tag:blogger.com,1999:blog-81749937840333975052024-03-14T07:54:08.153+02:00Äripäeva Maratonitiimi ajaveebRivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.comBlogger399125tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-40845063342825512822015-08-24T12:43:00.004+02:002015-08-24T12:43:58.372+02:001200 km hullust ja rõõmu ehk Pariis-Brest-Pariis<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-jpfS-6Ne09Q/Vdr08kE6sLI/AAAAAAAAAqo/wqR88PYqnJg/s1600/DSC00563.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="300" src="http://2.bp.blogspot.com/-jpfS-6Ne09Q/Vdr08kE6sLI/AAAAAAAAAqo/wqR88PYqnJg/s400/DSC00563.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Eesti rattasõbrad Pariis-Brest-Pariis stardis 16.08. Vasakult Rainer Punga, Rivo Sarapik, Indrek Pak, Tambet Tähepõld, Ahto Vink ja Ain-Ivar Tupp. Ees ootab 1200 km seiklust.</td></tr>
</tbody></table>
Sõitsime eelmisel nädalal läbi maailma vanima ning raskeimaks peetava harrastajaile mõeldud rattasõitu Pariis-Brest-Pariis ehk 1200 km ning 11 000 tõusumeetrit.<br />
<br />
Kuna blogspoti võimalused napid, siis <a href="https://medium.com/@rivos/hullus-pariis-brest-pariis-4d84d9656769" target="_blank">kirjutasin pikema loo sellest siia</a>. Ehkki pikk ja ränk, on tegemist siiski ütlemata vinge ning meeldejääva sõiduga, kuhu nelja aasta pärast (varem lihtsalt ei toimu) võiks tagasi minna.<br />
<br />
Ivar <a href="http://blogger-holden.blogspot.com/2015/08/kerge-oppusel-ehk-nuustakul-raske.html" target="_blank">pani enda elamuse ka kirja</a>.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-66514951901730345812015-06-25T14:55:00.000+02:002015-06-25T14:55:45.519+02:00Giro d´Estonia ehk elu parim puhkus<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-WJw-W8rxXe8/VYv3c1igtkI/AAAAAAAAAps/AJfafVdemsA/s1600/_DSC0001.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="http://2.bp.blogspot.com/-WJw-W8rxXe8/VYv3c1igtkI/AAAAAAAAAps/AJfafVdemsA/s400/_DSC0001.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">9. mail Krakowis ehk start. Vasakult Toomas Erikson, Kaupo Karja, Rivo Sarapik, Tõnu Vahter, Kalev Albri, Raivo Sormunen ja Mari-Liis Juul. Foto: Signe Sillasoo.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Giro d´Estonia andis mulle mälestuseks armid kätel-jalgadel, kergemakujulise päikesepõletuse ning välja väänatud hüppeliigese. Sellest hoolimata sõitsin need kolm nädalat ja kaheksa riiki pidevalt naerunäoga.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Tõsi, väljakutse kehale ja vaimule selline ettevõtmine on, sest iga päev nädalaid jutti ratast pedaalida on proffide koormuse vääriline ning kulutab keha ja organismi. Lisaks füüsilisele väsimusele muutub nõdramaks ka vaim – ei viitsi, jaksa, taha enam. Seda ma natuke, eelmisest ehk <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2012_07_01_archive.html" target="_blank">Tallinnast-Pariisi väntamisest</a> kartsin, kuid asjata.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
9. mail olime niisiis Krakowis ja hommikul 9-10 kandis karjatas Tõnu üle tänava. „Poisid, nüüd me siis lõpuks sõidamegi!“ Enam kui pool aastat organiseerimist ning elu parim puhkus, teadsin seda oodata, läkski käima. Juba samal päeval järgnesid vihm, kukkumised, mäed, tulitav päike ehk võlu ja valu.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Milles sellise ultra võlu peitub?</b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Esiteks </b>saab ligi kuu aega jutti olla värskes õhus – ööbisime suuresti telgis ja kämpingutes ning päev sadulaski möödus värske õhu käes. Tõsi, saime ka vihma ja lundki, ent need muutsid vaid päevi ja mälestusi värvikamaks. Kuigi olime valmis 50/50 osakaaluga vihma saama, sadas terve päeva vist vaid kolmel päeval. Väga vedas. Et suur osa 3000 km pikkusest marsruudist kulges metsade ja mägede vahel, siis oli ka õhk puhtam kui igapäevale Tallinnas pakutav.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-RWyDxLYZLIY/VYv3wbf9nMI/AAAAAAAAAp0/uJ3TXacrpfE/s1600/_DSC1190.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="267" src="http://2.bp.blogspot.com/-RWyDxLYZLIY/VYv3wbf9nMI/AAAAAAAAAp0/uJ3TXacrpfE/s400/_DSC1190.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Laager Milano Marittimos. Et ilm meid soosis, veetsime lõviosa öödest telkides ja värskes õhus.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Teiseks </b>annab selline äraminek ja totaalne levist väljasolek oluliselt tagasi just vaimule. Et tuuri tegevused täidavad kogu päeva, siis pole aega ei telekat vaadata, netis kolada või uudistega kursis tahta olla. Kuigi viimaseid vahel sotsiaalmeedia kaudu läbi tilkus, tundusid need kauged ja ebaolulised, et neist kinni haarata. Täielik sahtli puhastus, mida nüüd, tagasi jõudnuna, valitud kraamiga täitma hakata.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kolmas </b>võlu on, et sa saad iga päev teha seda, mida tahad ning see jällegi teeb tuju heaks. Ideaalis võiks ka argipäev selline olla, kuid ikka trügib ootamatusi sisse – boiler läheb puruks, tõbist kolleegi vaja asendada või venib ummik tundidepikkuseks. Seiklusel aga ei ole argimuresid, ei pea mõtlema, kas ettekanne sai hää, miks käivet ei tule või kuidas rohkem teenida-investeerida jne.</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-tLTpdKbM-9Q/VYv4B0Jy41I/AAAAAAAAAp8/NB6QTpNsRhA/s1600/_DSC1318.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="267" src="http://4.bp.blogspot.com/-tLTpdKbM-9Q/VYv4B0Jy41I/AAAAAAAAAp8/NB6QTpNsRhA/s400/_DSC1318.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siim-Erik Alamaa ja Liisi Rist tulid meid viimasel nädalal tervitama ja Stelvio (ligi 2800 meetrit) otsa saatma.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Neljas </b>kihvt asi on, et see aitab hetke väärtustama panna. Eelmisel korral ei osanud ma nii suhtuda ja olin rasketel hetkedel mägedes maha jäädes emotsionaalne, valmis pooleli jätma ning kulutasin end seeläbi emotsionaalselt. Pärast tuuri lõppu muidugi kahetsesin seda – kulutasin napi aja tühiselt ära.</div>
<div class="MsoNormal">
Sel korral läks teisiti.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Teadsin, et see sõit kestab vaid kolm nädalat ja siis võib järgmise säärase seikluse või mägedeni kuluda kuid-aastaid. See teadmine aitas oluliselt häälestada – kui oli raskem hetk, aitas mõte, et see läheb peagi üle. Kui mitte kohe, siis vähemasti samal päeval. Ja homme on jälle hea, saab sõita. Uusi riike avastada. Uusi inimesi näha.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Samuti on raskeid hetki vaja, et jõuda sinna, kuhu tahad ja triumfeerida. Näiteks mäe tippu. Viimasel sõidupäeval ligi 1500 meetrit kõrge Mottarone otsa ronides, tõus kestis ligi 25 km, mõtlesin sellele korduvalt.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-Fb8bPt7TH-8/VYv4Zv6WRII/AAAAAAAAAqE/gtyLD7yJWGM/s1600/_DSC1172.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="267" src="http://1.bp.blogspot.com/-Fb8bPt7TH-8/VYv4Zv6WRII/AAAAAAAAAqE/gtyLD7yJWGM/s400/_DSC1172.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Asfaldile õnnestu sel korral lennata kolmel korral. Päris ära midagi õnneks ei lõhkunud.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
See on üle kantav ka argiellu – miski märkimisväärne ei tule niisama või lihtsalt. Millal ma tegin viimati midagi, mis meelde jäi? Seda küsimust küsisin endalt korduvalt, kui tuju ära hakkas vajuma. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ora endale tagumikku.</b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Sellele vastamine sunnib end ringi vaatama ja otsima ning tegema asju, mis kihvtid. Mitte ainult spordis, vaid ka elus. Ning teisalt ka ballasti maha jätma. Viimane on muidugi keeruline, sest võib puudutada ka inimsuhteid (on suhteid, mis ei anna, aga koormavad ja võtavad) või näiteks töökohta (mis enam ei rahulda või motiveeri). Samas, seda teha julgedes ja elus muutusi nähes tasub katsetada.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-fJzVxPPRMnM/VYv4rP915kI/AAAAAAAAAqM/c51pC0PIg1Q/s1600/DSC_0356.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="http://3.bp.blogspot.com/-fJzVxPPRMnM/VYv4rP915kI/AAAAAAAAAqM/c51pC0PIg1Q/s400/DSC_0356.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kaupo rõõmustab. Kohe saab vihma. Jahutust. Lisaks saime osa pundist pikali. Foto: Tõnu Vahter.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Nii ongi põhjus ultrateks ka inimloomus, sest rasked hetked toovad lagedale nii tugevaimad kui nõrgimad küljed. Tavaliselt kulub kuid (või aastaid) inimese päris sisuni jõudmiseks. 180 km pikk rattapäev, millele rosinaks mitu kilomeetrit 15-20% mäest üles ronides valesti minekut, et majutusse jõuda, tagaratas vihmast niiskel asfaldil ringi käimas, avavad huuled ukse inimese päris loomuseni. Trükimusta see ei pruugi kannatada.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Need rasked hetked aga on ka ultrate parim osa, sest nende äratundmine ja nende ära kasutamine annavad väärtusliku kogemuse. Neil hetkil inimene õpib, saab endast miskit uut teada ning ta areneb.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Enim jäävad sellest korrast meelde aga mäed. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Eelmisel korral oli suhe nendega vihkamine-vihkamine – mul maru raske ronida, olin viimane, pulss kõrvades trummeldamas ja nemad mind üles ei tahtnud lasta. Miks muidu see nii vastik oli. Sel korral oli kõik teistpidi – jumaldasin neid päevasid, ka toda mammutrada 120 km jooksul 2800 tõusumeetrit ning neli eri suuruses mäge pakkunud päeva. Leidsin oma rütmi ja kerisin Toomase järel tihti teisena üles, seejuures pingutamata ning nii hea tundega, et endki üllatas.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-evar_QwgCLU/VYv46fAkzWI/AAAAAAAAAqU/7nLv4nT3qpw/s1600/_DSC0002.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="http://2.bp.blogspot.com/-evar_QwgCLU/VYv46fAkzWI/AAAAAAAAAqU/7nLv4nT3qpw/s400/_DSC0002.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mäed, need päris. Kõrg-Tatrad, ligi 2800 meetrit üle merepinna. Foto: Signe Sillasoo.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lisaks saime viimasel nädalal paariks ööks Lugano järve ääres majutuse 5 km tõusu (keskmiselt 5-6%) tippu, kus sai paaril korral ka täislaengutega proovitud. Mõnus valu.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lisaks ise sõitmisele on mäed vinged ka lihtsalt vaadata – Poolast Slovakkiasse jõudes hakkasid pärastlõunal silmapiiril Kõrg-Tatrad oma lumiste tippudega (2700+ meetrit) paistma ning saatsid meid pilkudega paar päeva. Sama lugu alpides. Need kõrgused näitavad, kui haavatavad ja väikesed inimesed ikkagi on. See tunne jääb kummitama ja viib sinna tagasi.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Nii agiteerisingi eelviimasel sõidupäeval, et võiks sõidule eepilise punkti panna ning teel Milaanosse veel tippu ronida. Õnneks jäigi teele ligi 1500 meetri kõrgusele küündiv <a href="http://en.cols-cyclisme.com/alpes-pennines/italie/mottarone-depuis-baveno-c1612.htm" target="_blank">Mottarone</a>. See pole kuulsatega võrreldes nii tuntud ja on vähem rahvast täis, kuid pakub väga mitmekesist elamust – on kergemaid 5-6% lõike, aga ka 25% sein. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kokku sai nii elu seiklus kui elu muutev seiklus, mille mõjud ulatuvad veel kaugele.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Rohkem fotosid ja iga päeva elamused meie Facebooki-lehet <a href="http://www.facebook.com/giro2015">www.facebook.com/giro2015</a></div>
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-24643160970176491902015-05-22T17:18:00.000+02:002015-05-22T18:31:53.299+02:00Mis toit aitab vändata 3000 kilomeetrit?<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-xu6xQoTHUJQ/VV9AnQ_yreI/AAAAAAAAAo8/XzrgYkWfJvw/s1600/11118502_1578012599117668_5043037281690646291_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="http://2.bp.blogspot.com/-xu6xQoTHUJQ/VV9AnQ_yreI/AAAAAAAAAo8/XzrgYkWfJvw/s400/11118502_1578012599117668_5043037281690646291_n.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Stardieelne ettevalmistus - spordijoogiks mahlad-kookosvesi, -toiduks värsked ja kuivatatud puuviljad. Töötab. </td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Pedaalin hetkel kuue kamraadiga kolme nädalaga 3000 kilomeetrit Krakowist Milaanosse ehk <a href="https://www.facebook.com/giro2015" target="_blank">Giro d´Estonial</a>.
Iga päev 5+ tundi sõtkuda, mägedesse ronida ning vastutuult trotsida on mulle
huvitav katsetus lisaks vaimule ja füüsisele ka toidu osas – kas taimsel kütusel jaksab.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Ehkki enne starti veidi kõhklesin, siis nüüd tõden, et
jaksab. Jaksab päev otsa pedaalida, 3000 tõusumeetrit 120 kilomeetri jooksul
sõita ning hiljem õhtul asjalikku ajutegevust (näiteks artiklit kirjutada) harrastada
ja on tahtmine järgmisel päeval sadulasse minna. Pole veel olnud ühtegi õhtut,
ka kõige raskemal, ligi 10tunnisel päeval, kus oleks end laibana tundnud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Osa on sellisel jõudlusel kindlasti ka tehtud treeningul,
kuid kuna taastumine ning toit annavad vähemalt kaks kolmandikku tulemusest,
siis julgen ka toidu kraesse suure osa õnnestumisest kirjutada. Tunnistan, et
ma veidi kõhklesin, kas on võimalik loomseid toiduaineid (lisaks lihale ka
piimatooted, juustud jne), aga ka näiteks gluteeni vältides hakkama saada.
Tõsi, olin küll korduvalt 200, 300, aga ka 600 ja 760 km sõitnud ning ka 20-30tunniseid
trenninädalaid teinud ning nendest ilusti ära taastunud, aga ikkagi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Kuidas vältida vigu?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Kolm nädalat on siiski kolm nädalat. Kui
paari-kolmepäevasest korralikust eneseületusest saab võtta päeva-mõne vabaks
ning taastuda, siis meil on 3000 kilomeetrine eesmärk täita ning ajakava ees.
See tähendab, et vigadeks ja eksimusteks ruumi ei ole. Koormus on kehale niigi suur amps seedida. Et ta sellega toime tuleks, pean puhkuse ja söögi osas nii hell kui tark olema.</span><br />
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Tõsi, paar apsu siiski on
ette tulnud, millest eelmisel korral pääsesime. Näiteks üks rumal kukkumine vihmas,
mul sel korral juba teine, rikkus motivatsiooni päevaks ning teisalt seisime
eile majutuse check–ini eripära tõttu enam kui tunni märgades riietes, millest
sain külge nohu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Lisaks oleme selle aja jooksul saanud praktiliselt päev otsa
vihma viie soojakraadi juures mägedes ning teisalt uhanud 30 soojakraadi ja päikese käes. Et
tingimused on seinast seina väljakutsuvalt kõikunud, kõhklesin veidi, kas ja kuidas keha sellega
toime tuleb. Seni on siiski hästi tulnud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-U8Tx7CV0X7s/VV9CNHtIP9I/AAAAAAAAApI/LpcR6hQof-E/s1600/11042301_1576569692595292_668930497248820064_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="267" src="http://4.bp.blogspot.com/-U8Tx7CV0X7s/VV9CNHtIP9I/AAAAAAAAApI/LpcR6hQof-E/s400/11042301_1576569692595292_668930497248820064_o.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Õhtune toidurööm. Värviline.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Esiteks on igal hommikul ja õhtul tunne, et tahaks veel sõita.
