maraton oli super. sellest hoolimata, et magamata öö lõpuks siiski korraliku haamrina kohale jõudis ning peale 33 kilomeetrit rajalt kõrvale astusin. kaks ringi enne lõppu. kümmekond kilomeerit varem tehtud riidevahetuspaus pani korraliku põntsu, sest rikkus rütmi ja sealt saadik enam end korralikult jooksma ei saanudki, vaid piinlesin. jalad kiskusid ka krampi. juba 15 minutit pärast lõpetamist muidugi kahetsesin kergelt, niiet oleks keegi jäneseks juhtunud, oleks võibolla lõpuni ka välja vedanud. või kui oleks üks suur ring olnud. Raivo vedas ilusti lõpuni.
aga kõik see ning kerge vihmasabin välja arvata, oli ju tore. ilm viimasepeal, superfiiling osalejatelt, kella 8 start, mil esimesel ringil kõiki raja lõike korralikult ei näinudki, teadustaja su ringe lugemas ning muidu hea minek (vedasin korraks ka üht gruppi kui olin mõnele teisele jäneseks). et ei kahetse ja järgmisel aastal kindlasti jälle.
kiidusõnad aga lisaks korraldajatele ka spordirõivastetootja Crafti aadressil, kelle jakk, mis kannab Hyperventilationi silti ning koosneb materjalidest, mida kirjeldades mainitakse näiteks sõna teflon, pidas suurepäraselt veele vastu. piisad sai lihtsalt maha pühkida. kuid kohustuslik puuvillane särk numbriga leotas siiski kõhuosa lõpuks märjaks ning hakkas jahe.
Spordiportaalist näeb jooksust pilte ja Stamina kodulehel ka tulemused juba olemas.
nüüd taastuma, homme kergelt 6-7 km ja siis selle jooksuaastaga ühel pool. Helsingi poolmaratonini jääb natuke üle 130 päeva.
laupäev, 29. detsember 2007
Vana-Aasta Maraton - peaaegu tehtud
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Üksipäini on valusid raske kannatada, ma täitsa mõistan sind. Ma polnud ise ka kaugel katkestamisest... Õnneks leidsin rajalt kaaskannatajaid ja koos taandus valu tahaplaanile :)
33,3 km peal, kus sa rajalt kõrvale astusid olin ma sust ees vaid kuue ja poole minuti jagu (3:19:53 vs. 3:26:26) ning hoolimata katkestamisest näitasid sa selle jooksuga, et sa liigud arengutrepil kindlalt üles.
Ma arvan, et sa oleks lasknud viimased ringid nagu minagi - poolenisti käies oleks sa saanud kokkuvõttes umbes veerand tundi kiirema aja kui Berliinis.
Aga eks siis järgmine kord :)
Ühte ma sellelt maratonilt õppisin veel. Kui on väga raske, siis käi ja taastu – väike puhkamine pole jooksuvõistlusel häbiasi.
Kahju, et ma laupäeval varem raja äärde ei jõudnud. Oleksin ehk suutnud sind jätkama utsitada. Aga ilmselt on värske mehe jutt raja kõrval pigem ärritav. Tõeline toetus ja jätkamismotivatsioon saab vast ikka tulla kaaskannatajatelt. Igatahes väga tubli, et katsumuse ette võtsid! Järgmine kord jälle lõpuni. Ise lõin seekord põnnama :)
Postita kommentaar