Käeosleval aastal jäi maratoni jooksmine vahele. Mis sa teed - motivatsiooni treeninguks lihtsalt polnud. Minna maratonile uuesti aega parandama... hmm....mitte eriti erutav eesmärk, et meeletu treeningu kadalipp uuesti läbida;)
Siiski.Maratonist loobuda oli raske. Kord eneseületuspisik sind nakatunud on, siis lihtsat ravi pole. Teadsin, et tahan midagi uut...ent mida?
Pärast Väikse väina (2,4 km) ületamist suvel mõtlesin naljaga. Maraton on joostud,Väike väin ujutud - olekski nagu passlik Ironman ette võtta.
Nojah. Seda mõtet veeretasin ma mitu kuud käest kätte kui kuuma kartulit, enne kui vastus tuli. Vastusetoojaks oli reisisaatest "ehh, uhhuduur" tuntud Wenna Wend. Juhtusin peale videoblogile, kus parimates aastates rännumees ambitsioonika eesmärgiga, alla 12 tunni Ironman läbida, esines. Pärast seda avastust tundsin sama tunnet, mida esimest korda Äripäeva siselelehst üleskutset Berlini maratonile nägin."Aga mida kuradit ma ootan?" mõtlesin ma enadale...on ju fakt, et paremat aega kui elu, selliste asjade tegemiseks ei tule:)
Kusjuures tunnet "Aga mida kuradit ma ootan," pean ma üheks parimaks üldse. Usun, et inimene on suuteline meeletuteks asjadeks, kui mõistus mõttetuid piire ei seaks. Minujaoks tähendab selle tunde kogemine, et ratsionaalse mõtlemise piiravad ahelad on vähemalt hetkeks purustatud. Olgu see siis eesmärk võita ilusa tüdruku süda, kõndida läbi 700 km Hispaania palverännaku radu või lõpetata Ironman - just sellele tundele järgnenud tegudest on saanud parimad osad minu elust. Igal sellisel hektel näen uuesti, et maailm on täpselt nii suur, kui suureks ma selle elan.
Kord see tunne tulnud, on enamik tööst juba tehtud. Täna registreerisin ma ennast ära Ironman France-Nice 2009 triatlonile, kus järmise aasta juunis kavatsen läbida ujudes 3,8 kilti Vahemerd, rattasadulas 180 kilmoeetrit Prantsusmaa imekauneid mägiteid ja 42 km jooksu lummaval Nizza promendaadil;)
Läbi blogi saadan oma tänud Wenna Wennale hädavajaliku inspiratsiooni eest ja luban, et kui ma samuti suudan Ironmani alla 12 tunni läbida, toon talle Nizzast kaasa pudeli mitte päris kõige odavamat Prantsusmaa veini;)
P.S. Edaspidi hoian siin blogis oma teekonna tegemistel kätt pulsil. Kes teab - võibolla saab siit keegi kolmas inspiratsiooni süstamaks ellu meeletusi, sest nagu mainisin - Paremat aega kui elu, selliste asjade tegemiseks ei tule!
laupäev, 25. oktoober 2008
Ironman France-Nice 2009 - Aeg on käes!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Hei, see on küll üks igavesti uhke eesmärk ja soovin jaksu ja meelekindlust selle saavutamiseks! Mõnusalt ergutav kirjutis ja sul on tuline õigus - inimene seab omale piirid ise ja ise saab ta need ka lammutada. Ja eneseületamisest ja oma piiride lammutamisest ilusamat pole palju.
Noo, Sten-Aleks, see on küll päris tõsine suunamuutus! Kas praegune elu pakub vähe väljakutseid? :)
Kolm pool ujumist paistab sulle vist jõukohane olevat peale Väikest Väina!
180 ratast pole siiski mitte just väga vähe.
No ja üks maraton sinna otsa!!!
(mitte et ma ise poleks seda mitu korda kaalunud... aga mis liig see liig)
JÕUDU TÖÖLE!
Heip Helen ja Martti. Toetuse eest aitäh:)
Martti, mõistan sinu muret ja seega lisan kohe bloggi postituse, mis Ironmani läbimisele õige motiveeriva vaatenurga pakub...;)
Ülikõva eesmärk ning ma olen su julguse üle tõsiselt uhke!
Ma arvan, et igati super oleks kui Ironmani suudaks läbida üldse alla ametliku ajalimiidi (17 tundi).
Iga minut alla seda on suur boonus ja kummardus!!! :)
Tahaks isegi kord seda saavutada, aga kõigepealt tuleb ujumine selgeks saada :)
Postita kommentaar