Samuti on oluline, mis tunne on õhtul, peale päeva sadulas. See on olnud hea,
optimistlik. Just emotsionaalne olek on mul hea indikaator, kas olen taastunud
või mitte. Kui on värskus, siis on kõik korras. Kui mitte, tuleb kas puhata või
toidus midagi kohendada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Olen teadlikult ka jälginud, et sõidaksin nii, et oleks mõnus
– näiteks, kui kolm aastat tagasi Tallinnast Pariisi sõtkudes jäin mägedes
tihti maha, olin viimane, endal hing paelaga kaelas, siis nüüd naudin tõuse ja jõuan
üles esimeste seas. See on endal raskeim uskuda, sest eelmisest korrast on
selle pongestamine veel meeles ning mägesid pelgasin seni enim.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-dFNRcxz_SQM/VV9IcGLKwuI/AAAAAAAAApY/Vb3iqlpPE00/s1600/20150522_giro_blog.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="212" src="http://4.bp.blogspot.com/-dFNRcxz_SQM/VV9IcGLKwuI/AAAAAAAAApY/Vb3iqlpPE00/s320/20150522_giro_blog.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Värske. Jammi.</td></tr>
</tbody></table>
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></b>
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Kõige parem taastaja –
magamine.<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Uni on samuti hea ning 7-8 tunnist piisab täiesti, ärkan enne
kella. Kui kodus algab päev kell 6, siis siin 7. Nii olengi tihti varem,
harjumusest üleval.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Nüüd paari nädala pealt näen, et söön suhteliselt samu asju, mida koduski. Kaloreid
ei loe, nagu ka kulutatud energiat. Püüan nii toimetada, et tühjakõhutunnet ei
oleks, sest see viitab juba võlale, millest väljatulek on tükk tegemist. Seni
on see hästi õnnestunud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Üks tõrvatilk on ka. Mõningatest asjadest on isu hakanud
täis saama ning otsin alternatiive. Sööma peab hea meele ja rõõmuga, siis on
sellest saadav energia teise mekiga kui vägisi ja vastumeelselt sisse
pressides.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Päris proovilepanek
alles ees.<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Itaalias muidugi rõõmustab iga värske kraami austajat puu-köögiviljad
ja rohelise kättesaadavus ning valik. Ülejäänud tiim, 10 inimest, seejuures
hindavad seda samuti ning meie toidulaud on siin rikkalik.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Veidi enam kui nädal ning kõige väljakutsuvamad päevad –
tõusta 2000-3000 meetri kõrgustesse mägedesse – on alles ees. Tuleb huvitav.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Kuna nüüd on pea kaks nädalat jutti igal päeval sadulas
istutud (selle ajaga ca 2000 km ja enam kui 10 000 tõusumeetrit), väike vahekokkuvõte ehk näidismenüü,
mida päevas söön.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">HOMMIKUSÖÖK<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Maisihelbed goji-marjade ja chia-seemnete ning mahla või
mõne taimse piimaga<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Vahel ka smuuti (puuviljade ja rohelise) või toortatrapuder<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Paar-kolm banaani<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Peotäis pähkleid<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Tumedat šokolaadi, palju isu on<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Spirulinat, klorellat, üks multivitamiini pill (viimane on
pigem igaks juhuks, mitte väga põhjendatud valik)<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><b>LÕUNA </b>(</span><span style="font-family: 'Trebuchet MS', sans-serif;">selle sööme sadulas või peatustes)</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Menüüs puu- ja aedviljad – banaanid, õunad, kiivid,
apelsinid, kurk, tomatid jne<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Riisi-maisileivad, millele p</span><span style="font-family: 'Trebuchet MS', sans-serif;">eale määrimiseks maapähklikreem või avokaado või miski taimne pasteet</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Niinimetatud sporditoiduks kuivatatud puuviljad – dattel,
viigimari, goji-marjad<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Spordijoogiks kookosvesi ja mahlad<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Pärast sõitu üks Pulsini toor-valgubatoon<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">ÕHTUSÖÖK<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Ühisest pajast riis, tatar vms. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Suur kausitäis salatit, vahel maitseks maitsepärmi<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Puuviljad, palju sisse mahub<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Trebuchet MS, sans-serif;">Korra olen ka tofut söönud, aga selle järele väga ei isuta.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-90535663757039044202015-04-27T16:46:00.003+02:002015-04-29T12:09:15.408+02:00Sportlasest saab taimetoitlane - läbi võlu ja valu<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-C1xrll2nwZc/VT5FxgxTWkI/AAAAAAAAAog/fjoXZA7AdYY/s1600/_DSC0095.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-C1xrll2nwZc/VT5FxgxTWkI/AAAAAAAAAog/fjoXZA7AdYY/s1600/_DSC0095.jpg" height="320" width="319" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kõhurõõmu nädalaks.</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">1,5 aastat tagasi otsustasin menüüs pöörde teha ja lihast-piimast-kalast loobuda. Kõige keerulisem oli alguses taimetoidu kontseptsioon üldse ning alguses tundus üsna võimatu missioon. Mida ma üldse süüa saan? Maailm tundus kokku tõmbuvat ning mina nälga jäävat.<br /><br />Pidasin end varem mitmekülgseks ja tervislikult toituvaks (puuviljad-salatid-supid ikka menüüs), sealiha asemel kana ja kala, palju piimatooteid jne. Päris keeruline oli hakata asendama harjumuspäraseid asju – eriti just piimatooteid. See tekitab alguses stressi, sest vana harjumus on tugev, aga uut veel hästi ei tunne. Nii kippuski kohati paanika peale.</span><br />
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sellest tuli esimene õppetund, mis kehtib ka laiemalt - <b>suured muutused tasub etappideks, sammudeks jagada. Siis ei kohuta kauge ja suurena tundub lõppeesmärk ära. </b>Ehk näiteks „jeebus, ma ei saa ju enam mitte kunagi liha/piima/muna/kala süüa“ asemel lähenesin hoopis „täna asendan ma piima ehk mis võimalused selleks on“. Nii saab samm-sammult tuua oma menüüsse (ellu) toitu, mis ebasoovitu lõpuks ise välja surub. </span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Näiteks mitte püüda kohe 100% menüüd ümber pöörata (kui see kohutav tundub), vaid päevas näiteks üks eine välja vahetada ning näiteks hommikune puder ja vorstivõiku smuutide-puuviljade vastu vahetada. Sellest saadav efekt näiteks kerge tunde ja energialaksu näol külvas mul seemne tahta ikkagi kogu menüü üle käia. </span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Kusjuures, kui vahel sõingi midagi, mida ei oleks tahtnud (oli nälg ja polnud paremat käepärast), siis enda piitsutamise asemel stiilis "oi, kus sa nüüd patustasid" aitas paremini lähenemine seda mitte patuks pidada, vaid võtta seda kui lõppeesmärgi saavutamiseks vajalikku sammu. <b>Ehk mitte võimendada üht kõrvalekallet luhtumiseks, vaid leppida sellega, teadvustada ning liikuda ikkagi edasi sinna, kuhu tahad.</b></span><br />
<br /></div>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sama kehtib ka näiteks spordis. Esimene ultraspordivõistlus tundub hoomamatult ja halvavalt suur ja enamus inimestest ei läbi kunagi näiteks 100 km oma kondiauruga. Samas koosneb teekond sinna 100 km starti väikestest sammudest – <b>kui suur eesmärk (start) tundubki kohutav, siis mõtlen sellele, mida saan praegu ja järgmisena ära teha, et seal valmis olla.</b> Täna võib-olla veel pole valmis, aga tänased ja järgmised sammud saavad tehtud selle nimel, et olla.</span></div>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Teine pool millestki loobumisel on lõpetada eitus ja keelamine ning suhtumise „ma ei saa“ (sest, mida ei saa, seda just tahaks) asemel „ma saan kõike, aga ma ei taha kõike“. Palju pingevabam, sest ikka on ju keelatud vili kõige magusam ja meelitavam. Või mõtle sellele, millal muutub ihaldatu igavaks - siis, kui oled selle kätte saanud.</span></div>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-zP6KOsbk8VI/VT5FP1w0y4I/AAAAAAAAAoY/5QShpJhWSlw/s1600/20150425_nikon.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-zP6KOsbk8VI/VT5FP1w0y4I/AAAAAAAAAoY/5QShpJhWSlw/s1600/20150425_nikon.jpg" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Trennijärgne taastumine. Parempoolses spinat, banaan, apelsinimahl, kookospiim. Vasakpoolses goji marjad, rabarber, banaan, kookospiim ja ananassimahl. On aminohappeid, on suhkruid, rasvagi.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Kusjuures, see tunne „ma ei saa kohupiimata (või pane ise midagi sobivat asemele) elada“ äratas pikapeale mõtte, et seda tundes-öeldes olen ju toidu ori, sõltlane, narkomaan. Seda ma aga olla ei tahtnud. <b>Toit peaks olema kütus, mitte elu eesmärk omaette. </b> Nii et see, mis ühelt poolt pärssis, teisalt innustas uut avastama.<br /><br />Kui poes harjumuspäraste riiulite asemel uue poole tuli vaatama hakata, siis sain ühelt poolt aru, et sõin siiski ühekülgselt (ikka käin poes silmaklappidega, ostan oma 20-25 asja) ning teisalt, kui vähe ma teadsin sellest, mis suhu läks. Hakkasin varasemast enam silte lugema ja silmaring on palju avaram, suhtumine teadlikum. <b>Üllatavalt palju näiteks kasutatakse toidus lisaaineid jms keemiat, millele varem tähelepanu nii palju ei pööranud.</b> Meeletust suhkrulasust rääkimata. Ehkki teadsin küll, et head need ei tee, kui väga tõsiselt neid vältida ei püüdnud.<br /><br />Teisalt viisid taimsed, loomulikul kujul (ehk vähe töödeldud) toidud arusaamise sinnani, et mulle on hea kõik, mis on loomulik. Sellisel kujul, nagu loodus pakub. Miks muidu puuvili nii kergelt ja kiirelt seedib, aga näiteks burger (les teab, mis seal kõik sees oli) pikaks ajaks raske tunde tekitas ning jõu võttis. Ehk näiteks laborilisaainetega (E-ja igasugu muud kunstlikud ained) kraami väldin, nii tava- kui sporditoidus. Samuti liigset pakendamist kui asjatut raiskamist.<br /><br />Kolmas nüanss puudutab harjumusi ja nende tekkimist. Kuna hakkasin rohkem söögilauda jälgima, hakkasid huulile jõudma esialgu ohutuna tunduvad, aga tegelikult valgustavad ja vajalikud küsimused. Näiteks, miks ma üldse näiteks pärast trenni kohupiima või liha söön? Miks toidulisandeid, näiteks valgupulbreid ja spordijooki, tarvitan?<br /><br />Jõudis järjest enam kohale, et söömises olin <b>lisaks harjumustele ka reklaami, turunduse ori.</b> Seda oli endale raske ja vastik tunnistada. Piimatööstus ju räägib, et joo piima ja siis on luud tugevad. Lihatööstus hoolitseb selle eest, et oldaks skeptiline taimetoidu suhtes ning söödaks liha (sest sealt saab valku). Sporditoidumüüjad promovad enda kraami, nagu igasugu supertoiduainetega tootjad-kauplejad. Taimetoidusektorgi oma huvide eest väljas.<br /><br />Nüüd püüan igasugu sõnumite, uuringute ja väidete „seda pead sööma, sest…“ puhul enne sellele reageerimist teada saada, kes selle taga on. Kas need on sõltumatult huulilt või pöörleb taustal mõne töösturi huvi ja raha. Iga firma räägib kasulikku juttu vaid enda vaatenurgast, mitte kunde seisukohalt. Mis iseenesest on okei, kui seda tarbijana tead. <b>Samuti on vajalik teada, kuidas inimese organism tegelikult töötab ning mida vajab-mida mitte. </b>Igasuguste dieetide (mis tegelikult näljutamiseks kipub minema) asemel toituda, aga ka elada tasakaalus elu - juhtida stressi, otsida optimismi, liigutada end ning olla sotsiaalselt aktiivne.<br /><br />Neljas ja vast isegi kõige olulisem on arusaam sellest, et toidust sõltub väga palju mu heaolu. Ja sellest, kui hästi või halvasti olukord on, saad aru alles võrdlusmomendi lisandudes. Ehk, olin varem pidanud normaalseks seda, et eine järel tekib surnud aeg (leib luusse), aga seda enam mitte kogenuna tundsin nagu puuga pähe saanuna.<br /><br />Ülejäänu on olnud tegelikult meeldiv ja huvitav, sest esiteks olen avastanud palju uut ning olen viimase 1,5 aastaga proovinud rohkem uusi asju kui eelmisel kümnendil kokku. Samuti olen leidnud, kuidas palju väärtuslikku saab teenimatult vähe tähelepanu – <a href="http://www.researchgate.net/profile/Dr_Saqib_Jabbar/publication/271589748_Nutritional_phytochemical_characterization_and_antioxidant_capacity_of_ningxia_wolfberry_%28Lycium_barbarum_L.%29/links/54cdee570cf24601c08e66e7.pdf">goji marjad on suurepärased aminohapete</a> (nendeks lagundab keha valgud) allikad, maitse poolest vähe hinnatud hiina kapsas on vingemaid kaltsiumiallikaid, tume šokolaad pakub rauda.<br /><br /><b><br /></b></span></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-JKB3zMIIoVM/VT5F_F3lpBI/AAAAAAAAAoo/U6dGzjOcpwU/s1600/_DSC0046.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-JKB3zMIIoVM/VT5F_F3lpBI/AAAAAAAAAoo/U6dGzjOcpwU/s1600/_DSC0046.jpg" height="320" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Talvine test - ainsal lumisel nädalal jaksasin 8 päeva jutti teha trenni 30 tundi.</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><b>7 võlu, mis vaeva ära tasusid.</b><br /><br /><b>Sain lahti kohvist.</b> Loobusin päevapealt, sest mulle meeldis seda koorega tarbida, aga taimse piimaga polnud nagu see ja nii ta päevapealt menüüst välja vajuski. Enne olin aastaid püüdnud koguseid piirata, aga ikka kulus 5 tassi päevas.<br /><br /><b>Kadusid öised isud.</b> Trenniga kaasneb isu ja tihti käisin öösel üleval, et külmast midagi suhu või puuvili põske panna. Tüütu harjumus, millest ma lahti ei saanud. Nüüd on õhtuti vahel küll füüsiliselt nälg, kuna liikumise maht suur ja ainevahetus kiire, kuid seda tunnet, et kõht on füüsiliselt täis, kuid kere toitainete mõttes ikkagi nälgas, enam mitte. Öösel külmiku juurde asja pole.<br /><br />Samuti on lahkunud toidu ahmimised, mida varem esines. Tead see, kui hakkad sööma ja sööd ja sööd ja sööd, suutmata end talitseda.<br /><br /><b>20 lisatundi nädalas.</b> <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2015/04/kuidas-leida-aega-ja-mitte-ainult.html">Leidsin igast päevast umbes kolm</a> (konservatiivselt arvutades) lisatundi. Taimse, aga eriti küpsetamata toidu nagu puuviljad-juurviljad-salati söömisel kadusid ära tundidepikkused tardumused pärast söömist. Kui varem tõmmati pärast einet nagu tekk peale ning olin mõneks ajaks audis, siis nüüd seda ajakadu ei ole. Saab kohe sporti teha või lugeda-suhelda, töötada jne. Pisiasi, aga nädala peale koguneb poole töönädala jagu tunde.<br /><br /><b>Energia, mitte lained. </b>Ka on kadunud pealelõunased surnud augud. Tavaliselt oli kella 17-18ks toss väljas, energia murust madalam ning tahtmine<br /><br />Selle „pisiasja“ mõju on see, et ükski trenn pole jäänud pidamata. Varem oli küll tihti pärast tööd mõte, et „homme“, sest täna ei viitsi.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Enim ilmselt üllatas aga see, kuidas energiat on palju ja kogu aeg. Ehk juba hommikul tööle jõudes, aga ka pärast pikka, 8-10-12tunnist intensiivset tööpäeva ning veel õhtulgi pärast treeningut. Varem olin tihti kell 19 kutu ja teki all.<br /><br /><b>Tervis, see päris. </b>Käisin aastaid arsti juures, andsin kõikvõimalikke analüüse, neelasin soolekaamerat, nosisin medikamente. Diagnoosiks kõhklev krooniline neelupõletik ehk ravida ei saa, lepi sellega. 2010. aastal olin igal kuul nädalaks ajaks audis - nii füüsiliselt kui vaimselt, sest kurguvalust saab alguse nohu, mis halvab meeled. Enam pole olnud.<br /><br />Nädal tundub pisiasi, aga tegelikult sööb see pidev valvelolek just vaimselt. Plaane teha ei saa, sest ei tea, kauaks tervist jätkub, ning värised igal korral kui tuuleiil salli vahelt krae vahele uitama pääseb. See on palju tagasi hoidnud nii spordis kui üldse elus.<br /><br />Samuti on ajalugu see, kui öösel läbimärjaks higistatuna üles ärkan. Selle põhjust ei õnnestunud samuti teada saada. Arst pakkus küll selgituseks "närvid", kuid tegelikult on närvilisus ja pinge pigem viimase aasta jooksul kasvanud. Niiet ma ei teagi...<br /><br /><b>Jõudu on rohkem. </b>Sport on minu meditatsioon. Pärast menüüvahetust olen saanud koormuseid kasvatada (30-50% võrra varasemaga võrreldes), seejuures taastun palju kiiremini kui varem ehk võin mitu päeva järjest (ka talvel, lume ja külmaga) 3-4 tundi sporti teha, seejuures end hästi tunda, intensiivselt tööl pikki päevi teha jne. Piiri ei ole veel tajunud. Seda muutust ma veel eriti uskuda ei julge, aga pideva katsetamisega olen vaikselt hakanud julgema.<br /><br /><b>Ka pärast pingutust on hea olla.</b> Eelmisel pühapäeval pedaalisime ca 10 tunniga 300 kilomeetrit, millest suur osa möödus vastutuules. Vanasti olin pärast sellist katsumust laip, polnud ei isu ei tuju, lihased olid valusad. Selline koormuse järgne komberdamine on ajalugu. Jaksab ka pärast pikka trenni või võistlust midagi ette võtta, on energiat ja tahtmist. Eriti just vaimselt.<br /><br /><b>Järgmistel kordadel kirjutan sellest, milliste toiduainetega sporditoitu asendada, aga energia kätte saada ning vajadused kõik katta. Samuti tavapäeva menüüst, mis tegelikult spordipäevast väga ei erinegi. </b></span></div>
