Hoopis teine tera

Esmaspäeviti spordime kambas Kesklinna Spordihallis, kus treener meie tegemisi vaatab ja meid juhendab. Üle-eile tegimegi järgmise trenni, mis identne nädal tagasi toimunuga. Tol korral mõjus too paariks päevaks pärssivalt.

1. jooks 8 km, pulss 140-150 lööki minutis ehk sõltuvalt treenitusest 70-80% maksimaalsest
2. venitused
3. jooksuharjutused
- põlvetõstejooks
- sääretõstejooks
- päkal jooks, madal
- päkal jooks, kõrge ehk jalad tõusevad ees ca puusa kõrgusele
- üles-alla päkal hüpates liikumine
- aeglane põlvetõstejooks, aga kõrgemale tõukamine kui tavaliselt põlvetõstel
- konna kombel hüppamine
- pikad väljaastumised
4. venitused
5. jooks 2-3 km, pulss 140-150 lööki minutis
6. venitused
7. kõhu- ja seljalihaste harjutused

Kui nädal tagasi võttis viimane harjutus jalad pehmeks ning paar päeva oli kõndimine üsna uus kogemus, siis eile lihasevalu ei olnud. Too konna kombel hüppamine aga tundub ja on üsna lihtne, aga mõjub eriti hästi kogu jala ülaosale ning paari-kolmekümnemeetrise raja lõpus on üsna pehme tunne astuda. Aga mõju on hea ning jalad peaksid seeläbi tugevamaks saama.

Aga miks venitada? Selleks, et lihased saaksid tagasi nn puhkeasendisse ning oleksid elastsed. Kui pikalt venitusteta trenni teha, ei ole peagi kuigi kerge joosta, sest lihased ei paindu ning ka näiteks jooksusamm võib sellest mõjutatud saada. Ma pean näiteks enne jooksu reie tagakülge päris põhjalikult venitama, et sammu kergeks ja vabaks saada. Oluline kvaliteedivahe näiteks 20km distantsil.

Esmaspäeval korrigeerisin ka natuke oma sammu. Treener Rein jälgis meid kõrvalt ning arvas, et võiks õlad ettepoole lasta. Liiga sirge seljaga ja püstise asendiga joostes saab näiteks põlv kanna kaudu üsna korraliku koormuse. Proovisin, oli kergem ja raskuskanne kergem küll. Kand maandus väiksema põrutusega ning rullumine üle jalakülje-laba oli sujuvam-pehmem-kiirem. Taaskord väike nüanss, aga pikal distantsil ja kõval pinnasel on iga pehmendatud või vähendatud põrutus ainult kasuks.