kolmapäev, 21. jaanuar 2009
t r e e n i n g d e p r e s s i o o n
esmaspäev, 19. jaanuar 2009
Run, Forrest, Run...nädal 2 (Selg!Selg!Selg!)
reede, 16. jaanuar 2009
motiveerimise ABC
hommikul avaneb basseinis enamvähem selline vaade.
täna 6.30 paiku äratust vaikima sundides polnud küll tunnet, et läheks ja ujuks paar kilomeetrit enne tööd. et polnud kaugel teise külje keeramisest. õhtul kokku pakitud kott siiski motiveeris jalgu alla võtma (see on muide üks tõhusamaid motivaatoreid. et sul pole ju vaja muud teha, kui voodist üles saada) ja pärast hambapesu suutsin juba silmad lahti ka hoida.
ujulasse jõudes oli pesuruumi põrand juba märg ning basseinis üksikud sulistajad. paarsada meetrit soojenduseks ja siis veidi hoogu üles. olen viimastel kordadel end kohati mõneks minutiks omamoodi transsi viia, et ei pane kulgevat aega ja teekonda tähelegi. ehk igav ja monotoonne trenn ei hakkagi vaimule. täna proovisin uut hingamist, et rütmi ühtlustada ja jälgisin seda ning veetsin poole tunni jagu omas mullis - kuskilt ei kiskunud krapmi või häirinud midagi ning lõikasin veest noana läbi. mõnus, hea minek ja tempo. ehk paar kilomeetrit lendas täna eriti mõnusalt ja hommikune vastikustunne liigutamise oligi kadunud.
nii, et teinekord tasub poolvägisi harjutama minna. ja hästi lõppenud trenn ning hea enesetundega basseinist lahkumine töötab motivaatorina eriti hästi. et tahaks seda tunnet veel kogeda.
teisipäev, 13. jaanuar 2009
Toomas Luhatsist saab triatlonist
mitte otseselt jooks, vaid rohkem Sten-Raudmees-Aleksi raudmehe teema, et ETV ajakirjanik Toomas Luhats hakkas Eesti esiraudmehe Ain-Alar Juhansoni juhendamisel triatloniks treenima. ja vahendab õpitunde-kogemusi oma blogis. hoiame sel raskel, aga huvitaval teel talle pöialt.
Läbin augustis Pühajärve triatloni. See ei ole uusaasta-lubadus. See on plaan, mille kavatsen teoks teha, seda enam et plaanima hakkasime seda koos triatleet Ain-Alar Juhansoniga juba möödunud aasta novembris. Lisaks sellele on mul 2 eesmärki.
1) tõestada et inimene suudab ennast füüsiliselt heasse vormi viia ning kõigi muude toimetuste ja tööde kõrvalt ennast nii palju treenida, et see esmapilgul ehmatav, mõte teoks teha.
2) innustada inimesi Eestis tegelema tervisespordiga.
aasta kokkuvõte - tund liikumist igal päeval
2008. auks.
võtan 2008. spordiaasta kokku. abiks Polari tarkvara Protrainer 5 ja Polari pulsikell RS800. tulemused endalegi üllatavad.
- aasta peale kokku trennitunde 336 ehk keskmiselt peaaegu tund päevas (aasta peale kokku on ca neli nädalat päris pausi ka olnud). Siia lisandub veel venitused ning osad ÜKE asjad on üldse väljas. Kokku siis tiba rohkemgi.
- keskmine trenninädal 6:44 tundi
- maksimaalne nädal ca 11 tundi (detsembris), paar 10,5 tunnist ka kevadel
- minimaalne nädal 2:30 (veebruaris), mõned madalseisud ja paaritunnised sutsakad ka sügisel
- pulsitsoonidest 50% baasvastupidamist ehk kuni 145 lööki minutis ja 30% kuni 160 lööki minutis
- keskmiselt 6 trenni nädalas. See pole, muide, kõige täpsem. Pulsikell loeb trenniks iga alustatud ja lõpetatud treeningut. Ehk, kui ühes trennis näiteks kogemata pausi teed ja stopperil trenni katkestad, läheb üks trennikord kirja hoopis kahena. Pakun, et pigem on õige 4,5.
lisatud 19.01:
- jooksukilomeetreid kogunes mai lõpu seisuga (siis pesin jala-anduri ära ja meie koostöö katkes) - 584 km
- rasvaprotsent novembri alguses - 10,8%
- vererõhk on väga hea, selgus töötervishoiu arsti juures. viimane meenutus sellest vallast on doonorina, kui vastuvõtuarst arvas, et ei pane seda kõrget numbrit raportisse kirja.