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-69962288712458880842015-04-15T15:58:00.001+02:002015-04-17T17:08:15.706+02:00Ootamatu konkurentsieelis ultrasportlasele<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-o7wo1YAyC00/VS5sWaxaohI/AAAAAAAAAn0/cRVdgmTUDH0/s1600/11112836_1061276867220033_2231272034784770814_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-o7wo1YAyC00/VS5sWaxaohI/AAAAAAAAAn0/cRVdgmTUDH0/s1600/11112836_1061276867220033_2231272034784770814_o.jpg" height="237" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tosin tagumikku 200 kilomeetrist Brevetit sõitmas. Foto: Ain-Ivar Tupp.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Taimetoitlane on nõrk ega jaksa sportida, arvasin veel paar aastat tagasi. Nüüd aga näen, et taimetoit annab treenijale hoopis teatud eelised, mida varem oodatagi ei osanud.<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kõigepealt tagasi laupäeva, kui veeresime pundiga <a href="https://www.endomondo.com/workouts/501218602/792700?hc_location=ufi" target="_blank">200 kilomeetrist Brevetit</a> ehk tegime pikema rattaringi (keskmine kiirus 31,4 km/h). Koos kodust mineku-tulekuga sain pea kaheksa tundi koormust täis.<br />
<br />
Mulle oli see lisaks sõidurõõmule ka test, kuna kuu aja pärast oleme juba Lõuna-Poolast startinud, et kolme nädalaga velo seljas <a href="https://www.facebook.com/giro2015" target="_blank">Giro d´Estonia pundiga</a> läbi kuue riigi Itaaliasse pedaalida ning seal Itaalia velotuuri saata. Kokku läbime 3 nädalaga 3300 kilomeetrit. See on jätk <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2012/07/unistuste-puhkus-ehk-3000-km.html" target="_blank">kolm aastat tagasi Tallinnast Pariisi</a> väntamisele.<br />
<br />
Sel korral katsetasin Eestis tehtud ringil aga taas toiduga.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Loobusin eelmise aasta algusest loomse söömisest (liha-munad-piim jms), samuti gluteeni sisaldavast (nisu, oder, rukis jms), mistõttu olen viimase aastaga oma menüüd ja sadulas tarbitavat ümber kujundanud. Juba varem oli out igasugune sporditoit (loe: keemia), mis asendus loodusliku ja loomulikus konditsioonis toiduga.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Selle võib Eesti keelde tõlkida nii, et ma ei pane suhu midagi, mida on palju töödeldud või mis kihiseb kunstlikest ainetest. Miks? Mida lähedamal oma loomulikule kujule, seda rohkem on seal alles väärt toitainet (vitamiinid-mineraalid), seda paremini on toit seeditav ning seda lihtsam ka toidust energia kätte saadav. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Viimane tähendab seda, et söömine ei kurna ehk pärast einet ei peaks justkui unne vajuma. Toidust peaks ju energiat juurde saama, kuid seni olin toidujärgset tardumust normaalseks pidanud. Täna aga vabaneb sellega päevas mitu tundi aega, millega saan midagi asjalikku teha – trenn, suhelda, puhata, lugeda jne.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-QucQEKZNnwU/VS5s5Cx2k3I/AAAAAAAAAn8/RtA4YECyKE0/s1600/ananassid.png" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-QucQEKZNnwU/VS5s5Cx2k3I/AAAAAAAAAn8/RtA4YECyKE0/s1600/ananassid.png" height="400" width="398" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ananass - palju vett, vitamiine, süsivesikuid ja mineraalaineid.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
Lisaks on märkimisväärselt kiirem taastumine. Näiteks oli mul paar aastat tagasi mõeldamatu teha päevas kaks trenni mitu päeva jutti. Nüüd olen proovinud ja ka kuuel päeval kaks korda harjutades seedib koormused ilusti ära. Eelmisel nädalal aga lippasin poolmaratoni, millest enamus mäkkejooks jalalihaste mõrvamiseks Tallinnas Toompea nõlvadel ja päev hiljem ärkasin lihasevaludeta ning pedaalisin peale viis tundi.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Neid üllatavaid muutuseid oli veel, alates energia ülejäägist ning suurte trennimahtude kasvu talumisest, ja kirjutan neist järgmisel nädalal pikemalt.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Menüü muutmine oli kohati tülikas, sest raske on mõelda end välja raamist „sporditoit“ ning pigem manab seda kuuldes silme ette energiageel. Siiski olen kõigele, millest olen tahtnud loobuda, asenduse leidnud.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Näiteks spordijoogi saab edukalt asendada kookosveega. Kui spordijook on tihti keemiasegu, siis viimane looduslik ehk kehale parem tarbida. <a href="http://www.acs.org/content/acs/en/pressroom/newsreleases/2012/august/coconut-water-is-an-excellent-sports-drink-for-light-exercise.html" target="_blank">Uuring tõestab</a>, et see on koostiselt isegi parem mitmest tuntud spordijoogist.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Ehkki eelmisel aastal olin mitu pikemat sõitu taimekütusel teinud, jäid mõnele poole siiski küsimused üles. Näiteks ei saanud ma süüa kõiki batoone, sest hakkas sõidu teises pooles kõhus keerama. Nii olen pidevalt kombineerinud, et õige kraam kaasa ja kõhtu saada.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<a href="http://apmaraton.blogspot.com/2014/10/tahtejou-tuur-ehk-756-km-rattal-ehk.html" target="_blank">Tahtejõu Tuuril</a>, kus kolme päevaga 760 km pedaalisime, said asjad enamvähem paika. Seal sõitsin peamiselt banaani peal, sekka mõned batoonid.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Nüüd aga ühe ultrapäeva menüü. Sõit 8 tundi, energiakulu spordist ca 4000 kalorit (pulsikella ei võtnud sel korral kaasa ehk täpselt ei tea) ning päevane energiavajadus koos baasainevahetusega kokku ca 5500 kalorit.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mikro- ja makrotoitainete hindamisel kasutan rakendust <a href="https://cronometer.com/" target="_blank">Cronometer</a>, mida soovitan. Lisaks kaloritele ja rasvale jms loeb kokku ka vitamiine, mineraale. Olen ise kuu aega jälginud ja saanud aimu, et peaksin kaltsiumi ning valkude tarbimisele tähelepanu pöörama.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-b-I_QmBdnAs/VS5s6eHKJDI/AAAAAAAAAoE/foMby4mLH9o/s1600/smuutid.png" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-b-I_QmBdnAs/VS5s6eHKJDI/AAAAAAAAAoE/foMby4mLH9o/s1600/smuutid.png" height="375" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hommikune foor - palju vitamiine, süsivesikuid ja mineraale.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<b>HOMMIKUSÖÖK</b></div>
<div class="MsoNormal">
- toortatrast ise valmistatud <a href="https://www.blogger.com/Ultrasporti%20ei%20saa%20ju%20vaid%20taimetoidu%20pealt%20teha.%20Just%20nii%20arvasin%20veel%20paar%20aastat%20tagasi,%20aga%20n%C3%BC%C3%BCd%20n%C3%A4en%20hoopis,%20et%20taimetoit%20annab%20teatud%20eelised,%20mida%20oodata%20ei%20osanud.%20%20Laup%C3%A4eval%20veeresime%20pundiga%20200%20kilomeetrist%20Brevetit%20ehk%20tegime%20pikema%20rattaringi.%20Koos%20kodust%20mineku-tulekuga%20sain%20pea%20kaheksa%20tundi%20t%C3%A4is.%20Mulle%20oli%20see%20lisaks%20s%C3%B5idur%C3%B5%C3%B5mule%20ka%20test,%20kuna%20kuu%20aja%20p%C3%A4rast%20oleme%20juba%20L%C3%B5una-Poolast%20startinud,%20et%20n%C3%A4dalaga%20velo%20seljas%20l%C3%A4bi%20kuue%20riigi%20Itaaliasse%20pedaalida.%20Sel%20korral%20katsetasin%20toiduga.%20%20Loobusin%20eelmise%20aasta%20algusest%20loomse%20s%C3%B6%C3%B6misest%20(liha-munad-piim%20jms),%20samuti%20gluteeni%20sisaldavast%20(nisu,%20oder,%20rukis%20jms),%20mist%C3%B5ttu%20olen%20viimase%20aastaga%20oma%20men%C3%BC%C3%BCd%20ja%20sadulas%20tarbitavat%20%C3%BCmber%20kujundanud.%20Juba%20varem%20oli%20out%20igasugune%20sporditoit%20(loe:%20keemia),%20mis%20asendus%20loodusliku%20ja%20loomulikus%20konditsioonis%20toiduga.%20%20Selle%20v%C3%B5ib%20Eesti%20keelde%20t%C3%B5lkida%20nii,%20et%20ma%20ei%20pane%20suhu%20midagi,%20mida%20on%20palju%20t%C3%B6%C3%B6deldud%20v%C3%B5i%20mis%20kihiseb%20kunstlikest%20ainetest.%20Miks?%20Mida%20l%C3%A4hedamal%20oma%20loomulikule%20kujule,%20seda%20rohkem%20on%20seal%20alles%20v%C3%A4%C3%A4rt%20toitainet%20(vitamiinid-mineraalid),%20seda%20paremini%20on%20toit%20seeditav%20ning%20seda%20lihtsam%20ka%20toidust%20energia%20k%C3%A4tte%20saadav.%20Viimane%20t%C3%A4hendab%20seda,%20et%20s%C3%B6%C3%B6mine%20ei%20kurna%20ja%20p%C3%A4rast%20einet%20peaks%20justkui%20unne%20vajuma.%20Vastupidi,%20toidust%20peaks%20saama%20energiat%20juurde.%20Seni%20olin%20toiduj%C3%A4rgset%20tardumust%20normaalseks%20pidanud.%20T%C3%A4na%20aga%20vabaneb%20sellega%20p%C3%A4evas%20mitu%20tundi%20aega,%20millega%20saan%20midagi%20asjalikku%20teha%20%E2%80%93%20trenn,%20suhelda,%20puhata,%20lugeda%20jne.%20%20Lisaks%20on%20m%C3%A4rkimisv%C3%A4%C3%A4rselt%20kiirem%20taastumine.%20N%C3%A4iteks%20oli%20mul%20paar%20aastat%20tagasi%20m%C3%B5eldamatu%20teha%20p%C3%A4evas%20kaks%20trenni%20mitu%20p%C3%A4eva%20jutti.%20N%C3%BC%C3%BCd%20olen%20proovinud%20ja%20ka%20kuuel%20p%C3%A4eval%20kaks%20korda%20harjutades%20seedib%20koormused%20ilusti%20%C3%A4ra.%20Eelmisel%20n%C3%A4dalal%20aga%20lippasin%20poolmaratoni,%20millest%20enamus%20m%C3%A4kkejooks%20jalalihaste%20m%C3%B5rvamiseks%20Tallinnas%20Toompea%20n%C3%B5lvadel%20ja%20p%C3%A4ev%20hiljem%20%C3%A4rkasin%20lihasevaludeta%20ning%20pedaalisin%20peale%205%20tundi.%20%20Neid%20%C3%BCllatavaid%20muutuseid%20oli%20veel%20ja%20kirjutan%20neist%20j%C3%A4rgmisel%20n%C3%A4dalal%20pikemalt.%20%20Men%C3%BC%C3%BC%20muutmine%20oli%20kohati%20t%C3%BClikas,%20sest%20raske%20on%20m%C3%B5elda%20end%20v%C3%A4lja%20raamist%20%E2%80%9Esporditoit%E2%80%9C%20ning%20pigem%20manab%20seda%20kuuldes%20silme%20ette%20energiageel.%20Siiski%20olen%20k%C3%B5igele,%20millest%20olen%20tahtnud%20loobuda,%20asenduse%20leidnud.%20%20N%C3%A4iteks%20spordijoogi%20saab%20edukalt%20asendada%20kookosveega.%20Kui%20spordijook%20on%20tihti%20keemiasegu,%20siis%20viimane%20looduslik%20ehk%20kehale%20parem%20tarbida.%20Uuringud%20t%C3%B5estavad,%20et%20selle%20mineraalide%20koostis%20sobib%20sportimisel%20h%C3%A4sti%20ja%20mineraalide%20koostiselt%20on%20see%20samav%C3%A4%C3%A4rne,%20isegi%20parem%20mitmest%20tuntud%20spordijoogist.%20%20Ehkki%20eelmisel%20aastal%20olin%20mitu%20pikemat%20s%C3%B5itu%20taimek%C3%BCtusel%20teinud,%20j%C3%A4id%20m%C3%B5nele%20poole%20siiski%20k%C3%BCsimused%20%C3%BCles.%20N%C3%A4iteks%20ei%20saanud%20ma%20s%C3%BC%C3%BCa%20k%C3%B5iki%20batoone,%20sest%20hakkas%20s%C3%B5idu%20teises%20pooles%20k%C3%B5hus%20keerama.%20Nii%20olen%20pidevalt%20kombineerinud,%20et%20%C3%B5ige%20kraam%20kaasa%20ja%20k%C3%B5htu%20saada.%20%20Tahtej%C3%B5u%20Tuuril,%20kus%20kolme%20p%C3%A4evaga%20760%20km%20pedaalisime,%20said%20asjad%20enamv%C3%A4hem%20paika.%20Seal%20s%C3%B5itsin%20peamiselt%20banaani%20peal,%20sekka%20m%C3%B5ned%20batoonid.%20%20N%C3%BC%C3%BCd%20aga%20%C3%BChe%20ultrap%C3%A4eva%20men%C3%BC%C3%BC.%20S%C3%B5it%208%20tundi,%20energiakulu%20spordist%20ca%204000%20kalorit%20(pulsikella%20ei%20v%C3%B5tnud%20sel%20korral%20kaasa%20ehk%20t%C3%A4pselt%20ei%20tea)%20ning%20p%C3%A4evane%20energiavajadus%20koos%20baasainevahetusega%20kokku%20ca%205500%20kalorit.%20%20HOMMIKUS%C3%96%C3%96K%20-%20%20%20%20%20%20%20%20%20%20-%20toortatrast%20ise%20valmistatud%20%E2%80%9Ekohupiim%E2%80%9C%20%20-%20nii%20konsistentsilt%20kui%20maitselt%20t%C3%A4iesti%20kohupiim%20%E2%80%93%20vaja%20vaid%20%C3%BCle%C3%B6%C3%B6%20leotatud%20100%20grammi%20toortatart%20blenderis%20lonksu%20kookospiima,%20%C3%BChe%20k%C3%BCpse%20banaani,%20peot%C3%A4ie%20k%C3%BClmutatud%20marjade%20ning%20paari%20datliga%20%C3%A4ra%20p%C3%BCreestada.%20-%20%20%20%20%20%20%20%20-%20%20%C3%BCks%20suurem%20roheline%20smuuti%20%E2%80%93%20kuhi%20rohelist%20salatit%20nagu%20kale%20v%C3%B5i%20spinat,%20banaane,%20k%C3%BClmutatud%20marju,%20tatra-herneste%20ja%20l%C3%A4%C3%A4tsede%20idandeid,%20mahla.%20-%20%20M%C3%B5ned%20datlid,%20viigimarjad%20ning%20peot%C3%A4is%20p%C3%A4hkleid.%20-%20%20%20%20%20%20%20%20%20%2030%20grammi%20tumedat%20%C5%A1okolaadi%20-%20%20%20%20%20%20%20%20%20%204%20klorella%20tabletti%20Kokku%201100%20kilokalorit%20ehk%20195%20grammi%20s%C3%BCsivesikuid,%2033%20grammi%20rasva%20ja%2030%20grammi%20valku.%20Lisaks%20100%%20p%C3%A4evasest%20A-%20ja%20C-vitamiini,%20raua,%20vase,%20magneesiumi%20ja%20mangaani,%20fosfori%20ja%20seleenivarud.%20B-grupi%20vitamiinid%2060-90%20ulatuses%20t%C3%A4idetud%20S%C3%B5idu%20ajal%201%20liiter%20kookosvett%201,3%20liitrit%20apelsinimahla%20130%20grammi%20Goji%20marju%20(kuivatatud).%20150%20grammi%20datleid%20(kuivatatud)%20150%20grammi%20viigimarju%20(kuivatatud)%20Kokku%202000%20kilokalorit%20ehk%20500%20grammi%20s%C3%BCsivesikuid,%2015%20grammi%20rasva%20ja%2040%20grammi%20valku.%20Lisaks%20125-200%%20p%C3%A4evasest%20vajadusest%20seleeni,%20magneesiumi,%20kaaliumi%20jms%20mineraalaineid.%20Viiel%20aminohappel%20enam%20kui%20100%20ja%20teistel%2045-65%%20p%C3%A4evasest%20vajadusest%20kaetud.%20Samuti%20koos%2080%%20p%C3%A4evasest%20kaltsiumivajadusest.%20P%C3%A4rast%20s%C3%B5itu%20ja%20%C3%B5htul%20-%20%20%20%20%20%20%20%20%20%20taas%20kiirelt%20roheline%20smuuti%20ehk%20spinat%20ja%20roheline%20salad%20ning%20brokoli%20koos%20puuviljade%20ja%20idanditega%20(viimane%20hea%20mineraalide%20ja%20valguallikas)%20-%20%20%20%20%20%20%20%20%20%20hunnik%20puuvilju%20%E2%80%93%20%C3%B5unad,%20ploomid,%20apelsinid,%2010%20banaani,%20tomatid,%20ise%20valmistatud%20hummus%20-%20%20%20%20%20%20%20%20%20%20m%C3%B5ned%20riisikoogid%20-%20%20%20%20%20%20%20%20%20%20m%C3%B5ned%20sojakotletid%20Kogu%20p%C3%A4evane%20energiatarbimine%204500%20kalorit,%20millest%2083%%20s%C3%BCsivesikuid,%208%%20rasva%20ja%208%%20valku.%20Kaetud%20k%C3%B5ikide%20aminohapete,%20vitamiinide%20(v%C3%A4lja%20arvatud%20B12%20ja%20E)%20ning%20mineraalainete%20vajadused." target="_blank">„kohupiim“</a> - nii konsistentsilt kui maitselt täiesti kohupiim – vaja vaid üleöö leotatud 100 grammi toortatart blenderis lonksu kookospiima, ühe küpse banaani, peotäie külmutatud marjade ning paari datliga ära püreestada (palju mineraalained ja valku).</div>
<div class="MsoNormal">
- üks suurem roheline smuuti – kuhi rohelist salatit nagu kale või spinat, banaane, külmutatud marju, tatra-herneste ja läätsede idandeid, mahla (süsivesikud, vitamiinid, samuti mineraalained nagu raud jms)</div>
<div class="MsoNormal">
- mõned datlid, viigimarjad ning peotäis pähkleid (palju kaltsiumi ja mineraalained, ka vitamiin E-d)</div>
<div class="MsoNormal">
- 30 grammi 85% tumedat šokolaadi (palju rauda)</div>
<div class="MsoNormal">
- 4 klorella tabletti (palju rauda, A-vitamiini)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kokku </b>1100 kilokalorit ehk 195 grammi süsivesikuid, 33 grammi rasva ja 30 grammi valku.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lisaks 100% päevasest A- ja C-vitamiini, raua, vase, magneesiumi ja mangaani, fosfori ja seleenivarud. B-grupi vitamiinid 60-90 ulatuses täidetud</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>SÕIDU AJAL</b></div>
