teisipäev, 29. juuni 2010

Esimene


Täna on minu jaoks palju esimesi asju juhtunud. Esiteks oli täna hommikul esimene treeningpäev, et täpselt 11 nädala pärast sitke ja tugev olla. Oma esimesele maratonile ma lasin end kirja panna ja esimest korda elus ma kirjutan blogisse oma esimestest katsumustest, mis mind järgmisel 11 nädalal ees ootavad. Marupõnev on! Hirm on ka nahas, sest asjast kuuljad kukkusid õnne soovima hüva idee ja otsuse üle. Mõni väitis, et hull türuk ja nii. Olen end vist üsna tihke supi sisse seganud, aga las olla. Mida tihkem supp, seda suurem on pärast õnnejoovastus.

Plaan läks ahju täpselt aprillis aastal 2008, kui Moonika mulle Berliini maratonist pajatava perioodika pihku pistis.
Üldiselt mulle igasugu ekstreemsused ja ennastproovilepanevad üritused pakuvad kangesti pinget ja hea meelega ma uusi asju katsetan. Üks linnuke on vaja nüüd jälle hädasti kirja saada. Kaks aastat on seda plaani küpsetatud, aitab küll :) Viimati jooksin üle-eelmisel aastal võrdlemisi treenimata olekus SEB'i sügisjooksul kümmet. Jäin ka vist enam-vähem viimaseks 1:15 ajaga. Vahepeal väga trenni ei ole teinud, pigem headel geenidel liugu lasknud. Puhugu nüüd uued tuuled.

Täna, 29.06, oli esimene treeningpäev. Sörkisin A le coq'i ümber. Maratoniplaan nägi ette 20 minutit. Pulss kõikus anaeroobse läve piiril, 156 ja nii. Ma usun, et tempo oli aeglasem, kui mul harilikult kõndides ja üsna tüütu oli. Vahepeal proovisin joosta nii meeldivalt pikema sammuga, siis lendas pulss ka kohe käsitlematutesse kõrgustesse ning trenni lõpuks astusin kiirel sammul kodu poole, lõdvestasin ja venitasin. Ma nüüd pingsalt ootan, millal tuleb see õnnis hetk, kui ma saan normaalse tempoga joosta ja pulss on ka normaalne. Aga pole midagi, kuidas karastus teras.

5 kommentaari:

Raivo ütles ...

11. nädalat pole maratoniks treenimiseks just pikk aeg – aga kõige tähtsam on siiski see, et vaim on valmis :) Isiklikult arvan, et iga vähegi vormis inimene on võimeline maratonidistantsi ka külmast peast ca. 6-10 tunniga läbima – peaasi, et vaim oleks valmis ja tempo oleks õige.

Kuna SEB Maratoni ajalimiidiks on seatud 6 tundi, siis esialgu võiks sihiks võttagi just 6 tundi ja treenida ka selle tempo juures (8:30min/km). Kui treeningute tulemused näitavad väga head minekut, võib välja minna 5-5,5 tunni peale.

Igal juhul edu ja põnevat teekonda! :)

Jooksust ütles ...

alla 3kuu, on ikka väga lühike aeg aga iseenesest veel täitsa ok. saad kindlasti hakkama!

olen ise 2,5nädalase treeningu pealt maratoni jooksnud peale 1,5kuulist vigastusega treeningutest täielikult eemal olemist. Ésimesed 2nädalat oli pulss ka aeglase 6:30-7min/km sörkimise peale pea maximumis ja hing niidiga kaelas.

raske see maraton oli ja aega võttis aga lõpuks tuli 3pool tundi ära. ja kuigi lõpp oli raske ja pärast õhtul oli hull kõndidagi, olin õnnelik läbimise üle ja mõtlesin juba uutele maratonidele!

igal juhul edu! ja alla 6tunni tuleb igal juhul ära! isegi kiirelt kõndides!

Rivo ütles ...

õlapatsutus mu poolt ka.

Anonüümne ütles ...

MIllise treeningplaani järgi treenite?

Kris ütles ...

Maratoniplaan on jooksmisguru, Professor Tim Noakes-i originaalse versiooni veidi muudetud plaan.