- nüüd peaks lähiajal uuekoormustesti tegema, et VO2 teada saada. karta on, et on progress 2007. kevadel mõõdetud 54 ühikut.
meeldjäävaimad hetked jms
- vasak põlv
- maratonitiimi kaks jooksulaagrit Kullamaal
- paar kevadist sörki tundmatutes kohtades, kus ei tea, mis järgmise kurvi taga ootab
- rulluisutamise avastamine
- talvel saab ka sisetrenni täitsa talutavalt teha
- ujumises tunnise trenni jooksul distantsi kasvatamine 750 meetrilt 2,4 kilomeetrile
- jõusaal on ka täitsa tore
- rühmatrenn spinning
- hommikused trennid, harjutamise asi ja võib meeldimagi hakata
- spordimassaazhi avastamine
- kuidas senine jooksurada hakkab vastu ehk rutiini ohtlikkus
- paljudest asjadest (osadest ka läbi valu) arusaamine
üle kõige aga imestasin enda pühendumisvõime-soovi ning huvi üle. kevadest saadik ei jätnud ühtegi trennikorda vahele, samas millestki soovitust loobuma ka ei pidanud. prioriteedid paigas, vist:P enim rõõmu tegigi, et korraliku mahu juures ei teki tüdimust ja on huvi-tahtmist jätkata. vormi paranemine ning vinge enesetunne on justkui boonuseks.
oktoobris viimasel siinsel rulluisuvõistlusel kaasa lüües tõdesin, kuidas üksi mööda Pirita teed edasi-tagasi kulgetud suvekuud ja sügisõhtud on asja ette läinud ning vorm (elu parim äkki?) kannatab võistlemist välja küll. ehk põhi on laotud, nüüd sealt samm vaja edasi teha.
aga 2009. plaanid
- harjutada kõvasti rulluisutamist ja sõita läbi rulluisumaraton (Berliin äkki)
- korralik trenniplaan
- proovida Tallinnas-Tartu rattaga kulgeda
- põlv korda ehk jooksuplaane ei sea
- suvepuhkuse asemel spordilaager Paides
- GPS andur hankida, et uisudistantsidest ka mingi ettekujutus oleks
reede, 9. jaanuar 2009
Eksperiment: RUN, Forrest, RUN!
kolmapäev, 7. jaanuar 2009
Paneme aastale kriipsu alla
Väga tubli, et jooksuklubi Hermes on haaranud pärast kolme-nelja kuu pikkust pausi möödunud sügisel taas Eesti maratonijooksjate statistika kogumise enda alla. Teistega võrdlemine annab hoogu juurde ju kõigile :)
Eestlaste lisandumine maratonirajale hoogustus ka eelmisel aastal:
2005 – 213 lõpetajat
2006 – 264
2007 – 347
2008 – 383
Kui aasta kõige tugevam maratoni aeg jäi seekord nõrgaks (Vljatseslav Koshelev: 2:28), siis keskmine tase on võrreldes mu maailmaga endiselt meil väga kõva.
Näiteks edetabeli esimese poole sisse pääsemiseks pidi läbi maratoni 3:51ga, samas kui Amsterdamis piisas esimesse poolde saamiseks 10 minutit nõrgemast ajast. Berliinis 2007. aastal jäi keskmine aeg samuti 4:00 ümber. Samas MarathonGuide.com andmeil jooksis keskmine maratonijooksjast meesterahvas näiteks 2005. aastal USAs ajaga 4:32 ning naine 5:06ga.
Huvitav on ka see, et kui meil oli keskmine maratonijooksja vanus 36, siis USAs 39. Meestel koguni üle 40.
100% maratonile pühendunute ehk alla 3 tunni jooksjate poolest oleme samuti ülitugevad.
Kui meil sai möödunud aastal iga 14 maratonijooksja aja alla kolme tunni siis Amsterdamis iga 23s. USAs õnnestus 2005. aastal näiteks vaid 1,6% maratonijooksjatest joosta aja alla maagilise kolme tunni piiri.
Ning loomulikult õrnem sugu. Kui Eestis on iga kuues maratonijooksja naine, siis USAs kisub naiste osakaal maratonivõistlusel koguni 40 protsendi juurde.
Samuti kui paljudes kohtades maailmas on maratonijooksjaid keskmiselt 1% rahvastikust, siis Eestis on see näitaja neli korda madalam.
Nii, et arenguruumi on ning arvata võib, et mida aasta edasi seda raskemaks muutub Eestis saja parima maratonijooksja hulka pääsemine.
2007. aastal mul see üritus ebaõnnestus, kuid eelmisel aastal õnnestus napata 71. koht ja Amsterdami ajaga jäin ka igati rahule.
Selle aasta plaanid keerlevad hetkel aga peas ja lähinädalatel ma nad siin ka välja laon :)