Kuvatud on postitused sildiga varia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga varia. Kuva kõik postitused

teisipäev, 10. veebruar 2009

seltsis segasem

MyFitnessi spinningusaal, laubal saab siin ka uhada. foto Andras Kralla/ÄP

mu koduklubi* korraldab vahel toredaid üritusi. eeloleval nädalavahetusel ka üks tulemas. treileriks programm siit, muidu täpsem kava ja tutvustus klubi kodulehel. tulge ka, diivanil vedelemise asemel. ÄP maratonitiim on osaliselt esindatud.

--------
Ideed otsas, mida sõbrapäeval sõpradega ette võtta? Muuda see päev meeldejäävaks ja tehke koos läbi mõnus trenni maraton! Sellel päeval MyFitness klubidesse sissepääs vaid 50 krooni ning liikmetele ja tema sõbrale tasuta. Kohapeal koostööpartnerid, osalejatele üllatused, loosime auhindu! Vaata päeva kava.

Kell 11.00 Sportliku sõbrapäeva avamine!
Kell 11.15 Tutvustav treening jõusaalis. Testime lihastasakaalu.
Kell 11.45 Rühmatreening HotMoves. Treener Oksana Veselova.
Kell 12.15 Funktsionaalne näidistreening jõusaalis. Treenerid Ragnar Neudorf ja Jaanus Kütt.
Kell 12.45 Rühmatreening BodyCombatMix. Treener Kris-Mari Koppel.
Kell 13.00 Spinning Elements ja tutvustame koormustesti. Treener Kristjan Prüüs
Kell 13.15 Tutvustav treening jõusaalis. Lihastasakaalu test.
Kell 13.45 Rühmatreening Latino Jam. Treenerid Tuuli Jõgar ja Martin Kõrv
Kell 14.00 Funtsionaalne näidistreening jõusaalis.
Kell 14.45 Sportliku sõbrapäeva lõpetamine, loosime auhindu!
----

* positiivse emotsiooni ja rahuloleva elamusega makstud reklaam.

esmaspäev, 17. november 2008

teha, mida saab

Lance Armstrong, sõidab ka klippidega.

kaks nädalat olen nüüd uiskude ja jooksuta mööda ajanud. tuleb tunnistada, et polegi kõige hullem. täitsa mõnus on isegi teha asju, milleks muidu aega ja mahti ei jää.

võtsin juba septembris plaani, et talvel teen korralikult põhja ja kasvatan mahtu ning teravaks eriti ei aja. kiiremaid trenne jõuab pärast aastavahetust sisse pikkima hakata. rosinaks olen mõnes spinnitrennis lubanud pulssi ka anaeroobse lävele, uphill stiiliks, ent enamus siiski baasvastupidavus. katsetasin eile trenni ka klippidega ja rattasussidega. täitsa on vahe sees korvidega sõites, oluliselt kindlam. muide, praegu on hea aeg suvist varustust hankida. hinnad asjadel kuni poole võrra soodsamad.

igatahes olen nädala jagu põlve jälle teipinuna hoidnud ja peagi lähen jälle doktori manu. klaarida ka üks uisusaapast tekkinud veider muhulaadne moodustis hüppeliigese lähedal. üldiselt on kõik hästi.

eelmise nädala tegevused kujunesid selliseks:

E - hommikuujumine - 1h
T - puhkus ja massaazh
K - hommikul selg ja kõht jõusaalis (40 min), õhtul jalad (45 min). spinning - 50 min
N - ülakeha jõusaalis - 1,5 h
R - ujumine 1 h
L - rattasõit+spinning - 1,5 h
P - selg-kõht jõusaalis, lisaks ratas+spinning 2 h

plaanis on paaril päeval kaks kehva asja koos - jõusaal ja aeroobne trenn - peab neid edaspidi paremini sättima, et eraldi päevadele saaks. muidu on koormus septembri-oktoobriga maas, just pulsi mõttes, ning kohati taban end tundelt, et tahaks veel.

suurt plaani praegu polegi, hoida end liikumises ning mitte väga rapsida. pigem mõnuleda ja proovida erinevaid asju.

hommikul suhteliselt tühjas basseinis meetreid mõõtes aga oli täna üsna vastik. edasiminek oli küll hea, ent mõte ei suutnud end kuidagi minutite lugemisest eemal hoida. alla siiski ei andnud ja lõpus on hea tunne, ent tegelikult oleks vist võinud pooleli ka jätta. siis on järgmiseks korraks positiivne mälestus ees.

