laupäev, 31. juuli 2010

Golf - see pealtnäha lihtne, keeruline mäng

Tere üle saja aasta jooksusõbrad. Ma pean kahetsusväärselt teatama, et ma ei ole ennast ikka veel jooksma saanud peale lapse sündi. Olen küll teinud aeg-ajalt katseid naasta jooksurajale, kuid need on vaid napid korrad mis niigi vähesest töövälisest ajast olen suutnud näpistada. Suurem osa aega kulub mul ikka oma nüüdseks 2aastaseks saanud poja järel jooksmiseks ning temaga maailmaavastamiseks.

Aga tegelikult tahtsin teiega jagada seda, et täna avastasin mina ise tükike spordimaailmast jällegi. Käisin Jõelähtme golfiklubis PRO Enrico Villo käe all golfi õppimas ning pean tõdema, et see on väga tõsine sport! Ma ei räägi küll parameetritest - pulsimeetritest, ajast või palli lennukaugsest-kõrgusest, aga peale esimest kursuse päeva olen läbi nagu lätiraha. Sarnast väsimust ja kosutavat rammestust mäletan küll ikka peale tugevaid trennipäevi.
Pean tõdema, et alahindasin selle mängu mõju oma füüsilisele vormile. Igalt poolt valutab!!! Vot see on alles üllatus. Ning löökide harjutamine võttis päris võhmale. Natuke lausa kardan, et homme tuleb samasugune päev. Igaljuhul olen ma meeldivalt üllatunud, et selline sport ming ka köidab, kõige muu kõrval.

Maratonile mind veel see aasta ei meelita miski tagasi. Väga loodan järgmisel hooajal enda ja sportimise jaoks rohkem aega eraldada. Seniks aga kõigile head sportimist ja hoian teie tegemistele kõvasti pöidlaid ja silma peal :)

teisipäev, 27. juuli 2010

VFF-ga jooksumaratonile

47 päeva pärast kell üheksa hommikul on kolm äripäevlast esimesel SEB Tallinna maratonil stardis. Kris, Indrek ja mina ühes nendega. Iseenesest võiks sest minu jaoks tulla maraton nagu iga teine – aga…. - ei tee ma seda asja enda jaoks nii lihtsaks. Viimased kaks kuud oled väiksema ja suurema eduga liikunud vaid „paljajalu“ (Vibrami viisvarvastega - VFF) ja praeguseks olen lõplikult otsustanud, et lähen nende sussidega ka stardijoonele.
Igatahes saab põnev olema. Praeguseks olen läbinud VFF-ga joostes läbinud vaid üle paarisaja kilomeetri ning teinud ca. 600 kilomeetrit ratast.

Siiani olen kokku puutunud peamiselt kolme probleemiga.
1) Umbes viis nädalat tagasi väänasin vasaku jala keskmised kolm varvast välja vms. – igatahes tõugata ja joosta oli päris pikka aega valus. Arvan, et selle põhjuseks ei olnud mitte vale jooksustiil vaid see, et mul „õnnestus“ paaril kolmel korral pehmete sussidega valusalt kivile-käbile maanduda ja seejärel veel tõuge teha… Valu on visalt järgi andnud, kuid praeguseks siiski suuremalt jaolt haihtunud.

2) Villid. Kui enne VFF-d polnud mul villidega praktiliselt üldse kokkupuuteid, siis nüüd seda enam :)
Paar nädalat tagasi koorus mõlema kanna alt maha lõpuks ca 4*4 cm nahka. Õnneks oli vill niivõrd kaua aega juba kanna all elanud, et selle lõhkemine oli suhteliselt valutu – ehk paar päeva hiljem õnnestus juba taas jooksma minna. Nädal tagasi tundus, nagu oleks äsja lõhkenud villi alla uus vill tekkima, aga nüüd on see taas järgi andnud – loodan parimat.

3) Treeninguid on pidurdanud ka lihased. Täpsemalt „päkk-kand“ jooksustiiliks vajaminevate säärelihaste puudus. Aga progressi on olnud näha ning sääred hakkavad väsima alles 15-20 kilomeetri kandis ja krambioht on tulnud peale alles pärast 20 kilomeetrit.

Ning eks paras väljakutse (kõigi põhjamaalaste jaoks) on ka vahemereäärne kliima. Kui tunnike kannatab veel ilusti +30 kraadiga joosta, siis sealt edasi läheb mul juba keeruliseks.
Üleeilne jooksupäev läks mul ajalukku. Jooksin esimest korda 30-31 kraadises kuumuses (õnneks tuul ja pilved muutsid asja lihtsamaks) ligi paar tunnikest – viimane pool tundi oli mul (kelle ideaaljooksutemperatuur jääb sinna +10 kraadi kanti) ikka väga raske.

Aga sellega probleemid ka lõppevad :)
Positiivse poole pealt. Jooksumaht on viimaste nädalatega hakanud ilusti kosuma. Lisaks kohandunud organismile on sellele kindlasti kaasa aidanud ka uuendatud jooksvarustus. Nimelt jätsin Vibram Classic mudeli lihtsalt ringiuitamiseks ja soetasin jooksmiseks veidi paksema tallaga Vibram KSO-d (seda mudelit soovitatavad jooksmiseks paljud praktikud internetifoorumites, kaasa arvatud ka Vibram ise). Lisaks olen viimased paar nädalat jooksnud ToeToe varvassokkidega, mis aitavad samuti villiohtu vähendada.

Põlved, puusad, selg pole kuskilt järele andnud ehkki lisaks pehmele pinnasele olen teinud ka mõned 7-14 kilomeetrised asfaldiotsad. Osalt võib öelda, et asfaldi peal on VFF-dega isegi parem joosta kui metsas, kuna asfalt on sile ja ei pea muret tundma, et millelegi teravale peale ei astu.