<div class="MsoNormal">
- 1 liiter kookosvett</div>
<div class="MsoNormal">
- 1,3 liitrit apelsinimahla</div>
<div class="MsoNormal">
- 130 grammi Goji marju (kuivatatud).</div>
<div class="MsoNormal">
- 150 grammi datleid (kuivatatud)</div>
<div class="MsoNormal">
- 150 grammi viigimarju (kuivatatud)</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kokku </b>2000 kilokalorit ehk 500 grammi süsivesikuid, 15 grammi rasva ja 40 grammi valku.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Lisaks 125-200% päevasest vajadusest seleeni, magneesiumi, kaaliumi jms mineraalaineid.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Viiel aminohappel enam kui 100 ja teistel 45-65% päevasest vajadusest kaetud.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Samuti koos 80% päevasest kaltsiumivajadusest.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>PÄRAST SÕITU JA ÕHTUL</b></div>
<div class="MsoNormal">
- taas kiirelt roheline smuuti ehk spinat ja roheline salad ning brokoli koos puuviljade ja idanditega (viimane hea mineraalide ja valguallikas)</div>
<div class="MsoNormal">
- hunnik puuvilju – õunad, ploomid, apelsinid, 10 banaani, tomatid, ise valmistatud hummus</div>
<div class="MsoNormal">
- mõned riisikoogid</div>
<div class="MsoNormal">
- mõned sojakotletid</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Kogu </b>päevane energiatarbimine 4500 kalorit, millest 83% süsivesikuid, 8% rasva ja 8% valku.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kaetud kõikide aminohapete, vitamiinide (välja arvatud B12 ja E) ning mineraalainete vajadused.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kõigest piisas, vaid kõhutunne soovitas pärast koormust, et just sõidu lõpuosas võinuks banaani või paar veel peale visata.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Pühapäeval tegin moe pärast vaba päeva, esmaspäeval jooksin 2,5 tundi, täna tuleb 4-5 tunnine rattatiir ning nädalavahel ootab ees <a href="http://velo.clubbers.ee/foorum/viewtopic.php?f=11&t=50356" target="_blank">300km ring Eesti peal</a>. Tule ka.</div>
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-70087578371143989842015-04-06T10:51:00.002+02:002015-04-06T10:56:50.043+02:00Kuidas leida aega ja mitte ainult treenimiseks<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-71Mn2ccCG3g/VSJHsfKlwBI/AAAAAAAAAnQ/Nt7IdakgVZo/s1600/11002503_1542574499328145_3723553166976073570_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-71Mn2ccCG3g/VSJHsfKlwBI/AAAAAAAAAnQ/Nt7IdakgVZo/s1600/11002503_1542574499328145_3723553166976073570_n.jpg" height="255" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Eestlased lähevad Itaalia velotuurile.</td></tr>
</tbody></table>
Aga kust ma selle aja (treenimiseks - toim) peaks võtma, on levinud küsimus, kui olen
ultraspordi mõnusid ja võlusid tutvustanud.<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuu aja pärast stardime sõpradega uuele velotuurile – sel korral
Lõuna-Poolast läbi seitsme riigi ning jälitame 1,5 nädala jagu Giro d`Italiat
ehk 09.-31.05 toimub Giro d`Estonia. Meid saab jälgida hetkel näiteks <a href="https://www.facebook.com/giro2015?ref=notif&notif_t=page_new_likes" target="_blank">Facebookis</a>. Erinevalt kolm aastat tagasi <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2012/07/unistuste-puhkus-ehk-3000-km.html" target="_blank">Tallinnast-Pariisi pedaalimisest</a> näeme sel korral suurtuuri rohkem - ligi 10 päeva jälitame Itaalia tuuri, kus on loodetavasti stardis ka Tanel Kangert.<br />
<br />
Igatahes - ees kolm nädalat ideaalset puhkust, palju rattakilomeetreid, seitse riiki ning kõrgeid mägesid, teiste seas ka üks Alpide kõrgemaid teid ehk <a href="https://www.google.ee/search?q=stelvio+pass&rlz=1C1LENP_enEE557EE557&espv=2&biw=1600&bih=883&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=NEoiVaTBHsO7sQGclIOACA&ved=0CAcQ_AUoAg&dpr=0.9" target="_blank">Stelvio Pass</a>. Kokku 3200-3500 km.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-ripK8-tpl_I/VSJG6apYwyI/AAAAAAAAAnI/FIsv1Sl8yaA/s1600/11081425_1556624731256455_8999748971955661638_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-ripK8-tpl_I/VSJG6apYwyI/AAAAAAAAAnI/FIsv1Sl8yaA/s1600/11081425_1556624731256455_8999748971955661638_n.jpg" height="246" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Giro d´Estonia - stardime 9. 05 Krakowist ja finisheerime 31. 05 Milaanos</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
Olengi usinalt selle seikluse tarvis sporti teinud ning eelmise
aasta veebruarist saadik pole ratast põõsasse visanud, terve talvegi sai cyclocaga
kilomeetreid ja meelekindlust kogutud. Keskmiselt 8-10 tundi, katsetustena ka 15-30 tundi nädalas.</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kuna trenniks aja leidmise küsimused on pidevalt kordunud,
vaatasingi välja, kuidas ise selleks aja võtan.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Taustaks veel nii palju, et töö meediafirmas on pingeline,
tööpäevad venivad tihti õhtusse, samas tahaks lisaks spordile ja ametile ka
sotsiaalselt aega veeta, meelt lahutada ning ka lugeda. Kõike seda jõuab, olen
avastanud.</div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>1. Rutiin annab tagasi.</b></div>
<div class="MsoNormal">
Mu tööpäevad on üsna ühesugused – kell 6 üles, kell 22
magama. Tööle kaasa võetav toit eelmisel õhtul valmis ning tihti teen ka
hommikul enne tööd trenni ära. Ühelt poolt aitab rutiin natuke tõmblust ja
närvilisust maha võtta ning teisalt aitab vältida energiat nõudvaid pisiotsuseid. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mikrootsused olengi püüdnud standardiseerida või siis teha ära eelmisel õhtul –
siis ei pea neile energiat kulutama ning saab särtsu kasutada selleks, et tööl
kiirelt asjad valmis teha. Miks see oluline, juba tagapool.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>tund päevas ikka ehk 7 tundi nädalas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-AM1_-s2cTlU/VSJHuGpY6TI/AAAAAAAAAnY/aqX97mONkTI/s1600/17329_1555416864710575_403602556126834919_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-AM1_-s2cTlU/VSJHuGpY6TI/AAAAAAAAAnY/aqX97mONkTI/s1600/17329_1555416864710575_403602556126834919_n.jpg" height="225" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Giro punt (vasakult) Toomas, Romet, Rivo, Kaupo, Raivo, Tõnu, Kalev, Mari-Liis, Ingrit ja Ardu. Fotolt veel puudu Signe.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<b>2. Kuhu aeg kaob?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Kuu aega Facebooki-dieedil olemist, millest kirjutasin <a href="http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/04/02/rivo-sarapik-kuu-aega-facebooki-dieedil" target="_blank">siin kommentaaris</a>, avastasin, et päevas vähemalt tund kaob mul sotsiaalmeedias. Ehkki
pean end tugeva distsipliiniga kasutajaks, kippus vahel ikka käest minema – iga
postituse juures pead otsustama, kas see huvitab või mitte, vestlustes tuli
sõna sekka öelda, iga lingi taga oli järgmine jne. Ma ei väida, et pole üldse
vaja, vaid pean oskama kasutada, et see mind (ja mu ajakasutust) ei
kontrolliks.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Nüüd jätkan kord nädalas sisse logimist ja sellest hetkel
piisab.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>7 tundi nädalas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>3. Viska telekas minema.<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
14 aastat tagasi Tallinna kolides ma kohe telekat ei ostnud
ja pole seda seni teinud. Keskmine eestlane aga istub päevas keskmiselt neli tundi helendava kasti ees. Muidugi tuleb sealt
ka asjalikku ning vajalikku, mida isegi vaatan, kuid ammu ei pea selleks
kindlal ajal kuskil ootama, vaid saab näiteks järelvaadata mulle sobival ajal –
näiteks siis, kui venitan pärast trenni.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>28 tundi nädalas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>4. Mis suust sisse
läheb?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Kõlab uskumatuna, aga toitumisharjumuste üle vaatamisest
avastasin tohutu ajaressursi, mida sealt otsidagi ei osanud. Nimelt pidasin
eelmise aasta alguseni normaalseks seda, et pärast einet olen 1,5-2 tundi audis
– energia langes ja keha hakkas seedima. Neil hetkedel olin kui vati sees,
võimetu mõttetööd tegema või sportimast. See tundus loomulik ning elu osa.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Eelmise aasta algusest aga loobusin lihast-kalast ning suvel
lõpuks ka piimatoodetest ning see surnud aeg on minu elust lahkunud. Et see on
ebanormaalne, tajusin alles siis, kui seda enam ei olnud.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Täna on mu menüü paljuski puuvili (nii puuvili, mahl kui
smuuti) ja vahel ka küpsetatud taimetoit ning trenni saan minna praktiliselt
kohe peale einet, kuigi enamasti hoian tunnikese vahet ja see ooteaegki selle
pärast, et täiskõhutunnet veidi leevendada, mitte et peale vajuks mingi seedimisuni.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Toidu rolli selles, kui palju mul on energiat ja tahtmist, ei
osanud ma enne hinnata või sellest aru saada enne, kui olin katseks kolm
nädalat toortoidul ning siis ühel seminaril sunnitud suppi sööma, peale mida
vajus pärast mitut kuud peale see söömisjärgne tardumus.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kirjutan menüü muutmisest ükskord pikemalt ka.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>umbes 20 tundi nädalas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-PHSOyDS6DDY/VSJHwXdOMEI/AAAAAAAAAng/kXUIlMQKR4A/s1600/10918959_1531207750464820_4289131385549612723_o.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-PHSOyDS6DDY/VSJHwXdOMEI/AAAAAAAAAng/kXUIlMQKR4A/s1600/10918959_1531207750464820_4289131385549612723_o.jpg" height="320" width="213" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vormis. Aitäh Allan Oras ja Momoo.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<b>5. Transport trenni asemel.<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Mul on kodust tööle ligi 4 km. Olen juba mitu aastat
hommikuse tööle kolistamise trenniga asendanud. Hommikul kergema ringiga kohale
ning õhtul nats pikema poognaga tagasi, sekka mõned enesepiinamised Vanalinnas Patkuli
kandi treppidel ning ongi 2 tundi sporti koos. Või siis stardin rattaga 7.30,
teen poogna Pirita-Viimsi kandis ning jõuan veidi enne kella 9 kontorisse.
Õhtul ringiga koju tagasi ning ongi neljatunnine rattaring koos. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Sellise jupitamise võlu on see, et pikad trennid ei hauka
kogu päeva ära ning neljatunnisel trennipäeval jõuab veel õhtul välja minna või
midagi muud teha. Ühe jutiga pikad trennid, a la 3-4-5 tundi rattal, teen
nädalavahel.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>2-10 tundi nädalas<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>6. Iga minut olgu arvel.<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
See kehtib igasugu asjade tegemisel. Ehk ma ei uimerda ja
püüan näiteks tööl maksimaalselt tõhus olla. Teepausid ei veni pikale, samuti
ei jutusta pikalt ning kasutan tööaega mõistlikult. Harva võtan isiklike asjade
ajamiseks tüki. Nii ei pea ma kodus õhtul või enne tööd asju tegema või pidevalt
kontoris ületunde tegema. See ei tähenda, et ma üldse ei puhka. Selleks, et
tõesti ja rahuliku südamega puhata, peabki asjalik osa korras olema.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>raske hinnata, puhtalt pauside optimeerimisel 0,5-1
päevas ehk 3,5-7 tundi nädalas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>7. Pood tapab aega.<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Kuu aega tagasi avastasin, et poest saab ka toidukraami koju
tellida. See teenus on puhas õnnistus, sest lisaks poodi mineku-tuleku ning
seal riiulite vahel ringi uitamise stressile ning ajakulule jääb ära ka
järjekordades passimine, mis tipptundidel ja nädalavahel võib venida pikale. Nii
asendasin ühe nädala poes käimise korra e-poega - nädala sees tellin korvi ära,
laupäeva hommikul toob kuller koju.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>1,5 tundi nädalas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>8. Rööprähkle.<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
Inimene suudab hästi mitut asja korraga teha, kuid need kaks
asja hoolikalt valida. Ma olen uudishimulik ja tahan palju teada, erinevaid
arvamustest-kogemustest osa saada. Palju huvitavat jagatakse näiteks
podcastides, soovitan ultraspordi ja taimetoiduga oma elu pea peale pööranud
<a href="http://www.richroll.com/category/podcast/" target="_blank">advokaadi Rich Rolli</a> näiteks, kes räägib nii spordist, ettevõtlusest, loovusest
kui üldse elufilosoofiatest. Nende kuulamiseks aga ei pea arvuti ees, klapid
peas istuma, vaid võin näiteks huvitavad saated teel tööle kuulata. Samuti olen
hakanud pärast trenni venitamise ajal saateid kuulama-vaatama. Kaks ühes.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Ajavõit: </b>ca tund päevas, 7 tundi nädalas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
Need on peamised võimalused, mis pähe tulid ja millest sain
kokku ligi 100 tundi nädalas. Sellest piisab enam kui küll nii treenimiseks,
taastumiseks kui muu ja kihvti elu elamiseks.<o:p></o:p></div>
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-60129004685072706232014-10-27T17:05:00.001+02:002014-10-27T17:05:06.636+02:00Tahtejõu Tuur ehk 756 km rattal ehk härrasmeeste ühisveeremine<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-ofPTj4RO9OI/VE5bZ72MFYI/AAAAAAAAAmY/q14u2rdjHis/s1600/tahtejoutuur.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-ofPTj4RO9OI/VE5bZ72MFYI/AAAAAAAAAmY/q14u2rdjHis/s1600/tahtejoutuur.jpg" height="250" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tahtejõu Tuur ehk tiir ümber Eesti - 24.-26.10.</td></tr>
</tbody></table>
Pärast <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2014/09/kas-on-voimalik-nautida-600.html" target="_blank">augusti lõpus sõidetud 600 km pikkust rattaringi</a> tundus nagu vara
hooajale joon alla tõmmata ja nii kiskus suu naerule, kui Hawaii turunduspealik
Priit septembri lõpus teatas <a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2014/09/tahtejou-tuur-aitame-koos-uhel-karmil.html" target="_blank">„Tahtejõu Tuur – aitame koos ühel karmil unistuseltäituda“</a>. Panin kohe kirja.<br />
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga üldse mitte keha, vaid pea pärast (ja natuke ka laiskusest - üksi ilmselt ei viitsiks nii). Miks (te selliseid
asju teete)? Nii küsitakse tihti. Lisaks maandamisele (kes joob nädalavahe, kes
sõtkub sadulas) saab ultraspordist minuarust hästi elu õppetunnid.
Kontsentreeritult – antud juhul kolme päeva, aga ka 4-5 tunni või päeva
jooksul.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-t4qBXY9yMBI/VE5bWk2QBGI/AAAAAAAAAlk/mSIj92Id798/s1600/TTP4279.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-t4qBXY9yMBI/VE5bWk2QBGI/AAAAAAAAAlk/mSIj92Id798/s1600/TTP4279.jpg" height="285" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sügisene Eestis - ilus ja värviline. Fotod Tõnu Tunnel (www.tonutunnel.com)</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
Ei usu? Lahkame näiteks ühe nalja, mis tuuril ka ringles:<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Küsimus: kuidas teha nii, et 200 km rattasõit oleks lühike?<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Vastus: sõida enne kahel päeval ligi 300 km.</b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Seda filosoofiat kannatab igale poole mujale ja
olukordadesse ka üle kanda. Tahtejõuga sõidetul aga meenutas veel kolme tõsiasja.</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>I päev – Tallinn-Pärnu-Taagepera (ca 280 km) – mõnikord tuleb lihtsalt minna.</b></div>
<div class="MsoNormal">
Isegi siis, kui on hirm ning parema meelega lööks käega.
