Nõuanne - kuidas valida jooksujalatsit

Kirjutasin Äripäeva tervisliku elustiili ajakirja Pulss loo spordijalatsi valimisest. Varustusest oleme siin näpuotsaga juba kirjutanud ning toongi siia selle osa loost, mis jooksujalatsit puudutab. Sissejuhatuseks ka spordijalatsi valimisest üldiselt. Üldiselt oli hästi hariv ja põhjalik lootegemine, palju uut infot.

Pildil Asics Gel Kayano selle hooaja mudel. Tegemist toestatud mudeli ja Asicsi tooterivi ühe tippmudeliga. Foto autor Indrek Susi.



-----------------------------------

Õige spordijalats laseb alast täit mõnu tunda, valesti valitud varustus aga teeb treeningust-võistlusest piina ja võib rikkuda liigesed.

„Hea spordijalats on mugav, kerge, toetab jalavõlvi, ei blokeeri loomupäraseid liigutusi ja võimaldab mugavalt ala harrastada,” selgitab Asicsi tooteid maale toova Patrol OY juhataja Aivo Liiv. Nii ongi spordijalatsi olulisemad omadused löögi summutamine, stabiilsus, mugavus ja hingavus.

Kui eesmärgid on jalatsitel ühesugused, siis erinevate alade lõikes jalavarjud siiski erinevad. Põhjuseks alade erinev iseloom ja liikumise dünaamika. Kui jooksmine kulgeb distantsil üsna monotoonselt sirgjooneliselt, siis korvpallis peab lisaks jooksuomadustele tulema kets toime ka suvaliste nurkade alt maandumistega ning pakkuma head tuge kiirenduseks, seda kõike jalgu säästes – sellest ka paksem tald, väga vastupidavad pealsed ning külgtoestuseks kõrgemad servad. Jalgpalliputsad aga võimaldavad kiiret reageerimist, pöördeid ning peavad täpset lööki võimaldama – sellest ka madal ja kompaktne vorm.

„Kui inimene valib mingi harrastuse, siis on jalanõu küll viimane asi, millelt kokku hoida, see on enda kuritarvitamine,” selgitab adidas Baltics SIA Eesti filiaali tooteekspert Art Oppi.

Lisaks aladele erinevad ka inimese jalad, Liiva sõnul on ca ¾ jalgadest probleemsed – kas üle- või alapronatsioonis. Esimene tähendab, et hüppeliiges vajub liikudes liigselt sissepoole, teine aga, et jalg on liiga jäik ehk jala loomulik nn amortisatsioon ei tööta ja põrutus jalale on suur. Et neid vaevusi leevendada ning vigastustest hoiduda ja ka aastakümnete pärast terve olla, ongi spordijalatseid tarvis.

„Kui ei ole jala eripära ning ala eripärasid arvestava hea jalatsiga trenni teinud, on pool mõnu kadunud,” selgitab Asicsi tooteid maale toova Patrol OY juhataja Aivo Liiv.

Nii muutuvadki alade ja jalgade spetsiifikat arvestades ka spordijalatsite letid poes üha kirjumaks ning kaubamärgirohkemaks. Pelgalt peale vaadates erinevad erinevad tootjad peamiselt välimuse poolest – kes panustab disaini ja silmapaistvusse vähem (näiteks Asics), kes rohkem (näiteks Nike või Adidas). Vahe tuleb sisse ka alade kaupa – näiteks jooksus, eriti pikamaajooksus paistab maailmas silma Asics, samas jalgpallis domineerivad omakorda Adidas ja Nike.

Ehkki alati on mingid liidrid tekkinud, universaalselt ja kõikidele jalgadele sobivat spordijalatsitootjat olemas siiski pole.

„Spordijalatsite eesmärgid on tootjatel samad, aga kellele sobib Nike`i liist, aga Asics üldse ei sobi, on juba maitseasi,” selgitab Sportlandi kesklinna kaupluse juhataja Andres Krjukov.

Kui mitme erineva alaga tegeleda, siis on parim variant hankida igaks alaks eraldi jalatsid. „Erinevate alade liigutused on niivõrd spetsiifilised, et konkreetseks alaks mitte mõeldud jalats ei pruugi vastu pidada,” lisab Krjukov. Kuna spetsiaalne jalats on konstrueeritud vaid vastava ala liigutusi silmas pidades, on see ka seda ala harrastades kõige mugavam, milleks ta ette nähtud on, selgitab Krjukov.