Jätkan VFFdega sõbrunemist, et tõenäoliselt Eesti pinnal kõige rajumal maratonivõistlusel (hetkel SEB Maratonile registreerunud juba 671!!! - vau) rajal olla.


esmaspäev, 26. juuli 2010

terase karastamine

uisutamine. veedan ka neil praegu suurema osa spordist.


------
Siim tegi otsa lahti ja kirjeldas oma trenninädalat.

ajaloo huvides panen ka kirja, mida näiteks eelmisel nädalal tehtud sai. hetkel miskit sihti silme ees ei ole, sestap rohkem oma lõbuks tiirutan ja teen.

E - jõusaal, 0:40 h - harjutused ülakehale, pikad seeriad, 3x20 kordust.
T - rulluisk - 1:40, 32 km, keskmine pulss 140. polnud päris trenn, uute saabaste jalga harjutamine pigem. pärast kodus selja-kõhulihaste harjutused.
K - puhkus.
N - rullsuusk, 1:53, 33,5 km. keskmine pulss 156.
R - rulluisk, 0:52, 17km, keskmine pulss 158, mõne kiirendused. pärast kodus selja-kõhulihaste harjutused.
L - jõusaal 1,5h, jalad-ülakeha, pikad seeriad, 3x20 kordust.
P - rulluisk, 0:51, 18,5 km, keskmine pulss 156. jube palav oli. mõned kiirendused. pärast kodus selja-kõhulihaste harjutused.

selge-kõhtu olen pikalt, ka talvel, pärast trenni kodus teinud. peab vähem jõusaalis rassima ning saab samal ajal juba miskit kas lugeda, filmi vaadata või mailidele vastata. 2 in 1.

nagu pulssidest näha, selline rahulikum ja uute saabastega harjutamise nädal, kokku ca 8 tundi sporditegemist. sel nädalal peaks intensiivsust tõstma, ehk nädala lõpu poole jahedam ka ja lihtsam seetõttu. ja tahaks jälle ujuma minna, meres ühel korral kahlates läks tuju hästi heaks.

neljapäev, 8. juuli 2010

Hasart toidab

Ma olen väga tubli olnud. Pühapäevane trenn jäi mul vahele, aga see-eest tegin esmaspäeval kaks, hommikul 30 min ja õhtul rannas 45 min. Õhtune trenn oli keskmise pulsiga 165, aga üsna mugav oli. Jooksupartner lippas isegi aeglases tempos, ma ei tahtnud teda kõndima ka panna. Sai juttugi veidi puhutud, nii et see pulss mulle ebameeldivusi ei tekitanud. Kui hea see nüüd "põhja ladumisele" oli, selles ma nii kindel enam ei ole, aga mõnus oli paljajalu liiva peal silgata. Pärast läksime veel ujuma ka.

A, selle ma unustasin mainida, et alates esmaspäeva hommikusest trennist pole ma mitte sammugi kõndinud treeningu ajal, nii et mul on hää meel :) Teisipäeval oli 30 min trenn küll veidi raskem, aga ikkagi jooksin terve aeg ja pulss oli ka viisakalt aeroobses tsoonis. Eelmise nädalaga võrreldes on mul max pulss 172 asemel 166. Enesedistsipliin äkki. Keskmine pulss endiselt 150-155 ringis. Täna aga lippasin 20 min ja mulle justkui tundus, et pulssi on kergem hoida seal, kus ta olema peab ja lõpus paar minutit ma jooksin sellise mugavama pikema sammuga ja senise üle 170 pulsilöögi sain maksimumiks 166. Ma võtaks seda progressina :) Homme on ette nähtud 50 min. Põnev on. Tahaks loota, et mu areng on piisava tempoga, et see maraton kenasti läbida...

Marumõnus oleks, kui käe pärast oleks üks äge treener, kes silma peal hoiab ja toitumiskava oleks ka kiiduväärt. Ma olen pooleteise nädalaga kilo juurde võtnud, see mu meelt ei rõõmusta just... Aga, küll karastub teras.

reede, 2. juuli 2010

teras karastub



Niisiis, et keegi ei arvaks, et ma salaja laisklen, siis enda distsiplineerimiseks ma pajatan oma konarlikust esimesest nädalast. Plaan nägi ette neljapäeval 20 minutit, mis oli puhta õudus kuubis. Esiteks ei saanud ma eelneval ööl eriti magada ja seetõttu oli pärast hommikust jooksu terve päev poolunes. Endiselt ikka raske, kuna väevõimuga hoian tempot väga aeglase, et mahuks pulsitsooni (136-155) Pulsikell näitas treeningu lõpuks keskmiseks pulsiks 150, max 171... see juhtus siis, kui mul sai sellest käsitlematust uimerdamisest kõrini.

Täna hommikul oli ette nähtud 45 minutit. Öösel magasin nii kuis jaksasin ja raja läbisin ka kergemalt. Keskmine pulss 147, max pulss ka seekord 171. Kõndimist seekord vähem kui jooksmist. Tore.

Pühapäeval näeb plaan ette 20 minutit.

Trenn on mul hommikul kohe, kui kargu alla saan, joon klaasi vett ja panen ajama... Kuna tööpäev algab kell 9.00, siis 5.-st tõusta ka ei tahaks, et jõuaks süüa ja seedida ja siis jooksma minna. Mis sorti pala oleks kõige optimaalsem kui kaua aega enne trenni kõhtu ajada, et see ära kasutatud saaks või kas see on üldse tingimata vajalik? Hommikusöök on mul praegu umbes tund pärast treeningut.