Stardi eelõhtul oli hirm. Ähvardav vihmaprognoos oli lahkunud, aga H2O asendas tuulekülm
16 miinuskraadiga. Kui soojemaga suudab keha end soojana hoida ning pole hullu,
kui kuskilt varustus ei pea, siis külmakraadide lisandudes kompromisse ei
lubata ja iga eksimus võimeneb-kuhjub ning ebameeldivus kasvab. See on meelde
(ja näpuotstesse) süüvinud <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/02/hullud-suuskadel-jms-tehtud.html" target="_blank">kolme aasta taguselt -28 kraadiga TallinnastOtepääle suusatamisest</a>.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Et justkui ei tahaks minna. Aga see pole ju lahendus - <b>keda alla andmine enne rõõmustanud on?</b></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-E1bPYJDxuP0/VE5bXz6N9vI/AAAAAAAAAl4/cyMt83iCKx4/s1600/TTP5593.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-E1bPYJDxuP0/VE5bXz6N9vI/AAAAAAAAAl4/cyMt83iCKx4/s1600/TTP5593.jpg" height="213" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ilmale väärilised vastased.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Soojad-veekindlad talvesaapad sain kätte neli päeva enne ja proovida kaks korda. Kindaid ja talvepükse aga ei jõudnud kordagi sõitma viia ning
sellest sain omal põlvede külgedel valusad kohad, sest üks õmblus surus
tobedalt ning kohendamisega seda paika ei saanudki.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Samas, võib-olla ka hea, et seda jama varem ei avastanud –
oleks veel ühe asja pärast stardi eel põdenud.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Aga tühja neist – valu läheb peagi üle ning <b>ideaalseid
tingimusi pole kunagi ning neid ootama jäädes jääb üldse elamustest ilma.</b><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b><br /></b></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-BlIQfisUs2k/VE5bVnuCl7I/AAAAAAAAAlc/sKTwQ3HtfLI/s1600/TTP4883.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-BlIQfisUs2k/VE5bVnuCl7I/AAAAAAAAAlc/sKTwQ3HtfLI/s1600/TTP4883.jpg" height="261" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">27.10 ehk teise päeva start. Sai tulesid ka vilgutada.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>II päev – Taagepera-Osula-Luunja-Tudulinna (ca 280 km) - enne valu ja siis võlu.</b></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Jalad käisid teisel hommikul ilusti ringi ning hämaras teele
läinud tiim (kihvt pilt – vilkuvad tulukesed ja 30 velosõpra) tõmbas peagi hoo üles.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Mulle oli selle hommik tuuri vastikuim – vale otsus eelmise
päeva riietust vahetada tähendas esimesse punkti vibreerides jõudmist ning
turbokiirusel riiete vahetust (meeldetuletus: mis töötab, ära torgi), sest aega oli ca 5 min. Lisaks jätkas päev varasem vastutuul küljelt – kui vastutuulega saab pundi sabas puhata, siis küljetuulega on igal pool raske.</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Peagi tulid aga taganttuulelõigud, kihvt üles-alla profiiliga
Postitee, lõuna Luunjas ning Tudulinna mäe otsa ronimine. Ja soe tuba, kus tuul
vett silmast välja ei puhunud.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-d0LVAKpGhWY/VE5bYoUPlKI/AAAAAAAAAmI/dKPzaAV54rY/s1600/TTP5627.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-d0LVAKpGhWY/VE5bYoUPlKI/AAAAAAAAAmI/dKPzaAV54rY/s1600/TTP5627.jpg" height="246" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Jah, Eesti.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Takistusi esineb pidevalt – vigastus, haigus, viltu läinud
projekt tööl jne - ja senised spordikogemused näitavad, et tõkkeid tasub
teadvustada („jah, praegu on küll kuradi raske/nõme/külm/kuum/vesine, aga ma annan
maksimumi ja peagi saan selle, mida tahan“) ning <b>keskenduda hoopis sellele, kuhu plaan
välja jõuda.</b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
PS. <b>Keda huvitab, mis tunne oli katkestada?</b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b>III päev – Tudulinna-Kunda-Tallinn (ca 210 km) - hinda seda, mis sul on.</b></div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
Kere aimas kolmandal hommikul pärast hommikusööki, kui hakkasin sooja alussärki
selga tõmbama, jälle halba ning pani hommikusöögi sees vurrina keerlema. See
paraku sadulasse minekust ei päästnud.</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-xkBvGoAP_R0/VE5bXS479lI/AAAAAAAAAls/vvrJ93GMe7k/s1600/TTP5063.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-xkBvGoAP_R0/VE5bXS479lI/AAAAAAAAAls/vvrJ93GMe7k/s1600/TTP5063.jpg" height="252" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ikka edasi.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
See tuletas aga meelde, et neid hetki, mil kõik on hästi, on
paslik kaifida enne, kui järgmine mitte nii meeldiv asi tähelepanu nõuab. Mitte
olla pidevalt viril ning püüelda järgmise töö, aerodünaamilisemate jooksude või
uute kingade poole.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-QTYAHW3W9Rs/VE5bYlvxUvI/AAAAAAAAAmA/70ph5jX4SPw/s1600/TTP5658.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-QTYAHW3W9Rs/VE5bYlvxUvI/AAAAAAAAAmA/70ph5jX4SPw/s1600/TTP5658.jpg" height="266" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">26.10 ja tsemendipealinn Kunda. Poleks ratturid sealt läbi sõitnud, poleks seal sel päeval värve olnudki.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
See ei tähenda, et ma arengut ei hindaks. Vahel kaob
lihtsalt seda taga ajades ära rõõm tänasest, hetkest, ja siis libisedki läbi
päevade, ilma et suurt miskit meelde jääks. <b>Seda, mis on hästi olnud, märkab
siis, kui seda enam pole.</b> Aega aga tagasi ei keera.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-E9hnPn32fM8/VE5bZMBzmII/AAAAAAAAAmM/txvLEDe1YzA/s1600/TTP5891.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-E9hnPn32fM8/VE5bZMBzmII/AAAAAAAAAmM/txvLEDe1YzA/s1600/TTP5891.jpg" height="221" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ca 756 km hiljem ehk 26.10 kell 16.30 finishis Pirital. Tehtud.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
Nii et esimeste päevade raskus kahanes oluliselt, kui tuli iiveldava olemisega tuules punti vedada, lootes et hommikueine ikka sees püsib
(püsis).</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
AITÄHID<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
1. Raunole inspireerimast<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
2. <a href="http://priitsalumae.blogspot.com/" target="_blank">Priit</a> ideed teostamast<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
3. <a href="http://www.hawaii.ee/" target="_blank">Hawaii Expressile</a> jt toetustiimile – pedaalijaile täiesti murevaba
korraldus, ole ainult ja sõtku<o:p></o:p></div>
<br />
<div class="MsoNormal">
4. <a href="http://xn--tahtejutuur-kfb.ee/kes/tahtejoulased/" target="_blank">Kaaspedaalijad</a> – aitäh tuulevarju eest. Koos jõuab kaugemale ja kiiremini.<o:p></o:p></div>
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-69374028897736562472014-09-01T12:29:00.000+03:002014-09-03T09:03:09.243+03:00Kas on võimalik nautida 600 kilomeetrist rattasõitu?On, selgus eile õhtuks. Pärast enam kui 20 sadulas veetmist, Eesti tuuri nime väärt (läbisime 11 maakonda), rattatiiru tagasi Tartusse jõudnud.<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-xbqsd_xPleY/VAQzrzbu6YI/AAAAAAAAAko/BDkupbtOh-k/s1600/Untitled.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-xbqsd_xPleY/VAQzrzbu6YI/AAAAAAAAAko/BDkupbtOh-k/s320/Untitled.jpg" height="231" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Eesti tuur ehk 600 kilomeetrit kahe päevaga.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
Reede õhtul mugaval autoistmel lösutades Tartu poole veeredes tõdesime, et njaa, tuleb ikka järgmisel päeval valu anda – laupäeval ootas ees 360 kilomeetrit. Jalgrattal. Tartust läbi Lõuna-Eesti Kosele. Valget aega on nüüdseks järgi 14 tundi. Niisiis 12 tundi sõidule ja umbes paar jokutamisele ning tankimisele.<br />
<br />
Nii läkski. Heade mõtete linnas rahutu unega veedetud öö (tervitan siinkohal Kaupo peret meie majutamise eest) ning poolvägisi sisse topitud hommikusöögi järel suundusime kuuekesi, punaste tulede plinkides … öhe.<br />
<br />
<b>Sinine start.</b><br />
Päeva alguseks oli udust ning pilvist ja sinist hommikut palju nimetada. Kuna vesi seisis õhus, oli nähtavus kasin, prillid udused ning riided peagi niisked. Temperatuur samas parajalt jahe ning liiklust polnudki. Näo kiskus naerule ning sees rõkkas ka, hommikused sõidud istuvad – tihti enne töödki 2-2,5 h juba purgis. Nüüd ootas ees kaks päeva sadulas.<br />
<br />
Ainuke rõõmurikkuja oli kerge diskomfort pükstega, mis kunagi seda pattu polnud teinud. „Niiet siis ikkagi vaimuproov,“ sättisin end ees ootavaks valmis.<br />
<br />
<b>Kaks päeva rattarõõmu.</b><br />
Ees ootas 600 kilomeetrit pikk <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Randonneuring">brevet</a>. Prantsusmaal tuntud kui nn tiksumissõit ehk vähemalt 200 km pikk distants tuleb veloga läbida teatud kontrollaja jooksul, mis eeldab keskmiseks kiiruseks mõnusad 15 km tunnis. Eestis on ja sõidetakse seda muidugi teistmoodi. Meil on kiirem.<br />
<br />
„Tavai, 10 minutit“ leppisime kahe tunni ja ca 60 km pärast esimeses tanklas kokku. Iga minut arvel, et enne pimedat Kosele, öömajale jõuda. Niiskuse tõttu lahkusin järgmisele lõigule kergelt vibreerides ja nii otsustasin pikemalt vedada, et saaks sooja sisse tagasi.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-04G69u82QFA/VAQzr4xh4nI/AAAAAAAAAkk/0hAfOHKHWZY/s1600/10649973_924750020872719_8731684413960778039_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-04G69u82QFA/VAQzr4xh4nI/AAAAAAAAAkk/0hAfOHKHWZY/s320/10649973_924750020872719_8731684413960778039_n.jpg" height="240" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">132 km tehtud, peagi ootab ees Pärnu.</td></tr>
</tbody></table>
Peagi lahkus udu, tuli päike ning sai jõnksudest üles alla ronida-veereda. Oli rohkem ja vähem sirgeid lõike ning iga 50-80 km tagant kerge laadimispeatus.<br />
<br />
Viimastega läks kuskil esimesel päeval nihu. Ei tea, kas pärast Pärnu (vist ca 170 km) läbimist tekkinud valearvestus distantsis ehk toidu hilinemine ca tunni jagu, millegi kehva sisse söömine (pärast 200 km kandis kõhu täis toppimist hakkas sees keerama) või lihtsalt liiga vähene toitumine.<br />
<br />
<b>Nulli ja tagasi.</b><br />
Ülekoormust ei söanda variandiks pakkuda, sest päeva keskmine pulss oli mul 140 (maksimaalne üldse muidu 195 ehk 140 on pikal sõidul paras aeroobne koormus). Seda olukorras, kus ma vedasin punti pikki lõike (10-15 km) suure osa päevast. Samuti on trennipõhi all tuge, pikemad ja ka intensiivemalt sõidetud kestvussõidud samuti kaukas olemas.<br />
<br />
Igatahes tipnes see ca 80 km enne lõppu tanklas tõdemusega, et jõudu hakkab väheks jääma. Nii valasin sisse mitu smuutit. Siis igaks juhuks järgi mõned banaanid. Siis igaks juhuks pakk komme. Siis igaks juhuks mõned batooni. Siis igaks juhuks veel midagi. Olukord paranes minutitega.<br />
<br />
<b>Krõps, kartulikrõps.</b><br />
20 km hiljem tegime taas kiire sutsakpeatuse. Otsustasin rohkem süüa ja selle juures oli täiesti uus elamus see, kui seisad riiuli ees ja tead, et pead energiat hankima, kuid mitte midagi sisse panna ei taha. Kompromissiks sai lõpuks kartulikrõpsud, mis soolase maitsega kurgust alla läksid. Neid kasutasin teisel päeval samuti paaril korral.<br />
<br />
Viimased 60 läksid juba paremini ning 20.17 olime Kosel. Ees ootas kasimine, eine ja uni. Statistikaks sai 360 km puhta sõiduaga ca tosin tundi (keskmine kiirus 29+ km), lahkus 9900 kalorit.<br />
<br />
<b>Imerelv, kodumaine.</b><br />
Ainsaks tõrvatilgaks oli tundlik istmik, mis rattapükstega päeva jooksul kreemist hoolimata päris head klappi ei leidnudki. Ent valmis olin sellekski – <a href="http://www.tervix.ee/saialillesalv/">Tervixi Saialillesalv</a> teeb hõõrumiste korral imet ja sellele panustasingi. Esimese päeva väsimus tuli isegi väiksem kui ootasin.<br />
<br />
Teine ehk 240 kilomeetrine päev algas soojemalt – hommikul 10 kraadi ning viis kanget (nii vaimses kui füüsilises olemises) uuesti sadulas ning nina Tartu poole tagasi. Ees ootasid põiked Jänedale, Väike-Maarjasse, Kallastele, Mustveesse ja Eesti pikimasse <a href="http://vana.jogevavv.ee//printer.php?lang=est&main_id=138,886,1221&id=&did=107&otsingusona=&print=print&show=plaintext&start=&offset=&esimene=&teine=&kolmas=&neljas=&viies=&pid=&pos=">tänavkülla</a>.<br />
<br />
Ma polnud sealkandis varem käinudki, nii et ootasin väga. Alustuseks lõhkusime kogu retke ainsa sisekummi ning proovisime, kuidas maanteekaga teeremonditaval maanteel sõita on (kannatas).<br />
<br />
<b>Idatuul, mis pole kunagi head toonud.</b><br />
Erinevalt esimesest päevast sai rohkem tuult (peamiselt vastu). Samas oli pulss 15-20 lööki madalam ning tuju hea ja jõudu jagus. Eelmise päeva energiakriisi tõttu otsustasin end rohkem säästa ehk teha lühemad vedamislõigud ning tankida rohkem.<br />
<br />
Sõiduajaga umbes 8.45 olime tagasi Tartus. Keskmine kiirus vastutuule tõttu 27+ km/h, keskmine pulss 130.<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-4aEcUMnO-P0/VAQ0CzSIVcI/AAAAAAAAAk8/duWM_ob31_k/s1600/10511124_925395730808148_7103570506489548325_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-4aEcUMnO-P0/VAQ0CzSIVcI/AAAAAAAAAk8/duWM_ob31_k/s320/10511124_925395730808148_7103570506489548325_n.jpg" height="260" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Finito. 600 km sõitsid läbi (vasakult) Ivar Tupp (korraldaja), Ahto Vink, Martin Prommik, Rivo Sarapik ja Indrek Pak.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Tagasiteel pealinna arutasime bussis, mis selliste katsumuste mõte on – kehale karm koormus, mis pigem kurnab ja lõhub, kui midagi annab. Tõsi. Samas vaimu puhul on efekt vingem – selline kogemus avardab oluliselt silmaringi, mida inimene ja ka üksikisik suudab. Paljuski on takistavad piirid (ükskõik, mille saavutamiseks elus) peas kinni.<br />
<br />
Mulle oli see, aga trenn sel aastal üldse, ka huvitav eksperiment. Loobusin kaheksa kuud tagasi loomsest (liha, kala jms) ning seni kogetu on põnev – trennipulsid 15-20 lööki senisest madalamad, taastumine kiire ning olemine hea. Kirjutan sellest ükskord lähemalt.<br />
<br />
Aitäh Ivarile korraldamast ja kaasa veeremast. Samuti Indrekule, Ahtole, Martinile ja Marile. Ilmselt ei jäänud viimaseks korraks.<br />
<br />
PS. Eraldi kiidan üht rattasärki, mille avastasin - <a href="http://www.rapha.cc/eu/en/shop/brevet-jersey/product/PBP01" target="_blank">Rapha Brevet Jersey</a>. Kuna pikemad sõidud on hingelähedased ehk tuleb rohkem tavaari kaasas kanda, kuid raamile kotte ei ole tahtnud hankida või seljakotiga tuult lõigata, siis lahenduse leidsin just sellest riide-esemest.<br />
<br />
Suured taskud, kuhu mahub vest, kilekas, pump, varukumm, telefon-finantsid, paar kindaid, buff, ca 2000 kalori eest toitu, ühed rattavõtmed ning jääb veel ruumi veidi ülegi. Sõita samas mugav.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-mXnxACDCZ5M/VAQ2B9oXlJI/AAAAAAAAAlI/Bs6GC0g6FJA/s1600/10629605_712039385531351_1019129221642107740_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-mXnxACDCZ5M/VAQ2B9oXlJI/AAAAAAAAAlI/Bs6GC0g6FJA/s400/10629605_712039385531351_1019129221642107740_n.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tõnu ja Tervisespordi tiimiga teel Tallinnast-Haapsallu 20. augustil. Pildil ka Rapha rattasärk Brevet Jersey, mis mahutab seljakoti eest.</td></tr>
</tbody></table>
Lisaks mahutavusele on tugev pluss materjal - meriinovilla tõttu reguleerib hästi temperatuuri ja nii sobis (alussärgiga) nii +6ga hommikul startida kui päeval päikese käes pea +20ga. Vahel oli vaid tuuletõkkeks vesti vaja. Eriti hea ja funktsionaalne.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-75268316802162061412014-07-21T11:57:00.001+02:002014-07-21T11:57:35.549+02:00Rapha Womens 100. Crazy a.k.a mens editionPraegu tundub hull juba mitte pikalt sõita, tõdesime Andrusega eile pärast mõndsada jalgrattal veeretud kilomeetrit eile Tallinna piirile, Loo muna juurde tagasi jõudes.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-phozuXhhzd8/U8zYu1zvJMI/AAAAAAAAAj0/kvKRO2P5g-I/s1600/10348594_872178172811881_7829453911330874205_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-phozuXhhzd8/U8zYu1zvJMI/AAAAAAAAAj0/kvKRO2P5g-I/s320/10348594_872178172811881_7829453911330874205_n.jpg" /></a></div>Andruse endel. Rõõm, et vihmapilvedest sai mööda.<br />
<br />
Ta oli tõstatanud küsimuse, kas kontoris veel hulle leidub. Hull on siin spordikontekstis persoon, kes suusatab, jookseb, rulluisutab-suusatab, sõidab rattaga, ujub, seiklusspordib, matkab, ronib jms või teeb neid kõiki komplektis suurustes, mis paneb kõrvalseisjat talle pilguga „päriselt?“ otsa vaatama.<br />
<br />
