Neljapäev, 13. märts 2008

Maratoniklubi sünnipäev

Muljetaks ka hästi-hästi natukene :)
Mu meelest oli meil väga tore pidu. Koht oli ilus, jooks oli mõnus ja seltskond sobis sinna peale nagu kirss tordi otsa. Mul on nii hea meel, et meil selline tore klubi on ja loodan, et meil tuleb selliseid toredaid üritusi/ühisjooksmisi veel ette.
Ma, hullvaim, jooksin poistega 10km, mis iseenesest üksi ja omas tempos joosta pole ju midagi, aga no poisid on ikka poisid. Mul oli pulss kõrge ja vahepeal oli lausa nutt kurgus, et ma ikka nii häda olen ja ei jaksa sammu pidada. Aga nuh, pole ju ammu joostud ka ja lihased nõrgad alles. Küll ma kosun :)
Aga tervitused meie toredatele fännidele, kes ka meiega koos jooksmas käisid ning meie seltskonda vapralt talusid :)

3 kommentaari:

Rivo ütles ...

kui tähte närida, siis pea 11 km.

ei osanud aimatagi, et sulle tempoga liige teeme, sest pidasid vapralt lõpuni vastu ja leidsid lõpus veel jõudu spurdiks.

Kuutydruk ütles ...

Ei noh, see oli üks kõva spurt ka ju :P
Kõige hullem oligi see tunne, et ma olin kõige nõrgem ja teised pidid minu pärast aeglasemalt jooksma, kui võib-olla oleks tahtnud.
Ja teiseks kade meel ka, et teised jooksevad kerge sammuga eest, minul pulss laes ja samm oli kõike muud kui kerge :)
Hullu polnd midagi, ellu jäin ju! :)

Raul ütles ...

tõesti ei osanud arvata, et "nutt kurgus" vms. välja küll kuidagi ei paistnud. ju siis olid väga vapper. edaspidi anna ikka märku kui liiga teeme ;)