Pärast nelja nädala tagust varbatraumat on mul taastumine olnud suhteliselt kiire. Tihtipeale lasevad varbad end unustada ja käia on juba päris hea.
Möödunud nädala neljapäeval võtsin Pirital osa Energiakõnni etapist. Mõtlesin, et käin etapi lihtsalt läbi, kuid kus sa sellega... Proovisin jooksukaaslasest innustatuna hoopis hästi ettevaatlikult jooksusamme teha ja nii edukalt, et varsti oligi neli kilomeetrit selja taga :)
Ma tean, et 26 päeva peale luumurdu pole selline teguviis normaalne. Eks ma nüüd jälle mõnda aega passin.
Lähen sel nädalal röntgenisse ja eks siis näis ju täpsemalt, kuidas on luud kokku kasvanud ja eks siis seab paika ka edasised plaanid.
Iseenesest on tunne väga hea ja endiselt on silme ees eesmärk Berliinis isiklik (3:56) ära teha.
esmaspäev, 25. juuni 2007
Esimesed arglikud jooksusammud
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Hoian pöidlad pihus ja loodan, et luud-kondid terved ning saad jälle trenni tegema hakata. Aga tasa-pisi! ;)
endal oli varbaluumurd eelmine aasta 3. märtsil ja 5. aprill jooksin juba 5km nõmme maanteejooksu, hull ettevõtmine kuna varvas andis päris tugevalt allamäge tunda, ja läks kiireks jooksuks 22.18, mis oli mu tollasest 5km isiklikust vaid 30 s kehvem...Siiski ei soovita nii vara veel peale luumurdu alustada, ise ka pärast kahetsesin, kuna liigsest jala hoidmisest hakks teine jalg ka valutama ja seda teist vigastust ravisin peaaegu pool aastat.
Postita kommentaar