laupäeval ees 2tunnine spinn. nii põnev.

esmaspäev, 14. juuli 2008

kinesio taping ehk midagi uut

Kinesio taping - metoodika Jaapanist.


kirjutatud esmaspäeval 14.07: põlvele on viimased 20 tundi olnud huvitavad, massööri soovitusel katsetame põlvel üht teipi. tegemist Jaapani juurtega kinesio teipimisega, mille eesmärk kiirendada taastumist, leevedada valu jms. vaata siit, kuidas asi töötab? tegemist ei ole siiski ravimeetodiga ehk vigastust see ei ravi. küll kiirendab too ainevahetust, parandab painduvust, vähendab survet, mistõttu aitab paranemisele kaasa.

osad sportlased kasutavad selleks, et vigastusi jms ennetada. eriti aladel, kus miski piirkond saab sooritusel tugeva koormuse - näiteks kaugushüpe, sprindialad jne.

esimesed muljed olid eile vastandlikud. esiteks tundus, et põlves on rohkem ruumi, sest teip on pingul ja kergitab veidi nahka ning patellat. kohe peale pannes sain teha liigutusi (näiteks väljaasted), mille puhul muidu põlv tunda andis. jalutades oli esialgu veider, sest pingul teip korrigeeris veidi sammu ning mingil hetkel oli korraks ka süda paha tunne. õhtul trepist üles-alla lipates ning põlvele survet andes oli tunne aga oluliselt kergem kui muidu. tunda andmisest rääkimata. täna katsetan jooksusammudega.

eelmine nädal läks muidu hästi korda. aeroobset trenni 3,5 tundi, lisaks sama palju jõusaali. elab esialgu nädal korraga.

20. juulil ehk eeloleval pühapäeval aga Rollerblade`i Rulluisutuurile ehk ühe tunni kestvussõidule. pühapäeval kella 20st Ülemiste parklas siis. fanclub on oodatud.

teisipäev, 11. märts 2008

hooaeg 2008 - pidulik avabankett


valik ÄP maratoonaritest (taga vasakult Virge, Sirje, Tene, Rivo, Tarvo ja Raul. ees vasemalt Moonika, Raivo, Signe. horisontaalis Sten-Aleks) pärast Berliini maratoni läbimist, oktoober 2007. foto Maris Ojasuu, ÄP.

korraldasime tiimiga sportlik-kulutuurilis väljasõidu Kullamaale. põhjusi enam kui üks - esiteks saab ÄP Maratonitiim märtsis üheseks, teisalt oli põhjus 2008. hooaeg enamusele lahti lüüa. ja uued meeskonnalised vajasid traditsioonidega tutvustamist ning sisse-elatamist. töö ja lõbu järjekord-vahekord oli õige - enne ühisjooksu ja pärast lõbutseda.

et ilm oli "Eesti Talv", siis sai kohe jooksu alguses taas tutvuda erinevate sademetega ning pärast paari kilomeetrit sai raporteerida "parem jalg märg" ja veidi hiljem ka "nüüd ka vasak". aga maastikul, põldude vahel ja külavaheteedel on tore lipata - pinnas pehme ning liiklust pole. üks rattur (võimalik, et xdriimar) tuli vaid vastu. muidugi on kuivaga lihtsam - ei korja liiva ja muda koju kaasa.

aga paaris-kolmes tiimis katsime 12 peale ma arvan, et paar-kolmsada kilomeetrit. paljudele oli hooaja esimene lippamine ning Moonika tegi julgelt meie pika tiiru kaasa. et jooksutrenni mekk ikkagi manu saaks, täiendasime 11 km veel pea 6 km ringiga, mis tõusvas tempos. nagu päris.

õhtu lõppeks ja varahommikuks sai läbi võetud erinevad lihasgrupid - jalad (jooks), kõht (naer), aju (mäng Alias jt ja male, viimane mu algklasside arm). kõige vormistas tervislikuks saun. saun (päris, halgudega käetav) pärast pikemat tiiru mõjus üle ootuste hästi, seega peaks traditsiooni juurutama. nüüd on vaja lahendada tundmatuga võrrand, kus tundmatu on korter kesklinnas ja otsitav saun. ilmselt mõni ujula või keegi abistab.

kui ma eelmisel aastal olin tiimis treenimise suhtes veidi skeptiline, peamiselt erineva vormi jms tõttu, on ju pikamajooks üsna individuaaln ala, siis sügis ja kevad on meelt muutma pannud. nädalas korra väiksemas ning pikema aja tagant suuremas tiimis miskit ühiselt tehes annab vajaliku emotsionaalse süsti ja takistab äravajumise eest. siinkohal respekt kõigile neile, kes üksi treenivad.

