läbi vihma pladiseva

vihm, akna taga.

eile õhtul pidas ilusti päeva kuiva ja jalutasin töölt koju, et veenduda, kas saab (ja tasub) hiljem koridoris välja minnes uisud või jooksutossud jalga valida. planeeritud trenni alguseks aga hakkas väljas padukat lahmama, nii et valik oli kohe lihtsam (ehk tehtud). ei hakanud sellest väikesest kliima pisiasjast end ka häirida laskma ja trenniplaani auku jätma ning kalpsasingi lompide keskele välja.

siinkohal kiidan jälle Crafti eelmise talve üht mudelit, mis tunniajasele sörgile väärikalt vastu pidas ja suurt midagi läbi ei lasknud. ehk omadustelt nagu kile, ent oskab hingata. Asicsi üks tippmudel ja adidase eelmise hooaja Supernova jakid jäävad sellele ikka alla.

üldse, ilusa ilmaga on kuidagi igavam. eelmisest sügistalvisest lippamisest on ka meeles ikka rõvedused - tuisk, rahe, lörts, Pirital mere ääres üle serva roniv meri, libedad tänavad ja märjad jalad. esimesed minutid vastik, edasi viskad silda, et õue tulid. immuunsüsteem on ka pidevalt põnevil ja vormis ega löö tihti kohkuma.

viide: mis materjalist on Eesti mehed? papist igal juhul mitte.