Amsterdami maratoni rada.
meie 19. oktoobril plaanis olev Amsterdami maraton oli eelmisel aastal kümne kiireima jooksja aegade keskmiste põhjal maailma kiireim, tehes nii ära Big Five ehk Berliini, New Yorki, Londoni, Bostoni ja Chicago jooksudele. tõsi, Londonis näiteks oli eelmisel kevadel meeletult tuline, mis aegu kärbib. jooksjaid veel ei võrrelnud, kes kiired ajad tõid. hobikorras jooksjale samas julgustav, peaks lihtne, suuremate tõusudeta rada olema.
aga tulemused siin.
RANKING AVERAGE FASTEST MARATHONCITIES edition 2007
calculated over the ten fastest runners edition 2007
1. Amsterdam 2.07.52
2. Frankfurt 2.09.35
3. Berlin 2.09.38 (Big Five)
4. Hamburg 2.09.41
5. London 2.09.55 (Big Five)
6. Fukuoka 2.10.23
7. Paris 2.10.34
8. Eindhoven 2.11.51
9. Milan 2.12.05
10. New York 2.12.25 (Big Five)
11. Rotterdam 2.12.28
12. Lake Biwa/Otsu 2.13.02
13. Tokyo 2.15.15
14. Boston 2.15.47 (Big Five)
15. Chicago 2.17.50 (Big Five)
RANKING AVERAGE FASTEST MARATHONCITIES
calculated over the ten fastest runners all times
1. Berlin 2.05.57
2. Chicago 2.06.15
3. London 2.06.29
4. Amsterdam 2.06.40
5. Rotterdam 2.06.53
6. Fukuoka 2.07.13
7. Paris 2.07.29
8. Tokyo 2.07.41
9. Boston 2.07.43
10. Lake Biwa/Otsu 2.07.56
pühapäev, 2. märts 2008
maailma kiireimad maratonid
laupäev, 29. detsember 2007
Vana-Aasta Maraton - peaaegu tehtud
maraton oli super. sellest hoolimata, et magamata öö lõpuks siiski korraliku haamrina kohale jõudis ning peale 33 kilomeetrit rajalt kõrvale astusin. kaks ringi enne lõppu. kümmekond kilomeerit varem tehtud riidevahetuspaus pani korraliku põntsu, sest rikkus rütmi ja sealt saadik enam end korralikult jooksma ei saanudki, vaid piinlesin. jalad kiskusid ka krampi. juba 15 minutit pärast lõpetamist muidugi kahetsesin kergelt, niiet oleks keegi jäneseks juhtunud, oleks võibolla lõpuni ka välja vedanud. või kui oleks üks suur ring olnud. Raivo vedas ilusti lõpuni.
aga kõik see ning kerge vihmasabin välja arvata, oli ju tore. ilm viimasepeal, superfiiling osalejatelt, kella 8 start, mil esimesel ringil kõiki raja lõike korralikult ei näinudki, teadustaja su ringe lugemas ning muidu hea minek (vedasin korraks ka üht gruppi kui olin mõnele teisele jäneseks). et ei kahetse ja järgmisel aastal kindlasti jälle.
kiidusõnad aga lisaks korraldajatele ka spordirõivastetootja Crafti aadressil, kelle jakk, mis kannab Hyperventilationi silti ning koosneb materjalidest, mida kirjeldades mainitakse näiteks sõna teflon, pidas suurepäraselt veele vastu. piisad sai lihtsalt maha pühkida. kuid kohustuslik puuvillane särk numbriga leotas siiski kõhuosa lõpuks märjaks ning hakkas jahe.
Spordiportaalist näeb jooksust pilte ja Stamina kodulehel ka tulemused juba olemas.
nüüd taastuma, homme kergelt 6-7 km ja siis selle jooksuaastaga ühel pool. Helsingi poolmaratonini jääb natuke üle 130 päeva.
reede, 28. detsember 2007
Napid tunnid stardini
mõned tunnid veel stardini. jälle see magus ootusärevus, jälle pastadieet, nagu enne Berliini. ilm on hetkel ainus kahtlane element, ehk hommikul suuremat ei saja.
riietumise teeb veidi keeruliseks korraldajate jagatud numbritega särgid (puuvill), mille kandmine kõigi riiete peal kohustuslik. niiet suurt vahet pole, mis särgi alla saab. ilmselt tuunin seda särki veel veidi kääridega.
kuna koormus on peale kontrolljooksu madal olnud, vaid nädalavahetusel tegin hästi rahuliku pika tiiru (14 km pulsiga 130, oleks saanud veel rahulikumalt, aga siis oleks jahe hakanud), on natuke laisk tunne. petlik ja ahvatlev, millele alla ei tohi vanduda. kahju on vaid sellest, et ei ole end hommikuti üles suutnud ajada, et harjutada end kella 8 stardiajaga. ehk õnnestub kevadepoole pühapäevane jooks umbes sellele ajale sättida, sellise stardiga enamus maratonidest.
muidu on vaba nädal tähendanud, et aega homsele katsumusele rahulikult mõelda ning vaim ka valmis sättida. see füüsilisega samal pulgal ning distantsi teises pooles ilmselt juhib võistlust.
vaatasin CNNi saadet Haile Gebrselassie'st ning tema Berliini triumfist (kolmas video) ning kõik tuli taas meelde. see pidulik ootamine, hommikune jalutuskäik hostelist stardipaika, rasked hetked rajal ning finisheerimine. mõnus. kodus on küll tore joosta, kuid aastas on hea ka korra-paar tõeliselt suure jooksu fiilingut koguda. näiteks nagu The Great North Run, millel osalejaid 50k, või üks Austraalia jooks (mille linki hetkel ei leia) pea 70k osalejaga. või Berliin.