|
Eestlased lähevad Itaalia velotuurile. |
Aga kust ma selle aja (treenimiseks - toim) peaks võtma, on levinud küsimus, kui olen
ultraspordi mõnusid ja võlusid tutvustanud.
Kuu aja pärast stardime sõpradega uuele velotuurile – sel korral
Lõuna-Poolast läbi seitsme riigi ning jälitame 1,5 nädala jagu Giro d`Italiat
ehk 09.-31.05 toimub Giro d`Estonia. Meid saab jälgida hetkel näiteks
Facebookis. Erinevalt kolm aastat tagasi
Tallinnast-Pariisi pedaalimisest näeme sel korral suurtuuri rohkem - ligi 10 päeva jälitame Itaalia tuuri, kus on loodetavasti stardis ka Tanel Kangert.
Igatahes - ees kolm nädalat ideaalset puhkust, palju rattakilomeetreid, seitse riiki ning kõrgeid mägesid, teiste seas ka üks Alpide kõrgemaid teid ehk
Stelvio Pass. Kokku 3200-3500 km.
|
Giro d´Estonia - stardime 9. 05 Krakowist ja finisheerime 31. 05 Milaanos |
Olengi usinalt selle seikluse tarvis sporti teinud ning eelmise
aasta veebruarist saadik pole ratast põõsasse visanud, terve talvegi sai cyclocaga
kilomeetreid ja meelekindlust kogutud. Keskmiselt 8-10 tundi, katsetustena ka 15-30 tundi nädalas.
Kuna trenniks aja leidmise küsimused on pidevalt kordunud,
vaatasingi välja, kuidas ise selleks aja võtan.
Taustaks veel nii palju, et töö meediafirmas on pingeline,
tööpäevad venivad tihti õhtusse, samas tahaks lisaks spordile ja ametile ka
sotsiaalselt aega veeta, meelt lahutada ning ka lugeda. Kõike seda jõuab, olen
avastanud.
1. Rutiin annab tagasi.
Mu tööpäevad on üsna ühesugused – kell 6 üles, kell 22
magama. Tööle kaasa võetav toit eelmisel õhtul valmis ning tihti teen ka
hommikul enne tööd trenni ära. Ühelt poolt aitab rutiin natuke tõmblust ja
närvilisust maha võtta ning teisalt aitab vältida energiat nõudvaid pisiotsuseid.
Mikrootsused olengi püüdnud standardiseerida või siis teha ära eelmisel õhtul –
siis ei pea neile energiat kulutama ning saab särtsu kasutada selleks, et tööl
kiirelt asjad valmis teha. Miks see oluline, juba tagapool.
Ajavõit: tund päevas ikka ehk 7 tundi nädalas.
|
Giro punt (vasakult) Toomas, Romet, Rivo, Kaupo, Raivo, Tõnu, Kalev, Mari-Liis, Ingrit ja Ardu. Fotolt veel puudu Signe. |
2. Kuhu aeg kaob?
Kuu aega Facebooki-dieedil olemist, millest kirjutasin
siin kommentaaris, avastasin, et päevas vähemalt tund kaob mul sotsiaalmeedias. Ehkki
pean end tugeva distsipliiniga kasutajaks, kippus vahel ikka käest minema – iga
postituse juures pead otsustama, kas see huvitab või mitte, vestlustes tuli
sõna sekka öelda, iga lingi taga oli järgmine jne. Ma ei väida, et pole üldse
vaja, vaid pean oskama kasutada, et see mind (ja mu ajakasutust) ei
kontrolliks.
Nüüd jätkan kord nädalas sisse logimist ja sellest hetkel
piisab.
Ajavõit: 7 tundi nädalas.
3. Viska telekas minema.
14 aastat tagasi Tallinna kolides ma kohe telekat ei ostnud
ja pole seda seni teinud. Keskmine eestlane aga istub päevas keskmiselt neli tundi helendava kasti ees. Muidugi tuleb sealt
ka asjalikku ning vajalikku, mida isegi vaatan, kuid ammu ei pea selleks
kindlal ajal kuskil ootama, vaid saab näiteks järelvaadata mulle sobival ajal –
näiteks siis, kui venitan pärast trenni.
Ajavõit: 28 tundi nädalas.
4. Mis suust sisse
läheb?
Kõlab uskumatuna, aga toitumisharjumuste üle vaatamisest
avastasin tohutu ajaressursi, mida sealt otsidagi ei osanud. Nimelt pidasin
eelmise aasta alguseni normaalseks seda, et pärast einet olen 1,5-2 tundi audis
– energia langes ja keha hakkas seedima. Neil hetkedel olin kui vati sees,
võimetu mõttetööd tegema või sportimast. See tundus loomulik ning elu osa.
