Neljapäev, 17. veebruar 2011

õhtuks 100 km suusatatud?

Umbes pool hommikul kell 8 300 km retke alustavad ekstreemlased. Foto: SEB.


nii. tundub, et hommikuks valmis. vaid 7 minutit läks plaanist üle. ehk asjad on homseks pakitud, töö enamvähem üle antud, kõht täis, suusad määritud, meeleolu ärev ning ootus ülev. nüüd peab viis tundi midagi magamise moodi proovima.

alustame kell 8 Raivoga suuskadel teekonda Tartu Maratoni starti. Tallinnast. nelja päevaga koguneb pühaba õhtuks 300 km. see on ideaal. õhtuks jõuame Paidesse, homme Tartu, ülehomme Otepääle ja üle-ülehomme võtame teiega mõõtu Tartu Maratonil. kui näed võistlejat (kui meid selleks ajaks enam võistlejateks saab nimetada), kel seljas number 300km, siis keegi meist.

saime päeval numbrid kätte ja näitasime osaliselt näod ära. TV3 õhtustes uudistes on näiteks lõik (keri 17:35ni) ja Delfi pani fotoreportaazhi ka üles. õhtune Ringvaade peaks meist ka klipi tegema, stardist. püüan siin jõudumööda meie kulgemisest pajatada ka.

"üsna raske on ilmselt leida kedagi, kes selle ettevõtmise normaalseks nimetaks," kommenteeris õhtul korterinaaber. kolleegid arutasid ka, kas sõidame Tartusse ravile vms. lõbus lõõp, aga viimastel päevadel olen tegelikult külma ja selle ohtlikkusele tõsiselt mõelnud, sest pärast Tartu Maratoni avatud rada olid nii mõnedki mustaks tõmbunud kehaosadega mures.

homme alustame -20 juurest, mis on üks leebematest päevadest. Paidest ja Tartust peaksime juba ligi -30 teele minema. kui keha õnnestubki sisse pakkida, siis hingamisteedega on keerulisem. lisaks olen aastatagusega võrreldes 7-8kg kergem ehk soojenduskihti vähem. näppude-varvaste pärast muretsen. aga katsetamiseks on üht-teist kaasas ja õnneks päris metsas kulgema ei hakka.

hoidke siis pöialt.

4 kommentaari:

dr Holden ütles ...

Pöidlad peos!

Ja ega oskagi midagi soovitada, olen mitmeid kordi suusatamas käinud temperatuuridel -25 ja -27, aga sõit on piirdunud 15-20 kilomeetriga. 100km ja veel nö mittestandartsel (teeületused jne) suusarajal on midagi muud.

Niiet võtke asja mõistuse ja südamega!

Kaido ütles ...

Njah. Mind paneks muretsema see, et peale esimest päeva pingutust ja külma õhu ahmimist võib kurk ja nina olla juba koormatud ja järgmisel päeval starti minek võib osutuda keeruliseks. Kui teha vaid üks Tartu Maratoni päev, siis võib ju pärast haige olla :) Loodan siiski, et olete tugevad.

TÄPI ütles ...

hoian pöialt! ja lehvitan teile Peebu TP suusaabi telgist.

Rivo ütles ...

Kaido kirjeldatu oli ka minu suurim hirm ning hommikul oligi kurk veidi valus. see läks esimese sooja joogiga aga üle ning kuna hommikune pulss näitas pärast 7tunnist und alla midagi 55-57 kandist, otsustasin täna rajale minna.

minu teine hirm oli näpud ja nendega oli täna tükk tegemist - eilne kombo ehk Crafti aluskinnas ja selle peal suusakinnas töötas kuni -20ga väga hästi. hommikul aga said need kiiresti niiskeks ning pidevalt oli näpuotstes kripeldamine, et sõitsin enamuse päeva hoopis mäesuusakinnastega. selle miinus oli, et ei saanud käerihma kasutada ehk hoidsin ise kaikast kinni. aga vähemalt oli enamvähem soe.

Holden, mõistusega võtmine saab kiirelt selgeks, kui kuuled hommikul teiste külmavõetud varvastest. paljudele maratoonaritele ja harrastajatele, mulle samuti, muidu üsna adumatu. kahjuks.

Täpi, pean meeles :)