Helsingi poolmaraton läheneb nüüd juba mühinal, aega alla kahe kuu. tuleb vist vormi teritama hakata.

valmimas on ka uued jooksusärgid, teeme sel korral lisaks meeskonnale ka meiega näiteks koos treenijale fänni-sõbrasärgid. ehk, kui ma personaalselt veel pakkunud ei ole, aga pakub huvi, siis andkem teada. ja spordiarsti kuuleme peagi ning siis läheb juba testimisteks ka - koormus ja cooper näiteks.

tegime laubal pilti ka, lähipäevil püüan üles saada. üldse on galerii väljatöötamisel ning blogis mõned uuendused ka peagi.

kolmapäev, 30. jaanuar 2008

How fast can you go?

Raivo mainis ükskord, et pingelistel aegadel on trennisoov ja –huvi suurem kui muidu. Nii ongi. Paar päeva on pingelisemalt kulgenud ja nii olengi õhtuti toimetusest lahkudes jooksusussidele ja „oma rajale“ mõelnud. Eile hoidsin end tugevasti tagasi (taastuspäev ja -nädal) ja venitasin õhtul hoopis kodus. Täna saab nats torust tühjaks lasta – tempojooks.

Rajale lähed veel töömõtetega, aga trennist laekudes on pea tühi, lihastes väsimus ning voodisse kukkumine peab olema hästi sätitud, et poole langemise pealt uinununa ja üles põrgates põrandale ei maanduks.

Natuke teisest, veidi kiiremast ooperist ka. Põnev lugu ilmus ajakirjas Distance Running (panen õhtul kodus siia lingi, kuidas PDFile ligi saab), mis võtab kord kvartalis kokku maailmas toimunud olulisemad-suuremad jooksuüritused. Pärast Berliini maratonil Haile Gebrselassie poolt purustatud maailmarekordit (2:04:206) hakati uuesti rääkima teemal „millal inimene maratoni alla kahe tunni jaksab joosta“. Osad spekulatsioonid lubavad aastast 2012. „Uudisteportaal“ News Of the Future pakub aastaks 2030 ja välejalgseks Etioopia imelast Demeke Rettat.

Igatahes kirjutab lugu sellest, millised on Haile võimed ja VO2 max (ehk maksimaalne hapnikutarbimine ehk aeroobne võimekus. Mida kõrgem VO2 näitaja, seda parem aeroobne töövõime) näitaja praegu. Loo autor leiab, et ideaaltingimustes ning olemasoleva VO2 baasil suudaks Haile juba praegu joosta aja 2.01. VO2 näitaja tal ca siis 82-84 ühikut.

Dubai maratonil paar nädalat tagasi Haile uut rekordit prooviski, kuid distantsi esimeses pooles saavutatud liignekiirus (30 sekundit) maksis lõpuks kätte ja tulemuseks ta enda 2007. aasta septembris joostud maailmatulemusest pea 30 sekundi võrra kasinam tulemus.

Mu VO2 Max näiteks oli eelmisel aastal koormustestil vaid 54. Raivol, kelle parim maratoniaeg 3:30, paari ühiku võrra kõrgem. Teoreetiliselt peaks sellise näitajaga ka alla kolme tunni jõudma joosta. Dr Karu rääkis, et mõnevõrra saab seda näitajat ka trenni tehes tõsta, kuid palju mängivad siiski rolli geenid ja pärilikkus ehk võid küll tahta, aga looduse poolt pole sulle antud. Nii ootangi põnevusega kevadet, et näha, kas aastane (mõnevõrra lünklik küll) treening on tulemust parandanud või mitte.

Kes ja millal maratonis maagilise kahe tunni piiri alistab, on aga sama põnev ootus. Kusjuures, erinevate arvutuste ja analüüside põhjal on 1:48:25 piir, millest inimene ei ole võimeline kiiremini maratoni jooksma. Matemaatika häda kipub teinekord olema ainult see, et ta ei arvesta ei temperatuuri, tuult, hommikust enesetunnet ega jooksja puhkamist. Näis.