoni. tehtud. aga kuhu edasi?

ma tean, et 7 tundi ei ole just teab mis uhkustamisväärt saavutus, ent hammas on sedavõrd verel, et peaks juba uueks katsumuseks atra seadma. uued osalemisotsused, eriti kergelt hullumeelsete võistluste omad (nagu Vasaloppet oma 90 kilomeetriga tundub), tulebki võistlusjärgse eufooria pealt, kui lihas juba taastunud, aga emotsioon veel värske, teha :P

sel aastal läänenaabrite juurde ei jõua, sest 90 km klassikasuusatatakse seal juba 10 päeva pärast. aga järgmisel aastal ehk? vaadake näiteks eelmise aasta stardist videot. kas ei aja mitte isu peale?

üldse avanesid mulle sel talvel suusamaratonide silmad. kuna varem polnud ei huvi ega tegelemist, ei pannud ka tähele. sel talvel saab ehk jala veel valgeks Salomoni sõitu Valgehobusemäel 14. märtsil, mõttes olen arvutanud osalemist ka järgmise nädalavahetuse Haanja sõidul. näis.

eile tegin üle paari päeva esimese harjutuse. hommikul veel eriti ei viitsinud, aga õhtul lund vaadates tuli isu. kõik sujus ja libises. kartsin, et keppide ja lume ja suuskade vastu on väike tõre, kuid huvitaval kombel ei ole pikk sõit sellist templit jätnud. taastumine on üldse üle ootuste lihtsalt ja kiirelt kulgenud. sel nädalal võtab siiski veel rahulikult.

lisa: aitäh terastele lugejatele, Haanja 100 ehk 100 km suuskadel 20. märtsil. ütleme nii, et tekkis idee.

Tartu Maraton - tehtud. hell yeah

siit. 63 km. Foto: klubi Tartu Maraton.

noniisiis. mõned märksõnad ja mõtted eilselt võistluselt. minu esimene suusavõistlus üle maeiteakuipika aja. ja esimene klassikavõistlus. infot, et ma trennis vabastiilis kulgesin, tiimikaaslastega väga ei jaganud. lootsin mahu pealt ära sõita. pealegi, how hard can it be?

suusad olid vinged ja määre samuti. aga kui mees peal tehnikaga eelneva kahe kombinatsioonist maksimumi välja võtta ei oska, siis tuligi ikkagi piinelda ja karmilt tööd teha.

taust oli enne eilset siis selline:
- suusatatud ligi kaks kuud - kilomeetrites ca 450-500 kanti
- sellest klassikat kolm korda, küll olin vaadanud teisi ning Veikko Tääri videopäevikuidki :P
- aga on ju sajandi talv ja sportlike kolleegide kutse. niiet tuli minna.

ahjaa, remargiks veel, et mul oli see mitmes kord, kus kolleegi abiga millegi kallale asusin. jooksmiseni jõudsin kolleegidega, Berliinis käisime maratonil koos. et kaastöötajais peitub tihti võti inimeste liikumapanemiseks ja tööandjal tasub seda kõrva taha panna. sest hea tervise ning eduka soorituse puhul jätkub tahtmist-motivatsiooni kogu aeg.

mõned märksõnad eilsest.

- viimasest reast startimine on halb valik, sest rajaks on sul ees ainult lumepudru, kus ei ole jälge. enamasti.
- positiivne on samas, et suht vähe trügimist ja üsna lahedalt ruumi kulgeda.
- miks on laskumistel vaja sahatada? ei olnud ühtegi keerulist või järsku ja rajas sõites oleks oluliselt lihtsam, kiirem ja rohkem puhkust võimaldav alla kulgeda.
- raja esimene pool oli mulle igav ja raskevõitu - keppide pikkuse ning kasina oskuse tõttu väsis selg kiiresti.
- algajal on hea kellegagi koos alustada - näha, et lõpuni on veel 50+ või 40+ km (ehk adumatu suurus), mõjub kohati hirmutavalt ja pärssivalt.
- kaifisin täiega alates 31. kilomeetrist tõusude-laskumiste ca 15 kilomeetrist lõiku - tõusudel sain selga ja ülakeha puhata ning laskumistel kütsin hea määrdega paljudest mööda ja võitsin kõvasti tagasi.
- korraldajatel on tark lüke lasta poolepeal 31 km sõitjad rajale - maratoonarid on selleks ajaks juba suht omas elemendis ning see mõjub emotsionaalselt väga värskendavalt, mulle andis tugeva süsti ja tahtmise edasi võidelda.
- alguse naljad kestsid kuni 10. kilomeetrini, siis tehti juba vaikselt ja nohisedes tööd.
- viimased 15 kilomeetrit imesid must pea kõik mahlad - suht lauge maa ehk tuli suusatada. mida ma ei osanud.
- viimast viit kilomeetrit ma juba vihkasin.
- esimesel korral on õige tempo valimine keeruline. ei oska jagada ja sättida, palju tuli ka niisama rahmeldada. finishijärgset ja tänast olekut vaadates tundub, et viimane käik jäigi sisse panemata.
- korraldajatele aplaus ja kummardus. rajal toimis kõik ja TPd tulid meeletu massiga ikka viimasepeal toime. kartsin, et tagantulijaile on imetlemiseks tühjad kandikud ja topsipuru ning banaanikoored. rajale ise ma midagi (peale kuiva mütsi) kaasa ei võtnud ja tagantjärele vaadates, õige otsus.
- suusarahvas on enamasti viisakas. isegi, kui trennides mingit tunglemist ette tuleb, siis maratonil seda polnud.
- suusamaratonile võta alati päikeseprillid kaasa. kui su kaadrist on üle poole valge ja valgust peegeldav pind, siis on silmad kissis ja nägu pinges. ehk sellest lihtsast pingest saaks lihtsalt vabaneda.

