järgmine ultra - 1000 kilomeetrit jalgsi

hooajale panen punkti siin. sellel rajal. iga sammuga. Via De La Plata ehk 1000km sammumiserõõmu.

aasta alguses käisin veksleid 2011. aasta hooaja kohta. vaatame siis, kuidas läks.

plaanid olid ja tehtud said
- Tartu Maraton - ja mitte ainult. neli päeva jutti aasta külmimal nädalal suuskadel ehk Ekspeditsioon 300 km.
- Haanja 100 Suusk - tehtud.
lisaks tulid:
- Laulasmaa Ultra - skoor 63,3. meeskondlik võit. ütlemata tore ettevõtmine.
- rullsuuskadel Tallinnast-Pärnusse. mismõttes on suvel Eestis s... suusailm?

tegemata jäid:
- Tallinna Rulluisumaraton - juuni
- Berliini rullimaraton - september
- 6 või 12h kestvussõit rullidel - oktoober
- Haanja 100 Jala - oktoober
- NYC maraton (jooksuga) - novembris (minek sõltub, kas saab koha või mitte). ei osutunud loosituks. järgmisel aastal ehk.

veel ees.- 1000+ km matk Hispaanias - see seiklus algab järgmisel nädalal. 1,5 kuud, mina, loodus. kõnnin Via De La Plata palverännurada ehk Santiagost Sevillasse. tegelikult on see rada teistpidi, aga arvestan sügise saabumisega ja sammun jahedast soojemasse. usulisi põhjuseid pole, tahaks lihtsalt täitsa teistmoodi igapäevaelust - palju õues ja offline olla, mõelda, mitte planeerida ja liikuda.

uuel aastal?
on Plaan. väga suur Plaan. ja mitte ainult. aga sellest siis, kui tagasi olen.

hooajast üldse.
füüsiline vorm on elu parim ilmselt. samas muutus igasugune võistlemine pärast veebruarikuist sõgedust ebaoluliseks. enda proovilepanek ja ületamine tundub palju põnevam. suurt vahet ju pole, kas oled 77. või 385. või 14. milleks siis end lõhkuda.

midagi uut ka õpitud - esiteks käin jälle regulaarselt jooksmas ning üle 10 aasta taas jalgrattur. talvel lisandub ehk ka ujumine. niiet, triatlon, sa võid igaks juhuks end alt hoidma hakata :P

kahju on rulluisutamisest, mis suvest saadik üsna varju jäänud, kuid talvel on talgi võimalus.

hea meel on samas rattaarengute üle. Püssi abiga palju Eestimaad nähtud, sadulas nii palju uusi tuttavaid kohatud kui häid mõtteid mõlgutatud. ajaliselt päris hullumeelseks samas pole ajanud - pikim ring ulatub seni 5,5 tunnini (ehk 160 km, üksi) ning see jääb ilmselt ka hooaja tipuks.

esmaspäeval lendan puhkama, paar rattatiiru jõuab enne seda veel teha.

mõned tänased tegemised homse varna

Ekideni EMV start 5. märtsil. foto: Spordiportaal.

huvitav nädal on olnud. et pelgasin kolmapäeval massaazhist (teisipäevane mõnu) lihaspehmust, mis jooksumõnu oluliselt kärbib, läksin kesknädalal veidi ettevaatlikult välja, plaaniga veidi kiiremini joosta, ent siiski aeroobset trenni teha. ilus ilm loojuva päikesega ning eriti kerge jalg kompenseerisid kõik selle, mida pime ja hall kombinatsioon detsoober pakub. kõrvas energiline meloodia ja mõnus kerge minek ning loojuv päike - lüürika, mitte trenn:P vajalik annus enesekindlust.

reedeks plaanitud tempolippe aga tõstsin laupäeva, sest tööpäev võttis oma osa ning õhtuks oli lisaks väsimusele kergelt külmetunud tunne, mis päädis kell 22 uinumisega. üldiselt olen hakanud enne trenne silma kinni laskma, 20-30 minutit und teevad oleku oluliselt värskemaks. igatahes, otsus õige, täheldasin eile, kui oma kiire tiiru ära tegin - värskest peast ja puhanuna oli minek hoopis teine. ja kiirus on viimase paari kuuga kerkinud kuni 40 sekundit kilomeetri kohta.

muidu oli nädala suurem idee ka ekidenile ehk teatejooksule, mille käigus joostakse maraton, jõuda, ent ajanappuse tõttu jäi tiimi kokkupanek orgunnimise taha. äkki järgmisel aastal.

natuke tasuta reklaami ka. Viru keskuse uus spordiklubi MyFitness on kihvt - avar, palju valgust ning ilus vaade. dušist vabalt langeva (mitte survega inimese pihta pritsitud) veejoa all kümmeldes, äärmiselt pehme nahale, ei olnudki paartund raskuseid tõstes väga igav. et soovitan ära proovida, praegu rahvast ka veel vähe, neil esimene treening tasuta.

Pool maratonist läbitud

Jippiii!!! Ma ei suuda seda praegu ise ka uskuda, aga tõesti-tõesti, ma jooksin just 21km :)
Käisin Vabaõhumuuseumi teel jooksmas. Esimene ring läks ludinal. Teine enam nii ludinal ei läinud. Jalad hakkasid väsima ja lõpus oli ikka päris raske. Jalad olid väsinud ja selg hakkas valutama. Peas käisid loobumismõtted. Üritasin mitte jooksmisele mõelda ja sellele, kui palju veel joosta on. Vaatasin ainult enda ette ja kuulasin iga nooti ja sõna väga hoolega, mis kõrvus kõlas. Ainult mitte loobuda. Päris selle eesmärgini ei jõudnudki, kus tahtsin lõpetada, kuid see ei morjenda mind praegu mitte üks raas. :) Praegu just mõõtsin kaardilt ja 21 kilomeetrit!!!! :D
Oh, ma olen nii õnnelik! :)