Muna juurest startisime üheksa tundi varem Võsu poole, kus toimus üks ühisveeremine. Sellest jäi samas väheks, sest sel aastal polegi korralikku pikamaasõitu (ehk <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Brevet_%28cycling%29">brevet</a>) veel saanud. Päev varem veereti küll Lõuna-Eestis Ivari eestvedamisel 300km, kuid selle aeg mulle ei sobinud. Niisiis kasutasin eesootavat ühistiiru ettekäändena, et huvilisi kampa otsida ja päev sadulas - ehk Tallinnast kohale ja tagasi – veeta.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-ljjEbgn_xqM/U8zjxHonUpI/AAAAAAAAAkU/KEgOcykh2CE/s1600/Untitled.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-ljjEbgn_xqM/U8zjxHonUpI/AAAAAAAAAkU/KEgOcykh2CE/s320/Untitled.jpg" /></a></div>Üks lahe rattapäev Lahemaal. Pilt Andruse Stravast.<br />
<br />
Hulle sai kokku lisaks minule kolm – Andrus, Aarne ja Erki – ja Kuusalust ühines veel Mihkel. Sihtkoht oli <a href="http://sportima.eu">Tervisespordi</a> korraldatud <a href="http://pages.rapha.cc/womens100">Rapha üleilmne sõit Womens100</a>. Nime järgi kogu lõbu küll tütarlaste päralt, aga Eestis ikka pool punti mehed olnud.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-yTe3RAglPPs/U8zY7GFD15I/AAAAAAAAAj8/CbomWXXY8Ao/s1600/10559908_697090927026197_4546366798632109973_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-yTe3RAglPPs/U8zY7GFD15I/AAAAAAAAAj8/CbomWXXY8Ao/s320/10559908_697090927026197_4546366798632109973_n.jpg" /></a></div>Rapha Womens 100 starti Võsul. Ligi 40 sõitjat, 15 naised. Fotod: Janika Berning.<br />
<br />
Nii sel korralgi. 2,5 tunniga olime tund varem kohal ja aega sättida - kellele allikast vett, kes viskas kerisele kütteks pelmeenid, kes lõhkus kaks sisekummi enne starti. Kell 11 läksid 40 pedaalijat teele, et Lahemaal 100 km tiirutada. Järgmised neli tundi olidki ideaalne pühaba – loba, chill ja päike ning kehakultuur. Kiired intervjuud („Kust te olete?“ „Tallinnast) saksa turistidele.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-PWmFS-WOH-o/U8zZE9JMWpI/AAAAAAAAAkE/WUVKESC37I0/s1600/10489815_697089957026294_2798337295407265615_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-PWmFS-WOH-o/U8zZE9JMWpI/AAAAAAAAAkE/WUVKESC37I0/s320/10489815_697089957026294_2798337295407265615_n.jpg" /></a></div>Lahe pühaba Lahemaal. Ootus Võsul.<br />
<br />
Siis oligi taas aeg nina pealinna poole pöörata ning nüüd järgnes midagi, mida võiks tõesti hulluks pidada. Erki ja Aarne olid eraldistardipüssidega ning Võsult süstisime 30 km 45 minutiga. Pärast 200 km läbimist 40 km/h lõigutrenni polnudki veel teinud.<br />
<br />
Purakad väljas, möödus lõpp inimlikumalt ja kümnekonna tunniga saigi ring täis ning koju tagasi. Kerge väsimus kuumast ja päikesest sees, kuid ei midagi, mida jääkülm vann või tänane spordimassaaž leevendada ei suudaks.<br />
<br />
Aga hulludest ja hullustest ka. Distantside pikkused – maraton ja üle selle – ei olegi tegelikult olulised. Olulisem on vast see, mida see asjatajale annab ja just vaimsest vaatevinklist. Ilmselt tunnevad selle ära paljud millegi kirglikud huvilised.<br />
<br />
Näiteks 300 km heas seltskonnas, pauside ja söömise-joomise ning loba taustal möödub kiirelt. Kui nn kapsaid ninast välja ei uha. Tõsi, et pikk maa ei tapaks, maksab sportimisele aega pühendada. Samas ei tea ma midagi märkimisväärset, mida saaks mängeldes.<br />
<br />
Tõsi, on raskemaid momente, kuid tihti on need raskused peas kinni – tüdimuse või vastutuule tõttu mõtled omale kulgemise vastikumaks kui see tegelikult on. Seda ka mujal kui vaid rajal – elus, tööl, suhetes jne. <br />
<br />
Ultradistantsid seejuures kasvatavad inimest palju ja see on lisaväärtus, mida esialgu ei oska üldse oodata. Elu esimene 5, 10, 21, 42 ja nii edasi kilomeetrit tunduvad ja ongi suured saavutused. Nende alistamine aga ei jäta kunagi tagasi andmata.<br />
<br />
Ühelt poolt võib vaadata raskuste trotsi – takistusi esineb erinevaid nii trassil kui tööl-kodus-puhkehetkel. Kui joostes hõõrub jalale villi, siis saab plaastri peale panna või jalatsit vahetada või sammu muuta. Väikeste hõõrumiste puhul mujalgi leidub lihtsamat rohtu kui loobumine-allaandmine-vihastamine.<br />
<br />
Teine nüanss on õppida nautima seda, mis sul on – teekonda. Mitte olema kogu aeg rahulolematu, sest alati saab auto või töö olla parem või palk suurem. See ei tähenda, et ei peaks tahtma, vaid oskust olla rahul. Pidev püüdlus rohelisema muru ja sinisema taeva poole ei lase olla kohal ja tahetu saamisel asendub rahuldus kiiresti järgmise eesmärgiga.<br />
<br />
Eilne pikk tiir oli mul pärast Tallinnast-Pariisi sõitmist kuues samalaadne. Kuna isu on veel, siis õppimist jätkub.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-66888626540496626292014-04-08T13:17:00.002+02:002014-04-08T13:38:19.028+02:00Mitte ainult iluteema<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-eBYcGnSQ9kY/U0Pfo7DSyEI/AAAAAAAAAjk/myuGJTlURmc/s1600/brain-melon_fe.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-eBYcGnSQ9kY/U0Pfo7DSyEI/AAAAAAAAAjk/myuGJTlURmc/s320/brain-melon_fe.jpg" /></a></div><br />
Foto: <a href="http://www.outsideonline.com/fitness/injury-prevention/After-the-Crash.html">Outside Magazine (Hannah McCaughey & Michael Karsh)</a><br />
<br />
Nädalavahetuse teiste <a href="http://road.cc/content/news/115866-tour-flanders-belgian-judiciary-investigate-johan-van-summeren-crash-left-woman">peaga vastu asfalti sõitmised</a> ja enda sügisene taastumine tekitasid tahtmise jagada nelja lugu peapõrutustest, mis kaudselt seotud ka Eestis kuuma teemaga - kiivritega.<br />
<br />
Moraali ei loe, täiskasvanud inimene otsustabki ise, kas kannab või mitte. Olgu põhjused ilulised või muud. Küll tahaks tähelepanu juhtida, et tihti tehakse see otsus mitte teadlikult (mis peas pärast kukkumist toimub), vaid suhtumise a la "õnnetust ära ju ei hoia, järelikult pole vaja" pinnalt.<br />
<br />
<b>1.</b> Pea, ka kergelt, põrutada saamisel on tagajärjed. Kujuta ette arbuusi, mis on maha visatud. Selle võib pärast küll ümmarguseks tagasi vormida, kuid see pole enam endine, <a href="http://www.outsideonline.com/fitness/injury-prevention/After-the-Crash.html">kirjutas ajakiri Outside</a>. Kusjuures peapõrutus on Eesti keeles veidi eksitav, kahjustusteks ei peagi peaga kuskile vastu põrutama - näiteks avariis jõuline pidurdus ja pea liikumine-pidurdumine võivad sama tekitada. <br />
<br />
<b>2.</b> ka peapõrutus võib olla sama ebameeldivate tagajärgedega kui pea päris lahti kukkumine, <a href="http://cyclingtips.com.au/2014/04/cycling-and-concussion-is-it-time-to-stop-ignoring-the-dangers/">kirjutab ja viitab Cycling Tips</a>.<br />
<br />
<b>3.</b> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=6eVg5h-4Ggg">Film The Crash Reel</a>. USA lumelauastaar ja olümpialootus Kevin Pearce sai trennis kukkudes ajukahjustuse. Film jälgibki tema paranemist. See lugu on samas palju enam, näitab, kuidas riskeerimine ja õnnetused ei mõjuta mitte ainult neis osalejaid, vaid ka peret, kes peavad samuti tagajärgedega (taastusravõi või hooldus) tegelema ja toime tulema.<br />
<br />
<b>4.</b>, <a href="http://www.outsideonline.com/news-from-the-field/Ski-Helmets-Are-Not-Protecting-You-From-TBIs.html">kiivrist üksi pole halva ärahoidmisel kasu, kui inimesed ise julgemalt riskivad ja end mõtlematult ohtu seavad</a>, kirjutab Outside. Iseloomulik nähtus nii ekstreemspordile kui muidu hooletult linna vahel kulgejaile, kes ei näe-kuule-viipa.<br />
<br />
Muidu on sügisest on palju aega edasi läinud, selg on korras ja saan uuesti trenni teha. Kiivrit kannan ka, sest ka minu <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2013/11/kuidas-vigastus-enda-kasuks-vaanata.html">väikese hoo pealt asfaldile laotumine</a> viis kõigepealt vastu maad kukla.<br />
<br />
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-7843808611632469672013-11-19T13:40:00.000+02:002014-11-11T11:13:49.678+02:00Kuidas vigastus enda kasuks väänata?<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-GfsRvqS5h9Q/UotL-_qD9xI/AAAAAAAAAjE/Y2kQtybCYPs/s1600/bicycle-crash.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-GfsRvqS5h9Q/UotL-_qD9xI/AAAAAAAAAjE/Y2kQtybCYPs/s320/bicycle-crash.jpg" /></a></div>
Foto <a href="http://www.scatmania.org/2013/08/14/wear-your-cycle-helmet/">Dan Q</a><br />
<br />
12. oktoobril veeresin kaherattalise sõbraga kodust välja. Päike paistis, kollased lehed lebasid vaikselt (loe: tuuletu) ning termomeeter lubas kuni 10 soojakraadi. Ideaalne sooja sügise ja pikema rattatiiru ilm. Tund aega hiljem lebasin kiirabiautos ja suundusin Laulasmaa asemel hoopis haigla poole, naerunäo asemel valugrimass.<br />
<br />
Kodu ja kiirabi vahele jäi üks auto varjust teele sõitnud laps, kes ette ei vaadanud. Veidi sain kõrvale keerata, et päris kümnesse tal ei sõidaks, kuid oluliselt enam teha ei jõudnud. Kuidas ratta seljast lahkusin - äkkpidurdasin end ise üle lenksu? - ei meenu. Maandusin asfaldile. Selg eespool. Õnneks polnud hoogu või jäänud maandumise alla äärekivi, kuid kukkumise nurk sattus kehv – istumisele ning siis üle selja rulluma. Selga läbis valujutt, mille tekitas osalt täis pakitud rattasärgi taskud. Laps pääses ehmatusega.<br />
<br />
Kuna suutsin omal jalal kiirabiautosse ronida, siis autos olnud doktor või õde lohutas, et ehk on ainult põrutus. Siiski lebasin järgmised kolm tundi kanderaamil, sest osade nurkade alt sõitis läbi selja valujutt. Röntgenilauale ja sealt maha sain samas ise kanderaamilt roomates. See andis ka lootust.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-aDD_CGp2a8A/UotK7Sv5HiI/AAAAAAAAAi8/_PwICsuQ4Yw/s1600/DSC_0034.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-aDD_CGp2a8A/UotK7Sv5HiI/AAAAAAAAAi8/_PwICsuQ4Yw/s320/DSC_0034.JPG" /></a></div>
Mälestus ühest hooaja kihvtimast sõidust - lõpuring 21. septembril Tallinn-Mäetaguse. Foto: Rainer.<br />
<br />
Nii tegingi pärast röntgenit aega parajaks unistades, kuidas see on paari tunni pärast möödas ja veeren õhtul juba ratastel. Selle purustasid arstid. Esiteks sõidutati jälgimissaali. „Näed, midagi on ikkagi katki, kui haiglasse jäetakse,“ arvas ta, üldse oli toreda meeleolu ja suhtumisega härra. Siis tuli teine nukra ilmega arst. Nüüd küsisin juba ärevalt, kas midagi on katki. „Jah, üks lüli,“ vastas daam ja sättis vererõhumasinat ning näpu otsa vist pulsilugejat.<br />
<br />
Pekki. <br />
<br />
Nii palju siis plaanidest ja spordist. Jalgratta asemel manasin silme ette ratastooli, arvasin, et lähen paksuks ja kibestun.<br />
Siis tuli lõpuks, pärast pooletunnist marineerimist, arst.<br />
<br />
„Opereerida ei ole vaja. Kuidas koju saate?“ Sain hoobilt mitu aastat nooremaks. „Mõra. Kuu aega raskusi ei tõsta ja kaks kuud sporti ei tee. Ja füsio juurde.“<br />
<br />
Kui muidu on kõndimine igapäevane märkamatus, siis esimesed sammud omal jalal taksoni on seni meeles. Napikas.<br />
<br />
Siin võiks lugu lõppeda, kui sport poleks nii oluline nagu ta on. Minu aeg, mediteerimine, mõttepaus, võimalus end teostada ja samas ka välja elada. Kaks kuud selleta on viimase viie aasta pikim paus, mis eemal olnud olen.<br />
<br />
Nii otsustasin juba esimesel õhtul, et a) see on õnnelik õnnetus ja ma ei masendu, et mõnda aega eemal olen, vaid võtan seda, kui sobival ajal tulnud puhkusena. b) tulen sellest välja tugevamana kui esimesel päeval taastumist alustades. c) võtan sellest kogemusest kõik, mida see mulle pakub.<br />
<br />
Nüüd on 1,5 kuud möödas.<br />
<br />
Füsioterapeudi ja arsti soovituste ning enda tarkuse järgi talitasin nii.<br />
<br />
<b>1. Tea, mis teed.</b><br />
Alustuseks uurisin, kuidas sellistest asjadest üldse paranetakse ja mida peaks tegema, et saaks kiiremini. Ma ei eeldanud, et võiksin nädala pärast kohe sadulas tagasi olla, kuid üht-teist saab ise teha küll, et luulist vigastust korda saada – jälgida toitumist, liikuda piisavalt, puhata.<br />
<br />
<b>2. Tee, mida saan.</b><br />
Igal päeval selja-kõhulihaste harjutused, eriti just süvalihastele. Käin niigi palju jalgsi ja kuna jalutada võib, siis käin päevas kuni 5 tundi. Pikema ringiga hommikul tööle ja õhtul koju tagasi. Esimesed päevad olin kui invaliid ning tavaline töömarsruut võttis 0,5 tunni asemel enam kui tunni, tuli veidi uuesti käima õppida. See läks õnneks nädalaga üle ja sain pärast viiendat päeva juba selja niipalju valuvabalt painduma, et sidusin püsti kingapaelad. Kuninglik tunne. <br />
<br />
Liikumine on vajalik ka ainevahetuse kiirena hoidmiseks, mis omakorda kiirendab paranemist. Lisaks tasub vaimu pärast endale veidi koormust anda, eriti, kui oled nädalas 10+ tundi sport teinud. Samuti on meeles kogemus põlveopist taastumisest, kus hakkasin liiga hilja liigutama ning endise konditsiooni taastamine lihases ja liigeses võttis enam kui aasta aega.<br />
<br />
<b>3. Toit ja jook.</b><br />
Menüüst lendasid üleliigne kohvi, maiustustused asendusid puuviljadega, nisujahu ja üldse kraam, mis midagi peale asjatute kalorite ei anna. Selle asemel palju värsket, seemneid, töötlemata toitu ning häid aineid – rasvad, valgud ja süsivesikud. Vaimustun toortoidust ja üldse uuest, mille avastamiseks kippus muidu elu ja trenni kõrvalt aega väheks jääma. Menüü oli varemgi täitsa okei, kuid see andis veelgi põhjuse suhu pandav üle vaadata, et mõra parandamiseks vajalik kätte saada. Kohvist loobumist kartsin enim, sest see väga maitseb, kuid hommikusest tassist päevas senise 3-5 tassi asemel piisab täiesti. Lisaks on teemaailm huvitav.<br />
<br />
<b>4. Kaal.</b><br />
Sportlase jaoks oluline, et jõuaks ja tahaks teha ning oleks mõnus. Juurde võtta ei tahtnud, mis tundus paljudel pausitegijatel paratamatu lisaväärtus. Sport on õpetanud, et kui eesmärk sõnastada selliselt, mida soovid saavutada, mitte mida püüad vältida, on seda lihtsam ja ka meeldivam saavutada. Sest vältimine on piiramine. Niisiis, „ei võta juurde“ asemel „hoian senist või kaotan kilo-paar“. Töötab.<br />
<br />
<b>5. Ei muutu diivanipadjaks.</b><br />
Tööl teen igas tunnis pausi, kõnnin mööda treppe, teen teed või sirutan niisama. Istun sirge seljaga, igal pool ja alati. Ei noruta või mossita.<br />
<br />
Nii lihtsalt, kui siia kirja sai, kõik siiski ei läinud. Kui võetakse ära midagi olulist, siis see tekitab negatiivseid tundeid ja mõtteid ning on ka halva tujuga päevi. Samas, kui võtta eesmärk ja häälestada end selle täitmisele, siis saab sellesse suhtuda kui õppetundi, koolitusse, mitte millessegi vastikusse. Nutt ja hala ei aita üle saada, pigem süvendab veelgi masendumist, mis ka lähedased kaasa haarab.<br />
<br />
Peagi saab 2 kuud läbi. Nüüd tuleb seljaga uuesti fotograafi juurde minna. Siis saab plaane tegema hakata. Muidu tahaks juba jõusaali ning sörgiringile.<br />
<br />
PS. <br />
Ratturitele üks nõuanne, mis su tervise võib säästa. Kiivrist ma ei räägigi, sellest, mida su aju põrutusel teeb ning rolli mängib seejuures kiiver, <a href="http://www.outsideonline.com/magazine/Outside-Magazine-December-2013.html">kirjutab värske ajakiri Outside</a> ja soovitan seda lugeda. Mitte ainult ratturite teema.<br />
<br />
Rattasärgi taskute täis toppimise asemel – kilekas, käised, pump, varukumm, toit, raha, telefon jms – tasub see tavaar rattakotti ja raami külge kinnitada. Miks nii? Mõtle täis tuubitud taskutele, milles ühes ka metallist ja mööda selgroogu jooksev pump. Nüüd mõtle see kuhi enda selja alla, kui juhtud kukkuma.<br />
<br />
PS 2. <br />
Puhkus, mõnikord ka sunnitud, võib tulla vaimule rohkem kasuks, kui ootaks. Kui tahtmine on suur, siis ei loe ei tunnid ega kellaaeg. Ei kipu eriti hoogu maha võtma, et veidi ringi vaadata või suunda sättida. Nii mõtlengi praegu kergendusega, et ei pea end kuiva ilma, aga tuule ja miinusega ratta selga vedama. Muidu ei paneks tähelegi, et saab ka meeldivamalt aega veeta ning vaim on palju värskem kui enda pidev ilmaga kaklusse seadmise puhul.<br />
<br />
PS 3. Hooaeg oli super. Rattasadulasse sain 10. märtsil ning hooaega jäävad mäletama kaks 300 km otsa - esiteks <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2013/07/kuidas-nautida-10h-rattasoitu.html">juunis Ain-Ivari korraldatud Tallinn-SuurMunamägi</a> ning augusti lõpus selle hooaja <a href="http://www.porterracing.ee/brevet/">300 km Brevetil</a>. Lisaks ohtralt 200 km juppe - <a href="https://www.facebook.com/events/528256490572175/?ref=22">Tervisespordi Rapha Women 100</a> (mille mul tegi kahesajaseks kodust starti-tagasi veeremine), 20. augusti Tervisespordi veeremine Loksa kandis ja 21. septembril hooaja lõpusõit Tallinnast Mäetaguse sauna.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-6351377537409336222013-07-03T21:31:00.002+02:002013-07-03T21:43:18.282+02:00kuidas nautida 10h rattasõitu?<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-Ve2q1TLCFD8/UdR6z0k5OxI/AAAAAAAAAh4/Ry3ep_-Iwlo/s616/Picture+1.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="208" src="http://1.bp.blogspot.com/-Ve2q1TLCFD8/UdR6z0k5OxI/AAAAAAAAAh4/Ry3ep_-Iwlo/s320/Picture+1.png" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Võrust jäi veel lõpuni ehk Suure Munamäe tippu ca 15 km.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Pühapäeval <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2012/07/unistuste-puhkus-ehk-3000-km.html" target="_blank">täitus aasta meie Tuurist</a>, kus kolme nädalaga Tallinnast Pariisi pedaalisime. See vajas mõistagi väärikat tähistamist. Eelistatavalt jalgratta seljas. <a href="http://blogger-holden.blogspot.com/" target="_blank">Dr Holden ehk Ivar</a> õnneks aitas, kui mõned päevad enne plaanist Tallinnast Munamäe (selle Suure) tippu väntamise idee välja käis. 290 km, millele mäe ümber veel 11 otsa sõtkuda, et ilus ja ümmargune kätte saada, tundus ilus mõte.<br />