korra käisin näoli ka. konkreetselt. laskumisel rajavahetusega jooneliseks sõidetud lumel jooksis vasak suusk üle parema ja puhkasingi lumel. kõik jäi õnneks terveks.

täna on olemine üle ootuste hea, kerge väsimus ja mõnel pool ka lihasevalu. niiet lisaks suusatamisele tasub ka jõusaalis käia - lihas kestab paremini ja endal järgmisel päeval parem olla.

moraal:
- mu üldfüüsiline ja aeroobne vorm on oluliselt paremad, kui arvata julgesin.
- klassikat suusatan alla igasugust arvestust, oluliselt halvemini kui julgesin arvata
- Tartu Maraton on oluliselt lihtsam sõita, kui julgesin arvata.

ja Raul fikseeris, et netoaeg on tegelikult 10 min väiksem brutoajast. seega sõitsin ikkagi alla 7 tunni. jee.

järgmisel aastal jälle.

väike rike enne Tartu Maratoni

ehk lugu sellest, kuidas vead on ikka kõige paremad õpetajad. ja jonn kõige halvem õpilane.

eile juhtus selline prohmakas, et suusakilekas jäi koju. kuna olin juba Pirital ja suusad käes ning keppidel uued käepidemed (ma ei teagi, mismoodi neid nimetatakse), mõtlesin mingi suht suvalise kilejakiga, spordi oma ja kirjade järgi ilmakindel, ikkagi trenni ära teha, sest see nädal suht tihe ning enne pühapäeva pole eriti mõtet rabistama hakata. mõtlesin muidugi, et see võib karmilt kätte maksya, aga noh...

lasin peamiselt paaristõukeid ja trotsisin kohati tuult ning lõpetasin pärast tunnist kulgemist, sest jahedaks kiskus. jakil ja jakil on ikka vaks vahet. eilne läks lihtsalt liigutamise peale seestpoolt niiskeks ja see tõigi jaheduse ligi. edaspidi siis targem. loodetavasti.

aga täna on siis olek ... huvitav. ärgates kostitas kerge nohu ning natuke hajevil olemine on. hommikul viskasin vitamiinid kohe sisse ja kuum jook leevendab olemist ka. üle õla ei hakka kontoris sülitama, aga paari tunniga on vati seest veidi välja tuldud ning kolin lõunast koju tööle taastuma. toimetuses teisigi tõbiseid näha ja see kasuks ilmselt ei tule. õnneks on mõned päevad veel aega kosuda. väike puhkus mööda külgi enne tähtsat päeva maha vast ei jookse. Raivo ka veidi rikkis, loodetavasti ikka tippvormis nädalalõpuks.

kirjadega mütsid saab homme kätte. jei.

sajab või kahesajab? või viiekümneb?

Talv. Foto: Julia-Maria Linna/ÄP

nädalapäevad maratonini ning ilm on hetkel mulle kõige muutuvam suurus, millest võib palju sõltuda (mõnus või piin). elu on näidanud, et mida enam ette ennustatakse, seda enam kõrvalekallet prognoosist tasub oodata. selle tõestuseks ka ilm.ee nädalakiri.

Neljapäeval-reedel püüab idapoolseid territooriume hõivata tulnukas Atlandilt, mis jõudnud Briti saartele, võib-olla koguni Põhjamerele. Meile toob selle tsükloni Läänemerele trüginud lohk pilves ja lumisema ilma. Õhutemperatuur tõuseb, kuid tuul peaks jääma lõunasse ning kagusse ning sula ei tule.