Kui eelarve siiski ei võimalda mitut paari hankida, soovitab Liiv valida see, mille ala enim harrastatakse. Samuti tuleb kasuks teha läbi jalatest, mida pakuvad erinevad tootjad nii oma esinduspoodides kui erinevatel tervisejooksuüritustel. Seal saab teada oma jala omapära, mis tüüpi jalg inimesel on ning millist sussi see vajab. „Kui inimene jalatesti tulemuse omale jalatsi valib, teeb ta oma elu mõnusamaks ja turvalisemaks,” selgitab Liiv.

Sobiva numbri leidmiseks suuruseid tähele panna ei tasu, sest tootjati need veidi erinevad. Pigem proovida jalatseid jalga ning valida see, mis kohe istub. Kindlasti ei soovita Krjukov osta jalatsit, mis ei sobi või hõõrub, lootuses, et see sporti tehes paika vajub või kulub.

Hea löögisummutuse ja jäikusega jalatsi saab Liiva sõnul alates 1500 kroonist. „Mida kallim jalats, seda rohkem tehnoloogilisi ja materjaliuuendusi see sisaldab. Samuti on ta vastupidavam,” lisab Liiv. Samas müüakse näiteks eelmise hooaja mudeleid ka alla 1000 kroonise hinnaga.

JOOKSUJALATS
Joostes saavad jalad ca kolmekordse keharaskuse koormuse, selle summutamiseks on jooksujalatsid hästi pehmendatud. adidas Baltics SIA Eesti tooteeksperdi Art Oppi hinnangul on jooksujalats spordijalatsitest üks mugavamaid.
Esimene valik teha selle vahel, kas joostakse maastikul või maanteel. Maanteejalatsiga metsas lipates jääb pool rõõmu saamata, sest nendega on pinnasetunnetus halvem, samuti võib alustalla muster jääda libedaks.
Maastikujalatsi pealsed on aga vastupidavamad kui asfaldijooksuks mõelduil ja peavad need ka okstesse takerdudes paremini vastu kui maanteejooksujalatsid. Samuti on nende tald agressiivsema mustriga, osadel talvemudelitel on ka väikesed naelad all. Eraldi toodetakse ka näiteks sisejooksulindil jooksmiseks jalatseid, millel on välisjalatsist enam õhutusuavasid, näiteks ka talla all.
Teine oluline valikukriteerium on toestus ehk kas jooksja jalg vajab lisatoestust või mitte.
Kolmas samm on pehmenduste valimine ehk kas jalg kannatab hästi või halvasti põrutusi. Neljas nüanss on õhutuvus ehk kas jooksja jookseb vaid ilusa ilmaga või siis, kui on aeg, ilmast hoolimata.
Jooksujalats on pöiaosast elastsem, et tagada jala loomulikum rullumine sammu lõppfaasis.

Oluline

• mis pinnasele jalatsit tarvis – maastik või asfalt. Maastikujalats on robustsem, vastupidavamate pealsete ja paeltega ning sügavama-agressiivsema mustriga, maanteejalats seevastu kergem, õhulisem ning siledama tallaga
  
• mis jalatüübile jalatsit tarvis – kas jalg vajab lisatoestust või mitte, kas jalg on põrutuste suhtes rohkem või vähem tundlik
  
• pehmendused päka- ja kannaosas, kaitsevad jalga liigsete koormuste ja põrutuste eest
  
• niiske ja jaheda ilmaga jooksmiseks mõeldud jalatsid on veekindlad, aga hingavad ka sooja ilmaga halvemini
  
• jooksujalats on kerge, ent vastupidav, ei tohi keskelt läbi painduda
  
• jalga proovida mõlemat - hea jooksujalats on kohe mugav, ei rõhu jalga ega lase jalal jalatsis liigselt liikuda
  
• osta vähemalt 0,5 -1 number suuremad sussid, et vältida võimalikke varvaste traumasi, mis liiga paraja jalatsiga joostes võivad tekkida.
  
• kasutada spetsiaalseid jooksusokke

Allikad: Aivo Liiv, Art Oppi, Andres Krjukov