<br />
Ainult ilmaprognoos kippus idülli rikkuma - praktiliselt taganttuul, kuid vihmane. 10-12 tundi vihma käes tundus mitte nii kutsuv.<br />
<br />
Nii lappasingi laubal mööda rattapoode, et veekindlaid kingakatteid leida, kuid lõpuks otsustasin siiski endiste katete ning kilekottide koostööga leppida. Õhtul kõht süsivesikutest punni, neli võikut ampsamiseks kaasa, kuivad varuriided kotti ning hommikut ootama. Viimane tervitas õnneks päikesega. Tuju kerkis pügalaid.<br />
<br />
Soojenduseks väntasin bussijaama 2 km, kus kell 9.15 stardipauk (selline sümboolne "no lähme siis") anti. Teele läks 9 pedaalijat, kellest kaks saatsid linnapiirist veidi edasi ning üks Tartuni. Saatebussis tiksusid veel kaks vaprat hinge.<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-xwkmY-wCZHU/UdR6vplTIxI/AAAAAAAAAho/ER91949BSb8/s936/20130630.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="213" src="http://1.bp.blogspot.com/-xwkmY-wCZHU/UdR6vplTIxI/AAAAAAAAAho/ER91949BSb8/s320/20130630.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vedurihetk Jannoga. Hea viis pühaba veetmiseks.</td></tr>
</tbody></table>
Edasi oli puhas rõõm ja mõnu. Märtsist saadik pedaalitud ning jalas jõudu ning peas vaimu-tahtmist jagus, mida palistas veel ilus ilm, head kamraadid ning soodne tuul. Ole ainult ja vänta. Super. Lisaks sain uusi radu linnast välja putkamiseks.<br />
<br />
Vedasime kordamööda paarides ning paarituarvu osaliste tõttu saime pidevalt ka paarilisi vahetada ning kaassõitjatega maast-ilmast padrata. Ivari välja reklaamitud keskmine kiirus 28km/h kerkis 32-33ni ning püsis nii lõpuni.<br />
<br />
Peatusi tuli kolm - ca 100 km sammudega Järva-Jaanis (kus uuris kohalik 130kg mehehiid, ega mu ratas vist tema kaalule vastu peaks ning sai korduvalt reklaamitud, et õhtul näeb meid 314meetri kõrgusel), Aovere tanklas ja Põlvas.<br />
<br />
Raskemaid hetki oli vist ainult üks - enne ca 200 km peatust Tartu külje all, kus Järva-Jaanis haugat võileib ja küpsised juba organismist lahkuda olid jõudnud ning jaks turgutust vajas. Peale toitu ja koolat oli hingamine aga uus ning tuli vaimu erksana hoida, lohutades "järgmise peatuseni, Põlva, tuleb tuimalt kerida, sealt edasi aitab juba lõpuootus".<br />
<br />
Nii läkski. Enne Põlvat ehk 40 km enne lõppu ka esimene sisekumm, jäi õnneks ainsaks.<br />
<br />
Kolleegid kippusid ümberringi väsima ning viimastes peatustes roniti juba kangemate liigutustega sadulasse. Mul kiskus küll kael kangeks ja randmed väsima, kuid muidu oli tunne tugev ja hea (liigagi, et teiste tuju rikkuda, niiet hõiskama ei hakanud), et vedasin Põlvast Võruni välja, kus kohalik, värske rattaveri tempot tuli tegema.<br />
<br />
Lisaks väsimusele puudus minus ka hirm siinsete "mägede" ees, mille tulekust teed teadjad hoiatasid. Mullune tuur rikkus selle aukartuse ära.<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-qBEzUEtcWJg/UdR6vjTy4GI/AAAAAAAAAhs/Ec0pwrFOSGA/s960/201306302.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="240" src="http://2.bp.blogspot.com/-qBEzUEtcWJg/UdR6vjTy4GI/AAAAAAAAAhs/Ec0pwrFOSGA/s320/201306302.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tehtud. 304,5 km ehk Tallinn-Suur-Munamägi 9,5 tunniga.</td></tr>
</tbody></table>
Siinse suurima kühmu, Suure-Munamäe alla jõudsin teisena. Et mägi tuli ootamatult, kangutasin jõuga nii kõrgele kui jõudis, jäin siis seisma ning vahetasin, käega pedaali keerates, kergemale käigule, et niigi väsinud ketiga kas ketti või kassetti puruks ei kangutaks, et tippu saada. Eest väikese hammasratta peale ei õnnestunudki saada, et päris kerimiskäik sisse lükata (mul oli Alpidest veel mägedekassett peal). Selle põhjus selgus kaks päeva hiljem mehhaaniku juures - eelmisest suvest suurega sõitnud ehk pole esikäikarit kasutanud. Niiet kinni roostetanud vms. Vot siis.<br />
<br />
Esmaspäeval kiirustasin hommikul taastavale poolteistunnile, millele jätkuks massöör ning 24h peale finisheerimist olin sama värske kui stardihommikul. Õnneks sekkus miski seedehäire, et paar päeva pole sadulasse roninud.<br />
<br />
Järgmine pidulikum sõit pühabal Tuuri rahvaetapipäeval - <a href="http://www.sportima.eu/index.php/treeningud/rapha-women-s-100" target="_blank">Rapha Women 100</a>. Mehed ka lubatud.<br />
<br />
304,5 km ehk 9:30 ehk 7356 kcal ehk ca 950 tõusumeetrit.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-79769306273193875122013-06-11T15:14:00.003+02:002013-06-11T15:14:57.233+02:00vähemalt kaks head asja<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-WjaQqZmvosM/UbciXe0FxVI/AAAAAAAAAhU/HleF8JqdrT4/s1600/10.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-WjaQqZmvosM/UbciXe0FxVI/AAAAAAAAAhU/HleF8JqdrT4/s320/10.jpg" width="236" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><a href="http://smokingdesigners.com/the-only-motivational-startup-posters-youll-ever-need/" target="_blank">The Only Posters You Need.</a></td></tr>
</tbody></table>
<br />Eelmise postituse ratturi nälg saab pidevalt kustutatud. Lisaks on järgmiseks aastaks Projekt, millest varsti.<br />
<br />
Seniks aga kaks head asja.<br />
<br />
1. Lood inimestest, kes palju saavutanud ja midagi kihvti/suurt/võimast teinud, inspireerivad. Näiteks 30aastaselt Ironmaniks saanud <a href="http://www.bookdepository.co.uk/Life-Without-Limits-Chrissie-Wellington/9781849017138" target="_blank">Chrissie Wellingtoni teos A Life Without Limits</a> aitas mind eelmisel aastal <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2012/07/unistuste-puhkus-ehk-3000-km.html" target="_blank">Tuuri seikluseks</a> ettevalmistusel mitmel korral vaimselt häälestuda.<br />
<br />
Maratoonar Kristo Reinsalu ja spordiajakirjanik Andrus Nilk aga teevad ära tänuväärse töö ning panevad kokku raamatu olulistest inimestest Eesti jooksukultuuris. <a href="http://www.hooandja.ee/projekt/eesti-jooksu-kullafond" target="_blank">Aita selle ilmumisele kaasa - Hooandjas</a>. Kas tasub? Ikka, <a href="http://issuu.com/kristoreinsalu/docs/jooksuraamat_tsarski-10.06" target="_blank">selline see teos välja nägema hakkab</a>.<br />
<br />
Raamatu üks autor Kristo vahendab <a href="http://www.kristoreinsalu.ee/" target="_blank">oma blogis teose sünnivalu-rõõme ka</a>.<br />
<br />
2. Teiseks mainin Indrek Naruskit, kes on tuntud kui GrabCADi üks asutaja ning ratta kaubamärkide <a href="http://www.velonia.com/" target="_blank">Velonia</a> ja <a href="http://www.viks.cc/" target="_blank">Viks</a> rajajana. Äripäev kirjutas temast reedeses lehes ning see oli lugejate möödunudnädalane üks lemmik. <br />
<br />
Mis tema juures enim inspireerib, sellest rääkisime ka sellenädalasest Äripäeva Kuku raadio saates Äripäev Eetris. <a href="http://podcast.kuku.ee/2013/06/11/aripaev-eetris-2013-06-11/" target="_blank">Kuulata saad siit, ka podcast</a>. Indrek peab <a href="http://kerdni.tumblr.com/" target="_blank">pildiblogi</a> ka, mis rattahuvilisele silmarõõm.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-24748537636803073422013-03-27T10:52:00.003+02:002013-03-27T10:52:47.971+02:00Igavene talv ja ratturite nälg<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-KT3WvgZo1ag/UVKx5lgdy4I/AAAAAAAAAgg/CyUvNNQsVZc/s1600/tumblr_mk6owlnLfc1s3sjszo1_1280.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="266" src="http://2.bp.blogspot.com/-KT3WvgZo1ag/UVKx5lgdy4I/AAAAAAAAAgg/CyUvNNQsVZc/s400/tumblr_mk6owlnLfc1s3sjszo1_1280.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Enne sõitu kulub pool tundi, et see kõik selga ja taskutesse ajada.</td></tr>
</tbody></table>
Avasin märtsi esimese nädala lõpus rattahooaja. Nälg oli selline, et päike veenis ära, et -10 pole üldse hull. Valetas. Näpud ja varbad olid soojadest suusatarvetest hoolimata peagi jääs ning silmadest lahmas tuule tõttu vahetpidamat vett. Täienduseks veel kergelt ehmatanud autojuhid ning libe ja must tee. Kui te arvate, et Tallinna tänavad on autosõiduks hullud, siis käige korra rattaga, eriti peene kummiga maaneteekaga, kaemas.<br />
<br />
Mul maastikumudelit või ruumi selle ladustamiseks pole, seega käisin püssiga. 2,5 cm kummiga. Peatänavad on jääst vabad ehk kannatavad, kuid kõrvaltänavaile või rattateele pole mõtet uisutama-konte murdma ronida.<br />
<br />
Koju jõudes täiendas seega jahedus kõrge adrenaliinitase, sest lisaks rattateedele oli lume ja muu sodi all (mis nende korrashoiule samas hästi mõjub) ka rattarajad ning trajektoori valimiseks tuli tihti keset teed lasta. Tervitan siinkohal kannatlikke autojuhte.<br />
<br />
Niiet isu sai tunnisest sõtkumisest mõneks ajaks täis.<br />
<br />
Samas paari nädalaga hakkas päike kõrgemaid ja soojemaid kaari vedama ning möödunud nädalavahel leidsin end jälle kubujussina sadulasse vedamas. Sel korral oli juba parem. Randvere tee ja Viimsi kant on enamvähem puhtad-kuivad ning päikese käes ei saa arugi, et veel märts ja maas lumi. Õhk jahe, kuid -3,5ga kannatas ilusti sõita. Ainult tiir tuleb päeval ära teha, sest õhtul kaanetab laskuv temperatuur teed jäässe-libedaks, mis võib tervisele ja närvikavale kehvasti mõjuda.<br />
<br />
Sõidurõõmu saab kätte, aga enne sõtkuma minekut pakkimine ning hiljem ratta küürimine on maru tüütud ja kruiisimõnu, tundide pikkuseid tiire jms tuleb veel oodata. Põhirõhk spordis seega endiselt suusal.<br />
<br />
Aga peagi....Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-66839717248041607572013-02-25T11:30:00.000+02:002013-02-25T13:21:07.399+02:00Elu mõnusaimad 100 km suuskadel ehk Haanja Suusa100<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-lWdRYCbYw9Y/USssnH762cI/AAAAAAAAAfo/S_gsEVCmQVE/s1600/IMG_3307.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="213" src="http://4.bp.blogspot.com/-lWdRYCbYw9Y/USssnH762cI/AAAAAAAAAfo/S_gsEVCmQVE/s320/IMG_3307.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hommikune ilu ja 46 hullu Haanjas. Fotod: Hillar Irves ja Võrumaa Spordiliit.</td></tr>
</tbody></table>
Laupäevane 100 km suuskadel ehk neljas <a href="http://www.haanja100.ee/" target="_blank">Haanja100</a> õnnestus seni
parima ultrana – plaan sõitu, rada, ilma, olemist ja kulgemist nautida sai
täidetud.<br />
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Neljapäevani olin kahevahel, kas lähen. Kõhklusteks andis
alust nädal varem laastanud kõhuviirus, mis röövis jõu, isu, trennid ning Tartu
Maratoni (nuuks). Samas oli sügisest saadik jällegi ilusti sporti tehtud, et
kange tahtmine midagi teha. Suusa100, mis oli mulle nüüd neljas, tundus selleks
sobivaim – killer rada, samas ilus loodus ning võimalus sügavale enda sisse
vaadata (etteheitvas toonis „ma ju teadsin, mis siin ootab, mida ma siia
tulin???“).</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Jätsin siis otsustamise neljaba õhtuks, kui Pirita metsas tugevama
testtiiru pärast nädalast spordipausi tegin. Kõik klappis – määrdest (ehk selle
puudumisest hoolimata) jõudis sõita-libiseda, tuju oli hea ning pulss minu
poolel. Niiet tuli ikkagi minna.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Et neljas kord, suhtusin esialgu hooletult ning pakkisin
reedel üht-teist selga pandavat kotti, et töölt otse mägedesse suunduda.
Kontoris <a href="http://www.yr.no/" target="_blank">Ürno</a> abiga prognoose vaadates selgus tõsiasi, et 250 km ühes otsas
võib olla miinus kaks ja teises kümme korda hullem.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Möödus reede pastalainel, mida pärast suvist <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2012/07/unistuste-puhkus-ehk-3000-km.html" target="_blank">L’expédition duTour de France´i</a>, polnudki kerge saavutada. </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Haanjasse jõudsime 19ks ja teel jõudis temperatuur kraadide
kaupa üha sügavamale vajuda ning kohale jõudes tervitaski vist -15 vms. Mis
ühelt poolt pani lume ilusti krudisema ning öösel sätendama, ent teisalt hakkas
närima – viimati sai nii jahedaga midagi õues asjatatud detsembri lõpus. Sai, aga ei olnud
väga meeldiv. Samas püüdsin end lohutada, et <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/02/hullud-suuskadel-jms-tehtud.html" target="_blank">kaks aastat tagasi aasta külmimalnädalal Tallinnast-Otepääle suusatades</a> oli veel külmem. Ning sai ka.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Õnneks olin lohakalt pakkides pealinna unustanud vajaliku ja
sisse harjutatud sooja aluskihi, samas kaasa võtnud rattasäärised ning ühe
marusooja alussärgi. Sai hommikul kombineerida.</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-GmIPJ9vaSBE/USssrHMD54I/AAAAAAAAAgI/LL8LgVfqt-U/s320/indrek.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" width="213" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Indrek Pak - vabameeste II koht ja mulle määrdemees.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<o:p> </o:p>Suuski polnud hilise otsustamise tõttu määrinud ja nii
saatsin nad Haanjas Indrek Paki, hilisem vabaarvestuse 2. koht, hoolde, kes
tegi nendega üle öö imet - parim lippamine vist üldse, mis neist välja võetud.
Kummardused-kraapsud.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<img border="0" height="213" src="http://4.bp.blogspot.com/-FJ1YwNqA4ug/USssqHnd0TI/AAAAAAAAAfw/-OyG_MsaSoM/s320/IMG_3354.JPG" width="320" /></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-FJ1YwNqA4ug/USssqHnd0TI/AAAAAAAAAfw/-OyG_MsaSoM/s1600/IMG_3354.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><br /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nende abil sai päev väga ilus ja kiire.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Siis tuli pasta, sünteetilise teki toel läbimärg öö ning
hommikupudru. Mida aasta edasi, seda lihtsamaks on rajale minek olnud –
geele-batoone, vahetussuuski polnud </div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Start kell 9 oli kõle, -15 vist, näpud jääs. Samas tuli
peale esimest ringi soe vest kile vastu vahetada, sest tööd oli üksjagu ning
nahk soe. Taandusin rea lõppu, nagu ikka, et mitte massis üksteisele selga
sõita ja määret-suuska-end testida. Näole kippus naeratus.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" height="213" src="http://3.bp.blogspot.com/-hZyBYslg-2o/USssqY1LCKI/AAAAAAAAAf0/fOiUcUlijQ4/s320/IMG_7119.gif" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" width="320" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Suusatada on tore.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Edasine oligi lüürika. Päike paistis ja soojendas. Mõte
uitas mõnusalt ning rada kestis. Kuu aega varem toimumine aitas kaasa, et rada püsis
tugev ning klassikajälg püsis korralik päeva lõpuni. Suusk sõitis stiilis „ma
siin paugutan, sa ainult ole mees ja juhi“. Kohupiimakorp ja seemneleib läksid kütteks hästi.<br />
<br />
Viimase aasta trenn on läinud ka
õigesse kohta – osa pekki lihase vastu vahetatud, osa üldse minema saadetud, jõudu-jaksu on õigeteks
asjadeks. Kartsin küll, et kõhuviiruse afäär nädal varem lajatab mingil hetkel
ja see sundis tagasi hoidma, ent tööriistu ei paistnudki. Talitseda suutsin end
varasematest aastatest paremini. Kui kippuski uljus uhama, mõtlesin, et Urmas
(kes korraldas ka ajavõtu) buss niikuinii enne kõikide lõpetamist kuskile
minema ei hakka, niiet kiiret pole.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-P1fNQ2ZltUQ/USssqb2bdcI/AAAAAAAAAf4/VFqi1f-abMQ/s320/IMG_3881.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;" width="213" /></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lippas nii, et vahel tuli pidurdada ka.</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Umbes 70 km kandis vahetasin suuski – parema jala oma
vasakusse ja vastupidi. Kandid kuluvad erinevalt, oli vahe küll.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Esimestel kordadel on lõpp ikka käest ja väga
filosoofiliseks läinud („no miks üldse ei libise?“), sel korral oli puhas kaif
lõpuni välja. Viimasele ringile läksin veel mõtte ja tahtmisega koguda veel
häid emotsioone, et sõit lõpeks mõnuga ning tahtmisega uuesti starti tulla.
