Terve vaimuga terve keha

Sport pole kunagi pelgalt füüsiline nühkimine, kui vaim koostööd ei tea, on hea tulemuse saamine keeruline. Sellest tekkiski mõte kuulata enne maratoni mõne spordipsühholoogi juttu sellest, kuidas end häälestada ning kuidas võetud eesmärgid saavutada, kuidas end 42,195 km edukaks läbimiseks nii eelneval nädalal, päeval kui stardieelsel tunnil valmis panna.

Mäletan enda esimest 10 km võistlust, kus hirm hommikul stardi eel oli üsna khm tugev. "Kuidas ma vastu pean, kas on raske või on väga raske, kas jalad kannavad, kas jään eelviimaseks või viimaseks jne jne". Jooks ise ei olnudki nii jube kui õhtul ja osalt ka öösel valmis mõeldud stsenaarium. Keha kannatas, raske oli, aga lõpuni vedas välja. Hea tunne oli finišeerida.

Tihti ju ebaõnnestuvadki sportlased mitte füüsilise vormi häälestamise, vaid närvide järele andmise tõttu. Juba on meilgi kuulda, kuidas esimesed kilomeetrid lähevad ikka raskelt ning trennid lükkuvad edasi. Tahtmine on suur, aga keha ei võimalda.

Endal on see sama, kõige vastikum tunne sportimise juures üldse, alati hooaja alguses. Kui tead, et ei ole eriti jõudu või võhma, aga samas tahaks teha. Siis kardad distantsi ja trenn on ebameeldiv. Esiteks ei tohiks siis (seda on teoorias lihtsam öelda kui tegelikult teha) sellele enda võimetusele mõelda ehk seda ebameeldivust veelgi süvendada, pigem unistada sellest, et kahe kuu (suvaline ajaühik) pärast on see vastik osa möödas ning siis läheb heaks.

Praegu olengi jõudmas tagasi staadiumisse, kus sügisel hooaega lõpetades olin - võhm on taastunud, trennid muutuvad järjest mõnusamaks, hea tunne on kiirendada-pikki distantse katta ning joosta just nii, nagu keha küsib. Ja järgmisel korral soojendust tehes manguvad jalad juba ise "täna siis 5 km rohkem, eksju".

Järgmine murdumine tuleb ilmselt suvel, siis, kui on tekkinud rutiin ning areng aeglustub. Ma juba tean, millisele nähtavale kohale maratoninumber kodus paigutada ning lood ettevalmistu kividest-kändudest moraaliks jutu sisse paigutada. Algus ongi raske ja murdepunktid tuleb üle elada.