Kuna maratonipäevad jäävad 10 ööpäeva kaugusele, siis esialgne vähegi usaldusväärne prognoos pakub temperatuuri vahemikku –5...-20°C. Superarvutid jõuvad enne võistluspäevade saabumist arvutada veel 40 ja enam arengukäiku.

ehk vahemik -5 kuni -20 ütleb suusatajale, et eee Tartu Maraton toimub talvel :P

aga ilma peale mõtlen selle pärast, et suusad on küll määrimiseks proffide hoole all, kuid riietus ja muu varustus ning selle kaasa vedamine (ja sõiduks õige valimine) jääb sportlase hooleks. õnneks on viimased paar kuud pakkunud talve kõige erinevamaid nägusid ning üksjagu on erinevaid kombinatsioone-temperatuure-tuult jms katsetada saanud. järgmise nädala keskpaigas saab siis ehk lõpliku pildi, mida pühapäeva hommikult oodata.

ise oma saba kallal

Fotomeenutus 2006. aasta rahvavõistlusest. Foto: Indrek Susi/Äripäev

et meil ja Tartu Maratonilgi sarnane idee ehk palju tervislikult liikujaid, siis Tartu Maratoni uudistesse sai täna üles selline info. Kolleeg Erik Morna R2st ja Priit Pullerits ajakirjanikest veel stardis.

---

Äripäeva ajakirjanikud said üle aastatepikkusest suusapausist ja osalevad elu esimesel suusamaratonil. Loomulikult Tartu Maratonil.

"Kuna mitmed minu ümber tiirlevad inimesed olid Tartu Maratonist hakanud sel aastal esmakordselt kõva ja selge häälega rääkima, tundus mulle ka antud idee üsnagi realistlik. Ma lausa küsisin endalt, et kuidas ma olen üldse siiani Eesti suurimat rahvaspordiüritust ignoreerinud? Olen end alati lumepuuduse tõttu püüdnud välja vabandada, nüüd aga selline vabandus ei mängi välja," kommenteeris aastakümne pikkuseks veninud suusapausist ülesaamist Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanik Raivo Sormunen ja tiimi staažikam maratonihunt. 63 kilomeetri stardirivist leiab meeskonnast veel Raul Lobanovi ja Rivo Sarapiku.

Äripäev Marathon Team sündis kolm aastat tagasi, mil majanduslehe jooksuhuvilised (paljud neist eelneva jooksukogemuseta) treeneri käe all Berliini jooksumaratoniks treenima asusid. Üle finišijoone jõudis kuraditosin lippajat ja sellega oli käsi spordile antud. Pärast seda oleme võtnud osa Nizza Ironmanist, 73km pikkusest ultrajooksust Saksamaa metsades ning rulluisuvõistlustest Eestis. Lisaks avastanud ujumist, rulluisutamist, rattasõitu ja sel talvel ka põhjalikumalt suusatamist, samuti tulnud toime muude harrastussportlasele väljakutseid pakkunud küsimustega nagu vigastused, motivatsioon ja varustus.

Maratonitiimi trennis varatud verest-higist ning võistlusvõitudest saab lugeda meeskonna ajaveebist.

kaks nädalat Tartu Maratonini

kuna reedel hooldusse viidud suusad ootasid võistlejate järel järjekorras, nihkus harjutuskord viimase tööpäeva õhtult lauba lõunale. ühel korral olen varem päeval sõitnud, eriti ei istu see, sest inimesi rajal rohkem ning ümbrus nõuab ka tähelepanu. pimedas ei aja niimoodi silme eest kirjuks.

viimane oli laubal muidugi kõige väiksem mure, sest sõit kulges läbi sellise vägistamise, et viska või kaikad ja lauad metsa ning astu jalgsi edasi. pulss keris juba soojenduse ajal üles ning Pirital suurel ringil üleval sõidetud pika sirge järgne tõus tõmbas hinge ikka suht kinni ja libisemist polnud. ühesõnaga vastik-vastik. põhjust ei teagi. võimalik, et harjumatul ajal harjutamine ning kehvalt magatud uni mõjusid kehvalt. kuigi nii kehvalt ei ole ka ükski hommikune trenn mõjunud, ei jooksus, ei ujumises, ei rulluisus. parim aeg koormuseks peaks muidu olema hommikul ja pärastlõunal alates 16st. aga noh, on ilusaid päevi, on raskeid päevi.

eile aga seevastu oli jälle nii ilus. isegi seni parim sõit. tunne, et iga korraga saan tugevamaks ja stiil paraneb ja libisemine on ägedaim, on ikka viimasepeal.

