Turist SEB sügisjooksu 4. kilomeetril.
Pärast SEB sügisjooksule registreerimist augusti keskel lootsin, et suudan end liigutama panna. Aga paar nädalat suutsin joosta ja treeningud lagunesid jällegi koost.
Eks seetõttu läksingi 13. septembril poolmaratoni stardijoonele lihtsalt inimesi ja rada nautima. Ja põhjust oli – stardis oli enam kui tuhat jooksusõpra. Super! :)
Mingit ajalist sihti ma endale ei seadnud. Mõtlesin, et jooksen pulsi järgi ja et üle anaeroobse (186 lööki minutis) ei lase pulsil tõusta.
Temperatuur oli staripäeval kuskil 14 kraadi juures, kui päike välja tuli oli kohati liiga palavgi – aga kokkuvõttes täitsa OK.
Alustasin jooksu enda arvates vaikselt, lasin inimesi endast mööda, aga ikkagi jõudsin 2 km peale mõned sekundid üle 9 minuti. Pulss oli veel suhteliselt hea (170 juures), kuid otsustasin siiski veidi vaiksemalt võtta ning seadsin endale ka ajasihi – no 1:45 pean küll täna kätte saama.
Kuni 10 km läks jooks täitsa enam vähem (48:00). Seejärel läks tempo hoidmine (5:00/km raskeks) ja pulss jooksis ka täitsa käest ära. Kilomeeter enne lõppu jooksid must mööda 1:45 pace runnerid. Ei suutnud kuidagi neist kinni hoida. Aga siis Hambapolikliiniku juures kergest mäest hambad ristis üles pressides mõtlesin, et üritan veel kõigest jõust – ehk jõuan 1:45 sisse.
Kiire kokkuvõte. Pärast trennipausi kukub vorm ikka väga kiiresti ära. Ma arvan, et mai keskel olin ma oma tippvormis ja oleks suutnud poolmaratoni alla pooleteist tunni joosta. Nüüd siis veerand!! tundi nõrgem aeg. Eks siis teen siit omad järeldused ja loodan varsti kokku võtta ja paremate tulemustega rajale naasta. Trenni peab tegema, iseenesest ei tule midagi :)