Mõned kuud korralikku ja regulaarset treenimist ning jooksmine on natuke muundunud. Pigem on ta nüüd natuke teistsugune vahend kui kaks kuud tagasi. Nelja-viie trennikorraga nädalas muutub lippamine päevakavas üsna silmapaistvaks ning enam pole see nii mäng kui varem. Tegelikult ei tähenda see mitte seda, et mõnu on asendunud tuima rassimisega. Kaif on ikkagi, lihtsalt suhtumine ja häälestus trennile on teine. Tõsisem, teadlikum.
Nii ei raatsigi ma eriti võistelda, sest see lööb kavasse augu ning plaani nihkesse. Kui mai alguses nädal pikk jooks ja lõigutrenn vahele jäid, siis andis kohe tunda, oli raskem.
Teine tore kogemus tuli eile staadionil lõigutrenni tehes - 2000 m (vahejooks 1000 m lõdvestuseks) + 2000 m (vahejooks 1000 m lõdvestuseks) + 1000 m (1000 m lõdvestuseks) - jäi kiirete lõikude keskmine pulss 178-179 juurde. Mis on väga hea tulemus mu jaoks. 2000 m esimene suts oli 4.30 min/km, teine 4.40 min/km ja 1000 m kiire aeg 4.15 min/km. Viimane oleks võinud viis sekundit tempokam olla, aga passisime liigselt alguses ning viimase 300 meetriga seda tasa ei teinud, lõhki ka end trennis pingutada ei raatsi. Lõigutrennides on iga nädalaga lihtsam joosta. Väike samm ühiskonnale, suur samm mulle:P
Ja siis leidsin raamatupoest teose nimega Jooksja tarkvara, mida vahelduva eduga sirvinud olen. Võib algajal huvilisel üsna keeruline tunduda, aga natuke süvenedes saab teada nii erinevatest jooksutaktikatest, õigest toitumisest, tüüpvigastustest jne.
teisipäev, 12. juuni 2007
Tõsisemad muutused
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar