Laupäev, 14. märts 2009

Supermaratonile Tüüringi metsa

Tüüringi metsad. Allikas: internet

Selle aasta peamine eesmärk on läbida niivõrd kiiresti kui võimalik maikuu keskel Tüüringi metsades Saksamaal toimuv 37. GutsMuths Rennsteiglauf supermaraton.

Tegemist on Kesk-Euroopa suurima ja iluisa offroad ultramaratoniga, mil pikkust 72,7 kilomeetrit ning kust võtab iga aasta osa umbes poolteisttuhat jooksjat.
1973. aastal Ida-Saksamaa territooriumil alguse saanud jooksuvõistlus on kasvanud üheks Euroopa suurimaks ultramaratoniks ning kuulub ühtlasi koos viie teise ülipikamaamaratoniga Euroopa ultramaratoni karikaetappide alla.
Jooksu peetakse härrasmehe Johann Christoph Friedrich GutsMuths auks, kes oli Saksamaal paari sajandi eest üks kehakultuuri eestvedajatest.

Kuna lisaks supermaratonile on võimalik ka lühemaid jooksumaid joosta ning samuti ka matkata ulatub iga-aastane spordihuviliste arv koguni viieteist tuhandeni.

Supermaraton kulgeb mööda Tüüringi metsasid ning on Eesti mõistes päris mägine. Kui start Eisenachis on 210 meetrit ülalpool merepinda, siis finish Schmiedefeldis on 711 meetri kõrgusel, kusjuures vahepeal ronitakse ka ligi kilomeetri kõrgusele.
Kokku on rajal tõusumeetreid 1490 meetrit ja langusmeetreid 989 meetrit.
Lisaks distantsi pikkusele tunduvadki tõusumeetrid kõige rängemad. Õnneks jäävad need distantsi etteotsa. Esimese 25 kilomeetriga saab tõusta juba 916 meetrini merepinnast. Ehk siis strateegia peaks teoreetiliselt ette nägema, et sinnamaani tuleks lasta hästi vaikselt. Ah mis ma ajan. Tegelikult peaks terve trassi laskma väga vaikselt, sest tegemist pole maratoniga.
Tõusude suhtes on tegelikult mul kõige suurem hirm – mäletan hästi, kuidas Amsterdami maratonil 35-40 km vahel oli üks väike kausjas lõik ca. 10 meetrise tõusumeetriga, mis ikka korralikult hinge nööriga kaela tõmbas.

Kindlasti tuleb end juba ka alguses käima sundinda. Jooksjate statistika põhjal ei ole rada mitte teps kerge. Eelmisel aastal läbis võitja trassi 5 tunni ja 16 minutiga, mis teeb keskmiseks tempoks 4:20/km. Umbes sarnane on ka raja rekord. Ehk siis tipptegijatel kulub distantsi läbimiseks vähemalt kahekordne maratoni aeg.

Ajalimiit on rajal kaksteist tundi. See võiks olla ka minu minimaalne eesmärk.
Maksimaalne eesmärk ja suurepärase hinde paneks ma endale kuni suudaks trassi läbida alla seitsme ja poole tunni. Sel juhul peaks pääsema aga esimese neljandiku meeste (st. ultramaratonijooksjate) sekka ning seda hetkel väheusutavaks. Realistlik eesmärk, mille puhul ma endaga rahul oleksin oleks üheksa tunni sisse jäämine.

Tegemist ülimalt saksameelse – ja keelse üritusega. Eelmisel aastal oli supermaratonil välismaalasi vaid veidi üle kolme protsendi jooksjatest. Siiani olen netis surfates leidnud, et supermaratoni raja on Tüüringi metsades läbinud vaid üks eestlane - Vello Reesaar, viie aasta eest ja 8 tunni ja 40 minutiga.
Kui keegi teab kedagi teist võib vabalt märku anda ning ma parandan sissekande ära.

Aga jah. Vaikselt olen see aasta trenni teinud püüan teha oma jooksutrasse selliselt, et need läbiksid rohkem metsaaluseid ja neisse oleks pikitud „mägesid“.
Sestap oli Sten-Aleksi Patkuli challange nagu rusikas silmaauku oma 2,5 protsendise keskmise tõusuga (GutsMuths`i esimesel 25 kilomeetril ulatub keskmine tõus 3,1 protsendini)

Veidi mahtudest. Ütlen ausalt, et ega mingit erilist metsikut koormust peal ei ole – pole selleks aegagi, aga kilomeetreid on tulnud sellegipoolest natuke rohkem kui eelnevatel aastatel maratoni ettevalmistustes.
Praeguseks on aasta algusest kilomeetreid loetud 377 ja aega veel kaks kuud trenni teha. Jätkan mahuga umbes 55-65/km nädalas, kusjuures pool mahust võtab nädalalõpu pikk trenn.

7 kommentaari:

StenAleks ütles ...

Väga hea Raivo:) See ultramaraton kõlab rohkem kui ahvatlevalt. Hoian sulle pöialt ja soovin jõudu! Kui mul poleks raudmehe plaane vahele tulnud ja sa oleksid selle välja käinud, oleks ma kindlalt olnud käsi.

Raivo ütles ...

Tänud :) Sa ei peaks kadestama, Ironman on ikka üle prahi...
Aga järgmine nädalavahetus trenni mõttes siis Otepää-Tartu jooksumaratonile ;)

Anonüümne ütles ...

Nii pikkadel trassidel ilmselt on alguses kõige raskem end aeglaselt jooksma sunduda, kuna energiat palju ja emotsioon vägev. Näiteks endal on väga raske sundida end jooksma alla 5,5 min/km tempoga. Aga kui ultrasid tahad jooksma, siis peaks nagu. 70km ei jookse vist 170 l/min pulsiga:) Igaljuhul edu sulle!!

Raivo ütles ...

Tänud. Eks see tule täiesti uus kogemus kindlasti :) Ma kardan, et tempoga võin ma küll alguses puusse panna - aga üks strateegia oleks kõik vähegi järsemad tõusud vaikselt käies võtta ning sellega pulssi alla tuua. Kindlasti igas tankimiskohas tuleks end korralikult täis laadida, kuna energiakaotust võib kogu trassi jooksul tulla ca. 7000 kcal kanti. Aga noh. Esimene kord ja aeg polegi ehk niivõrd oluline kui trassi läbimine ja sellest niivõrd positiivse emotsiooni saamine kui see võimalik on :)

StenAleks ütles ...

See esimese korra emotsioon mängib kindlasti sinu kasuks välja. Kui keha peaks mingil hetkel ka järgi andma, siis vaim on sedavõrd jällegi värskem.
Aga jah. Otepää-Tartu maraton on tulemas. Ootan seda põnevusega. Siiski minu elu teine maraton;)

Anonüümne ütles ...

Emotsioonidega on nii, et need vahel aitavad rada kiiremini läbida, samas aga vahel tulevad kahjuks, kuna sa ei suuda külma pead hoida ja pakud tempoga üle. Ka mina liikumas Otepää-Tartu maratonile. Elu 10. maraton-eesmärgiks eelmise aasta aeg üle joosta. Kui seda suudan võimalikult väikese energiakuluga, siis Viljandi järve jooksuks peaks suutma ennast kuu ajaga päris heasse vormi viia.

StenAleks ütles ...

Lahe "Anonüümne". Kui meid Raivoga Otepääl märkad, siis tule viska käppa ka:)