nädalavahetusel avastasin veidi ehmatusega, et Tartu Maratonini on napid kaks nädalat. tahtmine ja ärevus on suur (pole kaks aastat ju võistelnud) eks ma karda ka seda sõitu veidi, aga laamendama ei lähe ja rahulikult läbi sõites pääseb ehk enda tapmisest.

et kasin kogemus ja tehniline pool sõitu takistama ei kipuks, panin end Raivoga AT Spordi määrdepakkumistel nimekirja (Raul oskab ja määrib ise) ehk proff hooldus+suusad saab kätte stardist. olen paari kuuga heast libisemisest ja määrdest lugu pidama hakanud (ja Ambroselt laskudes ka sillale libisenud).

samuti on postkastis Eurolines´i pilet, mis viib varahommikul Lõuna-Eestisse ja toob õhtul tagasi. saab kompaktselt võistlemas käidud.

trennikilomeetreid koguneb kahe kuuga umbes poole tuhande jagu. olen suht lõdvalt harjutanud ja distantsi ning pulsi (kella patarei on tühi ja pole mahti olnud seda vahetada) asemel hoopis rajal veedetud aega ja enesetunnet jälginud. vähem pinget sedasi. eks näis, kas ja kuidas see end õigustab.

kuidas ma raketiteadlaseks hakkasin

pildil on illustreeriv tähendus vms :P Foto: Arno Mikkor/ÄP

kui kahe nädalaga kaob samal suusaringil ajast pool ja veidi peale, siis see on vist progress? muidugi, suusad on teised ning libisemine ka (mitte teine, aga üldse, et on).

aga raketiteadusest. Priit Pullerits filosofeeris mullu ka, et suusatamine on ikka jube keeruliseks muutunud - harrastajal vaja teada, mis suusad ja saapad ja sidemed ja määre jne. ta sissekande kommentaariumit lugedes on muidugi hea tõdeda, et siin on palju oskajaid huvilisi, kes kõigest kõike teavad. mind see paraku ei aita ning tükkhaaval panen selle ala puzzlet kokku.

ebameeldivaim avastamisrõõm kaasneb riietusega. reedel ca 15 miinuseni langenud temperatuur tähendas, et paksud-soojad jooksupüksid andsid seljapoolt aimu, et tuul pääseb läbi. eile lähenesin siis spordipesu ja soojema t-särgiga ning kiirusomadusi oluliselt parandava Björn Daehlie suusamütsiga.

alahindasin Crafti õhukese-õhukese särgi võimeid ning sain poole peal aru, et hakkab palavaks minema. jalad olid samas ikka külmas, sest climacool pesu vastas oma nimele. kusjuures, joostes pole eales ei sooja pesu ega kaht mütsi vaja läinud. niiet uuesti poodi. ja määreteni polegi veel jõudnud.

aga saadav fiiling sellest kõigest, eriti, kui suusk lippab ka, on küll kirjeldamatu. eriti, kui oled ühe talve peamiselt jõusaalis+basseinis veetnud. võimas. nüüd peaks ainult vabastiili asemel klassikale tähelepanu pöörama. muidu on 60+ km puhast ikaldust.

meile meeldivad väljakutsed

Andrus Ansip neli aastat tagasi maratoni finišis. Foto: Indrek Susi/ÄP.


selline kiri läks täna sisevõrku. esisüüdlane ja idee-autor on Raivo.

-----
Äripäeva Spordiklubi kavatseb ära kasutada viimase sajandi sügavaimat lumevaipa ja koguda kokku need entusiastid, kel vasardab peas küsimus: „kui ma sel aastal Tartu suusamaratonile ei lähe, siis millal elus tuleb veel niivõrd fantast võimalus?“

Aega suuskade määrimiseks ja vaimu valmisseadmiseks veel poolteist kuud, mille jooksul ei tohiks lumepuudus trenni tegemist segada.

21. veebruaril toimuv Tartu Maraton pole ainult 63 km pikkune võistlussõit Otepäält Elvasse. Samal päeval toimub ka veel 31 km sõit (stardiga Arula teeristis) ning täpselt nädal aega varem (14. veebruaril) toimuvad nn. avatud raja sõidud (pikkusega 16, 31, 63 km), kus aega ei võeta. Nii, et seiklusi igaühele.

Aga mõtle ja anna allakirjutanutele märku. Ehk sel aastal õnnestub meil plaan teostada ja löögirusikas Äripäevast teele saata :) !

Seniks aga naudi sajandi ilusamat talve,

Raivo (viimase viieteist aasta suusakogemus 7-8 korda), Rivo (vana rulluisuproff, kes on enda jaoks viimastel nädalatel suusatamise avastanud) ja Raul (kõige staazikam suusakaru)
----

niiet tuleb ikkagi suusatama õppida.