... oli tunne mis mind valdas peaaegu kogu jooksu vältel. Ei teagi milles asi, aga tundsin ennast halvasti. Jooksuisu selleks aastaks on täis ja ajab üle ääre. Nagu olen öelnud on üheks võistluseks treenimine poole aasta vältel absoluutselt nüristav ja kurnav. Minu meelest lausa ebavajalik. Eriti inimesele, kes niikuinii spordiga tegeleb. (Eelistan seetõttu pallimänge, kus isegi alagrupist edasi mitte pääsedes, on ette nähtud teatud arv mänge :))
Jah ma jooksin poolmaratoni 4 minutit kiiremini kui eelmine aasta. Jah rada oli minu meelest raskem, sisaldades mitut kilomeetrit ebameeldivat vastutuult ja tõusu. Jah võtsin võistlust treeninguna ja võib-olla poleks pidanud päev varem 11 km ringi tegema. Aga sellegi poolest pean ütlema et tunne polnud kõige parem ma olen väga väga pettunud.
Loodan, et juhtub mingi ime ja saan isu tagasi. Puhtalt tahtejõu aurudel püüan siiski maratoni läbi joosta. Igal juhul on selge, et 5 min/km tempot ma ei tee :) Üritaks 5.30 kanti või isegi 6 min Seegi oleks ju üsna hea. Halvimal juhul oleks aeg 4.13...hmm...vägagi hea :)
Teistele tublidele palju edu ;)
kolmapäev, 12. september 2007
Maraton jääb ära...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Usun, et oled tegelikult oma eesmärgile lähemal kui sa ise usud. Olin sarnase dilemma ees ööl enne Berliini maratoni, kui öösel vetsu minnes vastu peeglilauda põlve puruks lõin. Põlv valutas pärast seda terve öö ja hommikul oli paistes nagu pall. Põlve kõverdada ei saanud ja kõndidagi oli valus. Ma olin 4 kuud korralikult treeninud, tundsin, et olin valmis jooksma oma parimat aega.. ja nüüd siis see. Pisar tuli silma. Mõtlesin, et ei lähegi starti. Õnneks ei jätnud minu sõbrad mind üksi ja ma siiski otsustasin startida- läbida kasvõi ühel jalal. Kuigi aega ei õnnestunud joosta, läbisin ma maratoni, kannatades vahepeal ka krampide käes. Väga raske oli, aga lõpuks olin ka väga õnnelik, et sain sellega hakkama. Ma olin 4 kuu jooksul liiga paljust loobunud, et seda 4 tundi mitte ära kannatada. Seega, hoia ka sina "lippu kõrgel" ja täna ennast finishis:)
Muretsemiseks pole põhjust,oled pärast võistlust lihtsalt augus,sellele aga järgneb teatavasti tõus senisest kõrgemale tasemele(nii see treening käibki).Teinekord aga ära enam sellist lollust nagu 11km päev enne võistlust tee,sinna see hea jooksutunne jäigi.
Mis sa end ikka materdad. Muide, su selle aasta poolmaratoni aeg on ikka kolme minuti võrra parem kui aasta eest ;)
Endalgi, suur jama juhtus. Valmistusin terve aasta tõsisemalt just, et sügisteks jooksudeks heas hoos olla, ja sügisjooksul rekord joosta poolikus. Aga parim vorm jäi hoopis kevadesse. Sain tõsise achilleuse kõõluse vigastuse, mille kõrval eelmine aasta murtud varbaluu tundus tühise kriimustusena. Kuigi olin 99% kindel, et ei stardi, siis otsustasin ikka lõpuks raja läbida. Haige jalaga oli pea võimatu joosta, aga ma siiski jooksin. Tõsi aeg tuli üle 20 minuti kehvem, kui isiklik (1.27), a see polnudki oluline. Oluline on see, et ei maksa 1 võistluse pärast ennast ribadeks ka treenida, pigem las olla see osake kogu protsessist, et kui tuleb hea, aeg, siis tuleb ja rohkem nautida jooksu.
Postita kommentaar