Kui aktiivsus pole hea

Mingist hetkest ei ole enam raske mitte trenn, vaid see, kui ei saa trenni teha. Näiteks siis, kui on miski vigastus kallal või oled haige. Koormustestilt saadud info, et vasemas kopsus on miski kahin, on reedest alates veidi võimenenud ning homme saab doktor oma pilgu peale visata ja arvamuse öelda. Rumala peaga otsustasin laupäeva hommikul siiski arsti juurde mineku asemel 10 km võistlema minna, sest enesetunne oli okei. Inimlik valik vist.

Tunne, et nüüd jäävad mõneks nädalaks harjutamised katki, on õõvastav. Sest uuesti, mitte küll päris nullist, alustamine on üks ebameeldivamaid asju. Üldse. Oled jõudnud mingi hea tasemeni, areng on silmaga näha ja kehaga tunda ning siis jääb 
kõik pooleli. Ratsionaalne mõtlemine, et paar-kolm nädalat selle nimel ohverdada, et edaspidi 100% sooritada saaks, hetkel ka eriti ei rahusta. Aktiivsus ei ole alati hea.