Eelmise aasta algusest aga loobusin lihast-kalast ning suvel
lõpuks ka piimatoodetest ning see surnud aeg on minu elust lahkunud. Et see on
ebanormaalne, tajusin alles siis, kui seda enam ei olnud.
Täna on mu menüü paljuski puuvili (nii puuvili, mahl kui
smuuti) ja vahel ka küpsetatud taimetoit ning trenni saan minna praktiliselt
kohe peale einet, kuigi enamasti hoian tunnikese vahet ja see ooteaegki selle
pärast, et täiskõhutunnet veidi leevendada, mitte et peale vajuks mingi seedimisuni.
Toidu rolli selles, kui palju mul on energiat ja tahtmist, ei
osanud ma enne hinnata või sellest aru saada enne, kui olin katseks kolm
nädalat toortoidul ning siis ühel seminaril sunnitud suppi sööma, peale mida
vajus pärast mitut kuud peale see söömisjärgne tardumus.
Kirjutan menüü muutmisest ükskord pikemalt ka.
Ajavõit: umbes 20 tundi nädalas.
|
Vormis. Aitäh Allan Oras ja Momoo. |
5. Transport trenni asemel.
Mul on kodust tööle ligi 4 km. Olen juba mitu aastat
hommikuse tööle kolistamise trenniga asendanud. Hommikul kergema ringiga kohale
ning õhtul nats pikema poognaga tagasi, sekka mõned enesepiinamised Vanalinnas Patkuli
kandi treppidel ning ongi 2 tundi sporti koos. Või siis stardin rattaga 7.30,
teen poogna Pirita-Viimsi kandis ning jõuan veidi enne kella 9 kontorisse.
Õhtul ringiga koju tagasi ning ongi neljatunnine rattaring koos.
Sellise jupitamise võlu on see, et pikad trennid ei hauka
kogu päeva ära ning neljatunnisel trennipäeval jõuab veel õhtul välja minna või
midagi muud teha. Ühe jutiga pikad trennid, a la 3-4-5 tundi rattal, teen
nädalavahel.
Ajavõit: 2-10 tundi nädalas
6. Iga minut olgu arvel.
See kehtib igasugu asjade tegemisel. Ehk ma ei uimerda ja
püüan näiteks tööl maksimaalselt tõhus olla. Teepausid ei veni pikale, samuti
ei jutusta pikalt ning kasutan tööaega mõistlikult. Harva võtan isiklike asjade
ajamiseks tüki. Nii ei pea ma kodus õhtul või enne tööd asju tegema või pidevalt
kontoris ületunde tegema. See ei tähenda, et ma üldse ei puhka. Selleks, et
tõesti ja rahuliku südamega puhata, peabki asjalik osa korras olema.
Ajavõit: raske hinnata, puhtalt pauside optimeerimisel 0,5-1
päevas ehk 3,5-7 tundi nädalas.
7. Pood tapab aega.
Kuu aega tagasi avastasin, et poest saab ka toidukraami koju
tellida. See teenus on puhas õnnistus, sest lisaks poodi mineku-tuleku ning
seal riiulite vahel ringi uitamise stressile ning ajakulule jääb ära ka
järjekordades passimine, mis tipptundidel ja nädalavahel võib venida pikale. Nii
asendasin ühe nädala poes käimise korra e-poega - nädala sees tellin korvi ära,
laupäeva hommikul toob kuller koju.
Ajavõit: 1,5 tundi nädalas.
8. Rööprähkle.
Inimene suudab hästi mitut asja korraga teha, kuid need kaks
asja hoolikalt valida. Ma olen uudishimulik ja tahan palju teada, erinevaid
arvamustest-kogemustest osa saada. Palju huvitavat jagatakse näiteks
podcastides, soovitan ultraspordi ja taimetoiduga oma elu pea peale pööranud
advokaadi Rich Rolli näiteks, kes räägib nii spordist, ettevõtlusest, loovusest
kui üldse elufilosoofiatest. Nende kuulamiseks aga ei pea arvuti ees, klapid
peas istuma, vaid võin näiteks huvitavad saated teel tööle kuulata. Samuti olen
hakanud pärast trenni venitamise ajal saateid kuulama-vaatama. Kaks ühes.
Ajavõit: ca tund päevas, 7 tundi nädalas.
Need on peamised võimalused, mis pähe tulid ja millest sain
kokku ligi 100 tundi nädalas. Sellest piisab enam kui küll nii treenimiseks,
taastumiseks kui muu ja kihvti elu elamiseks.