Lugesin Jaana varasemat postitust ja tekkis huvi, et kuidas te jooksu ajal hingate? mulle endale tundub see päris olulise küsimusena, et kuidas hingamine saada võimalikult kiiresti jooksurütmi ja et ta vahepeal ei hakkaks siis edasi-tagasi hüplema. Aitab tublisti energiat säästa.
Püüan kirjeldada enda hingamist: üks pikem sõõm sisse ja siis kaks teravamat välja. nagu hõõõõõõõhhh-hõhh-hõhh. Ja siis olen vahest hakanud miskit muusikarütmi-viisi mõttes jorutama, et muuta hingamine rutiinseks. Olen seda teinud ka siis, kui tegelikult isegi väga hingeldama ei aja.
Ning hingamise muutusest saab ka aru, kui tempo on liiga kiireks läinud, kui enam ei jõua harjunud hingamisrütmi pidada. siis peab jälle rahulikumalt võtma. muidugi kui finish ikka veel kaugel on...:-)
lühidalt treeningnädalast ka. Kokku jooksin eelmisel nädalal 33 km. Tegemist oli n.ö vahenädalaga, mida soovitatakse iga neljandal nädalal teha. Ehk et anda kerele treeningumahtudega võimalust veidi järgi võtta. 33st kilomeetrist 10 oli tempojooks (st u 2-3 km soojendus ja lõdvestus ning vahepeal 3-4 km tempojooks, u 4.40/km) ning ülejäänud pulsiga 150-155, st pea-aegu maratonitempoga (u 5.30-5.40/km). See nädal tuleb siis jälle korraliku mahuga...:-)
esmaspäev, 23. aprill 2007
Hingamisest
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
hingan peamiselt vist vastupidi - kaks lühemat sisse ja üks pikem välja. samas, jõnksutamine sisse hingates on vist energiakulukam kui üks sõõm.
Mina kaa ikka vastupidi. Hapnikku on ju sisse vaja saada rohkem, kui välja hingata.
Minu jaoks pole see suurem energia kulu, pigem on aidanud selline hingamine keskenduda kaa rohkem. Nii kui pistma hakkab, hakkan kaks korda sisse ja üks kord välja hingama - läheb kergemaks jooks.
hmm... mina 4 välja 2 sisse... ja see on sammude järgi, mitte kopsudega nõksutamine. Kui tempo tõuseb, siis vähendan väljahingamise sammude arvu, kiirema jooksu puhul isegi kuni 2:2.
Postita kommentaar