Õnnestus.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Niiet seni üks targemini sõidetud ultra. 100 km ja 6.49. Pool tundi kiiremini, ent enesetundelt, fiilingult ning tujult kordi senistest parem elamus.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Esimene päevitus ka olemas.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
1. Haanja100 2013. <a href="http://www.antrotsenter.ee/tulemused/2013haanjasuusa100" target="_blank">tulemused</a>.</div>
<div class="MsoNormal">
2. Ivar kirjutab <a href="http://blogger-holden.blogspot.com/2013/02/100km-alpipaikese-all.html" target="_blank">sõidust</a>.</div>
<div class="MsoNormal">
3. Uku muljetab <a href="http://sporditee.blogspot.com/2013/02/haanja-suusa-100-2013.html" target="_blank">samuti</a>.</div>
<div class="MsoNormal">
4. <a href="http://lkylli.zenfolio.com/p866823600" target="_blank">Külli</a> ja <a href="https://plus.google.com/photos/113165039456340853418/albums/5848437550734674657" target="_blank">Hillar</a> tegid pilti.</div>
<br />Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-70173174446298769272012-10-29T11:05:00.003+02:002012-10-29T11:50:41.043+02:00Haanja100 Jala ebaõnn ehk võit<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-mO3NWHTDxVk/UI5EizG6NWI/AAAAAAAAAeo/M8ftA2ceGb4/s1600/DSC03583.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="240" width="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-mO3NWHTDxVk/UI5EizG6NWI/AAAAAAAAAeo/M8ftA2ceGb4/s320/DSC03583.jpg" /></a></div>Kolmanda Haanja100 Jala start lauba hommikul kell 7. Ultrale läks 60, sprindidistantsile ehk maratoni läbima 15. Foto: Hillar Irves.<br />
<br />
Kolmas Haanja100 Jala, mulle teine, algas mulle juba reede pealelõunal. Kui kõhus hakkasid toimuma reaktsioonid, mida ma enne mõõduvõttu pigem eelistaks vältida. Kuna peale suvist rattatuuri sai korralikult trenni tehtud ning vormi hoitud ja parandatud, siis ootasin Haanja100 väga – oli natuke fookuse eest ja põhjuseks, miks mahtu koguda ja trenni minna.<br />
<br />
Alustuseks sõitsime 6,5 tundi pealinnast Haanjasse. Libe tee, 10+ autot kraavis ning mõned mõlkimised. Talv tuli ootamatult. Viimane mälestus Haanjast oligi märtsikuisest suusasajast, tingimused olid reede õhtul sinna kohale jõudes sarnased kui pool aastat tagasi.<br />
<br />
Pikast autosõidust tingituna jäi öö lühikeseks ning söetablettide kavalusest hoolimata oli hommikul kõhus hell tunne. Et mõtlesin kell 5.30 (rajast 50 meetrit) äratudes üldse edasi magada. Samas, 6,5tunnist autosõitu ei raatsinud niisama raisku lasta minna. „Täna õpid sa õnnestumisi hindama ning kannatlikkust,“ irvitas kõht.<br />
<br />
Nii läkski 1,5 tundi hiljem sammumiseks. Kaasas olid kõnnikaikad ning plaan oli kõndi-joosta vastavalt tundele – tõusudel lasin suusaimikat, laskumisel jala sirgu. Rada oli lumine, kohati 15 sentimeetrit ja enamgi lund, ning tõusva päikesega rajale suundunud 60 ultralembi tekitasid pealampidega metsa vahele kadudes meeldejääva pildi ning kihvti meeleolu, mida näiteks massispordiettevõtmistel ei näe ega koge. Mulle see trajektoor sobis ja meeldis, enamgi, kui esimesel korral proovitu.<br />
<br />
Esimesed ringid – lipati 6,6 km ringil - otsisin rütmi, kolmandaks tiiruks oli selge, et pingutada täna ei kannata, sest iga mäkkejooks lõppes sellega, et tekkis vajadus üht ruumi kasutada. Hiljem selgus ka, et pulss oli sellistes tingimustes normaalsest 20-30 lööki kõrgem. Vedelik ei teinud ka kaastööd, ei imendunud ja loksus kõhus. Kellestki möödudes oli see kuulda ka.<br />
<br />
Kolmandal ringil saigi kõige rohkem endasse vaadatud ning lõpetamise-jätkamise SWOT-analüüs tehtud. Siis neljandal ringil läks järsku väga heaks, mis oli mõistagi petlik ning tuli tagasi topelt järgmisel ringil. Niisiis kõndisin nii kiiresti kui võimalik ning jooksusammu tegin, kuidas lubati. Olemine läks järjest kasinamaks.<br />
<br />
Kulgesin alguses <a href="http://konnulacontra.posterous.com/haanja100-seekord-8666">Contra</a> ja ta kaaslase tempos - nad sörkisid tihti mööda, kuid tõusudel ja söögipunktides läksin juhtima.<br />
<br />
Vahepeal tulid rajale suusatajad. Ja siis lund juurde.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-gIxsnAM4spU/UI5FWx4r2WI/AAAAAAAAAe0/9iYfGpi71oo/s1600/DSC03592.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="240" width="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-gIxsnAM4spU/UI5FWx4r2WI/AAAAAAAAAe0/9iYfGpi71oo/s320/DSC03592.jpg" /></a></div>Raja transformeerumine.<br />
<br />
Elasin tiiru kaupa ja ühelt poolt valetasin omale, et kaua enam ei jätka ja muud sellist, kuid teisalt tiksus kuklas mõte, et kangutan ikkagi lõpuni. Tahtmist oli nii palju, kuid sellele tegi lõpu 6. ringil libedas mudas jala väänamine ning sündis raske otsus. Skooriks 7 ringi ehk 46+ km. Ultra ikkagi. Aga tuli raskemalt kui <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2010/10/minu-esimesed-ultratriibulised.html">kaks aastat varem 82 km</a>. Hea tunne, et niigi läks. Pettumust muidugi ka. Samas tuletas jälle meelde, et tuleb õnnestumisi hinnata, sest alati ei lähe nii nagu plaanid ja tahad.<br />
<br />
Et päris jooks jäi tegemata ja nälg suureks, tuleb aasta lõpupoole miskit uut välja vaadata.<br />
Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-7818380961355886462012-09-11T14:15:00.001+02:002012-09-11T14:43:49.795+02:00elu mõnusaim 10 km SEB Tallinna Maratonil<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-kY_dROXUECM/UE8qm2laKSI/AAAAAAAAAeQ/CHPXEseWYJw/s1600/SEB%2BJooks-32.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="213" width="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-kY_dROXUECM/UE8qm2laKSI/AAAAAAAAAeQ/CHPXEseWYJw/s320/SEB%2BJooks-32.jpg" /></a></div>Leia pildilt number 8262. Foto: Tanel Meos, Delfi.<br />
<br />
Pühabal tuletasin pärast sünnipäevapidu jooksu meelde. Mõnus oli. Väga.<br />
<br />
Peale <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2012/07/unistuste-puhkus-ehk-3000-km.html">3000+ km läbimist teel Tallinnast-Pariisi</a> olin vaid mõlemad korrad jooksmas käinud. Vähesed korrad olid, päkapeal lippamise tõttu, eredalt (ja valusalt lihastes) meelde jäänud. Pühabal oli see samas ajalugu ning 40 minutit enne starti registreerituna (numbriks 8200 midagi) mahtusin jooksjatemassi pigem lõppu. Kuna mul kuskile kiiret polnud, siis lasin teistel eespool trügida ning muhelesin niisama ärevust, teiste oma, maitsta. Püüdsin meenutada, millal viimane massispordiürituse jooksustart oligi. Viis aastat tagasi vist.<br />
<br />
Nii pingevabalt polegi startinud - koridoris oodates kukkus pulss 60 löögi peale. Ühtegi eesmärgi peale mõnulemise ning rahuliku sörgi ei seadnud. Nats tegin sooja ning otsisin kolleege - meid osales kokku 26.<br />
<br />
Novelli kohviku juures ehk Narva maanteel ehk ca kilomeeter stardist leidsin rahvamassist kolleegi Vilja ning lippasimegi koos lobisedes lõpuni. Oma jooksu teha ei saanud, sest mass oli nii suur. Samas oli see ka tore, sest ei lasknud adrenaliinil omasoodu toimetada ning mind kaasa tõmmata. Seda enam, et päev varem olin teinud üsna intensiivse intervallika linnavahel rattaga.<br />
<br />
Ca tunniga sai tehtud, kerge sörk koju peale.<br />
<br />
Kuus aastat tagasi surin mitu päeva peale 10 km alistamist. Aeg oli tollal pingutuse juures kehvem kui sel korral kergelt sörkides.<br />
<br />
Järgmisel aastal ehk maraton.<br />
<br />
Nüüd on ahvatlusi mitmeid - Paide-Türi, Tartu linnamaraton, 6 h ultrarull rulluiskudel ning miskit kindlasti veel. 27. oktoobril. Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-57990289345107547202012-07-30T14:20:00.001+02:002012-07-30T21:16:25.211+02:00unistuste puhkus ehk 3000 km maanteerattal<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-bdFdDJ7RU5k/UBZ6_AVwcXI/AAAAAAAAAd0/eTIqibLm5ic/s1600/20120731_reinuga.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="240" width="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-bdFdDJ7RU5k/UBZ6_AVwcXI/AAAAAAAAAd0/eTIqibLm5ic/s320/20120731_reinuga.jpg" /></a></div>22. juuli Pariisis ehk L’expédition du Tour de France on tehtud. Toomas (vasakult), Tõnu, ma, Indrek, Rein ja Raivo (pildilt puudu Kaupo).<br />
<br />
Päris keeruline meie rattatuuri kokku võtta, sest kolme nädala jooksul toimunu jõudis seedima hakata alles tagasisõidu eel ja selle käigus, sest varem jooksid päevad nii süsteemis, et peale sõidu, söömise ja taastumise eriti midagi teha ei jõudnud. Püüan nüüd.<br />
<br />
Pilte saab vaadata <a href="http://www.facebook.com/extdf">me Facebooki lehelt</a>, päevikut lugeda <a href="http://www.rattaprofid.ee/?id=1587&author_id=90">Rattaproffidest</a> ja <a href="http://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/ekspeditsioon/">Delfi spetslehelt</a>.<br />
<br />
----<br />
Algas see kõik möödunud aastal Facebookis ühest kirjast:<br />
<br />
17.juuli 2011.a.<br />
<br />
Tõnu Vahter<br />
<br />
Kle läheks järgmisel aastal ratastega Tour de France vaatama ja siis loomulikult ikka tagasi ka<br />
<br />
18. juuli 2011. a.<br />
<br />
Rivo Sarapik<br />
<br />
hei. jaa, vägagi jumekas mõte, aitäh välja ütlemast. võtame plaani.<br />
----<br />
<br />
Edasi saime Tõnu, Indreku ja Stellaga augustis kokku ning otsustasime, et teeme ära. Siis tulid punti juba Priit ja Hawaii, Gert ja Škoda, Ain-Alar ja GU, Erik ja Rattaprofid ning teised toetajad, samuti ratturid.<br />
<br />
Siis järgnes ligi aasta otsa orgunni, millest viimane pool enne starti mõjus närvirakkudele ühelt poolt hävitavalt, ent oli teisalt tasuta boonuse – ootusärevuse – tõttu vinge aeg. Aga me saime hakkama, Tõnu eestvedamisel, ja korraldasime selle vinge ettevõtmise omale ise. Otsast lõpuni.<br />
<br />
Start oli Suure Tuuri ehk Tour de France´i alguspäeval ehk 30. juunil. Sellele eelnes päris palju sporti (jooks, ratas, suusk, rullsuusk, ujumine, jõusaal jne), pulsilugemist ning askeetlikku eluviisi (8 tundi und, söök-jook korda ning vaimule ka toitu-puhkust).<br />
<br />
Kõhklusi aitasid samas tekitada mononukleoosikahtlus märtsis (selgus hoopis, et juba läbi põetud) ja enne starti näris enesekindlust ka rattaasendi sättimine – uut velo seadistasin kokku ligi kolm kuud, oluliselt ka Tuuril, enne päris paika saamist. Enne aga andis ainest põlvedele tuikamiseks.<br />
<br />
30. juuniks oli siis rattastaaži vähem kui aasta, -kilomeetreid sel hooajal 3000 kanti. Samas tahtmist oli mitme eest.<br />
<br />
Kurk oli küll viimastel päevadel enne minekut veidi kahtlane ning nädal enne starti peale ühetunnise põksu sõita ei jõudnudki. Millegi edasi lükkamiseks samas võimalust polnud ja nii lootsin, et sõidan neist hädadest lihtsalt üle. Samas sai puhata ja magada, mis oli eesootavat arvestades ilmselt veel tähtsam (korrutasin omale pidevalt – parem 2% ala- kui ülevormi).<br />
<br />
Järgmised kolm nädalat läksid kiiresti.<br />
<br />
<b>Meelde jäid:<br />
</b><br />
<br />
- Tõnu 35. sünnipäev stardipäeval ja selle tort Ääsmäel.<br />
<br />
- Palju saatjaid Pärnu, Ikla ja ka Riiani. Assariga lobisesime Pärnuni maast-ilmast ja pikk distants ei tundunudki nii pikk.<br />
<br />
- Esimene etapp oli pea kõigile elu pikim rattasõit. Selliseid rekordeid tuli veel.<br />
<br />
- Sürr toidukoht Kabli ja Ikla vahel, kus mängis lintmakilt Suveniir ning toidumenüü pärines 1980. aastaist. Midagi ametlikult ei olnud, aga kõike sai.<br />
<br />
- Napikas Riias, kuidas üks me saateautodest poleks peaaegu laeva pääsenud. Olime eelviimased pealesaanutest.<br />
<br />
- Esimene Rootsi ehk kolmas Tuuri sõidupäev – mägesid võtta ei oska, tugev vastutuul ning kõrge pulss. Väga raske nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Aga hambad ristis…<br />
<br />
- Taani – veetsime seal nii 1,5 päeva, aga väga meeldejääv – kallis (muruplats kämpas maksis 100 eurot), rattateed, mis lõhkusid meil vist pooled kogu tuuri jooksul kulunud sisekummid ning padukas sõidetud päev ning üks õnnetu õhtu ka ratastele. Päev varem oli laagris tüli hõngu, ent raske päev kõigile pani end kokku võtma. Vinge kogemus.<br />
<br />
- Rootsi kõrvalteed – vähe liiklust, enamasti heas korras, üles-alla ning võimsad laskumised. Ideaalne.<br />
<br />
- Kuidas Kaupo rääkis 10-12% tõusudel telefoniga, asjalikku ja vist ka tööjuttu.<br />
<br />
- Kaupo kerge teepiirdesse sõit, mille peale kostis „vähemalt sai puhata“.<br />
<br />
- Kiired laskumised – GPSid näitasid 60-80 km/h. Peletasin veidi oma laskumisehirmu.<br />
<br />
- Tõnu tahtejõud ühel väga raskel ja sellele järgnenud päeval. Vau.<br />
<br />
- Alpid – ratastel või jalgsi kõige paremini avastatavad ja kogetatavad.<br />
<br />
- Col du Galibieri vallutamine. Kogemata ja plaanimata. Enne veel olime kaardil vaadanud „ahahah, et 2600 meetrine tõus, aga ega teed nii kõrgelt lähe, küllap vahelt orust läbi“. Läks üle mäe.<br />
<br />
- Mäed – kui kilomeetrite kaupa tuleb kerida ja iga kurvi taga on järgmine tõus ja siis järgmine. Laugelt maalt tulnule on päris keeruline.<br />
<br />
- Grupisõidukool ehk Indreku-Toomase tuules sõidetud hetked.<br />
<br />
- Kui külm võib olla 2600 meetri peal – kilomeeter-poolteist allpool 35 kraadi käes tõusma hakates ei saanud aru, miks laskujad ürpides tulevad.<br />
<br />
- Huez – järsk ja palav. Meeldejääv.<br />
<br />
- Kuidas kogu aeg süüa – hommikul enne sõitu, sõidu ajal ja õhtul pärast sõitu – ja kõht kauaks täis ei saa.<br />
<br />
- Sporditoidugeel sobib saiale moosiks küll.<br />
<br />
- Sporditoidust sai isu täis 3. nädalal. Kartsin oluliselt varem.<br />
<br />
- Soe croissant kuskil Prantsuse väikeses külas.<br />
<br />
- Tour de France´i hoomatamatus – näiteks finishipaika Brivesse eelmisel ööl kohale jõudes oli linn täis Tour´i autosid, kõik hotellid pungil ning öösel järve äärde pargitud kohast sai hommikul melu täis 15. lõpukilomeetrit tähistav punkt.<br />
<br />
- Tour´i radadel sõit – Brives veeresime etapi viimased 15 km paar tundi enne proffide tulekut, aga tunne oli kaasaelajate ja publiku hulga järgi selline, et kohe-kohe on kohal.<br />
<br />
- Kuidas Tuuri jälgimiseks on seda siiski parim telerist vaadata.<br />
<br />
- Cofidise bussi tagaajamine Brives kiirteeni.<br />
<br />
- See on unistuste puhkus. Teed ainult lihtsaid asju – magad, ärkad, sööd, sõtkud pedaale, pesed end ja riided-ratta, sööd ja magama. Lihtne.<br />
<br />
- Ilma metamorfoos – Koblenzi 29 soojakraadist sai paari tunniga 10 (sooja)kraadi ja vihm Saksamaal Frankfurdi lähistel. Luudeni tungiv külm.<br />
<br />
- 6% laskumine Nassausse lausvihmas – pidureid pole, midagi ei näe ja kiirus ainult kasvab.<br />
<br />
- Gotye lugu “Somebody That I Used To Know” – polnud mingit seost ei tuuri, ettevõtmise ega meeleoluga, aga kuulasin enne tuuri ja jäi lõpuni kummitama. Ümisesin, kui raskeks/igavaks läks.<br />
<br />
- 4. või 5. sõidupäeval Rootsis tuli kindel veendumus, et me teemegi selle ära.<br />
<br />
- Kuidas ka pärast kolme nädalat on igal päeval isu end ületada ja tahtmist sadulasse ronida ja vändata.<br />
<br />
- Kuidas viimane sõidupäev ehk 130 km ots Pariisi tundus nii lühike ja soojendusena.<br />
<br />
- Elite´i hõõrumisvastane kreem töötas vingelt, ühtegi probleemi.<br />
<br />
- Sõidud kiirteel – E4 nende seas.<br />
<br />
- Laskumine Aiguebellesse – vau.<br />
<br />
- Kuidas GPS plaanitud päevakilomeetritele (üle 150 tavaliselt) 20-30 km otsa joonistas. Tõsi, vahel viis ta meid otsemalt ka, aga need korrad pole nii meelde jäänud.<br />
<br />
- Kuidas meil pole vaja uusi ja rohkem rattateid, vaid kultuuri – rattur pole mitte tülikas tegur liikluses, vaid võrdne kaasliikleja.<br />
<br />
- Kuidas meil on palju asju väga hästi – inimesed räägivad keeli, netti on igal pool ning poed ka pühabal 23ni lahti. Ja kaardiga saab pea kõikjal maksta. Erinevalt mõnest Lääne-Euroopa suurriigist, kus pole ühtegi neist.<br />
<br />
- Et 12% tõus on järsk ja seda saab ja jõuab jõuga üles kangutada, ent kerida on siiski parem.<br />
<br />
- Et Eestis pole ühtegi mäge. Punkt.<br />
<br />
- Kaalu praktiliselt ei kaotanud ehk sõidetud, söödud-joodud ja puhatud sai õigesti.<br />
<br />
- Kui palju meie ekspeditsiooni pildistati, peamiselt Prantsusmaal.<br />
<br />
<b>Mõned Kõige-kõiged ka:</b><br />
<br />
<b>…raskem päev</b><br />
<br />
Külmetanuna sõidetud 60 km 15. sõidupäeval – pulss laes, jõudu pole ka sirgetel või laskumistel ning peas vormumas raske otsus, et täna täit päeva ei sõida, ehkki jõuga ehk kangutaks. Abiks polnud ka see, et eelmisel õhtul asendus pastaports pizza ja burksiga, mille pealt üldse sõita ei jõua.<br />
<br />
<b>…ilusam päev</b><br />
<br />
Neid on kaks.<br />
<br />
16. sõidupäev ehk tuuri pikim ehk 200 km – ilusad laskumised lõpus Oyonnaxi ümber. Ühtlasi jõudsime siis Alpidesse.<br />
<br />
Lisaks Galibieri vallutamine ehk 18. sõidupäev – ilus ilm, soe ning õppisin tõusu võtma nii (Galibierile eelnes juba üks samaväärne, anonüümseks jääda soovinud tõus), et on mõnus ka.<br />
<br />
<b>… parem õppetund</b><br />
<br />
Kõlab nagu eneseabiraamatust, aga suudad seda, mida tahad ja endal saada lubad. Kui sisestad endale, et on raske jms, siis ongi. Aga, kui on raske ja sisestad, et sa suudad seda, siis suudadki. Organismi võime end mobiliseerida on … võimas.<br />
<br />
<b>…suurem üllatus</b><br />
<br />
Tiim – klappis suurepäraselt.<br />
<br />
<b>… suurem ebameeldivus</b><br />
<br />
Hingeõhk mäetipus, kui väljas lahmab padukat, sooja (no ei ütleks, et see soe oli) on 10 kraadi ja kõik kohad on läbi külmunud. Lõuna-Euroopas, juulikuus. Teisel kohal rattapüksi säär, mis surus nii lihasele, et kiskus pikal sõidul krampi.<br />
<br />
<b>…parem hommik</b><br />
<br />
Huezi ehk 19. hommik. 4 soojakraadist sai mägede vahel poole tunniga ligi 30. Oli kuidagi pühalikum – kõik poleerisid püsse, kotist võeti välja kõige valgemad särgid ning lõhkised kummid vahetati ära.<br />
<br />
<b>…magusam uni</b><br />
<br />
Saateauto esiistmel Brives, TdFi finishilinnas, kus kõik hotellid olid rahvast täis. Elu parimad 6 tundi.<br />
<br />
<b>…parem kaasa võetud aksessuaar</b><br />
<br />
Silmaklapid magamiseks. Vt ka eelmine punkt.<br />
<br />
<b>…parem eine</b><br />
<br />
Stella kanapasta Odenses pärast ikalduspäeva. Esikolmikusse jõudsid veel nutellasai ja üks Lidlis müüdav maasikajogurt.<br />
<br />
<b>…rajum laskumine</b><br />
<br />
Alpides Valloiresse viiv kruusatee, kus ka maastikurattaga keeruline, mis enam kui kilomeetri kõrgusel ning tee kõrvalt kukub tühjusesse.<br />
<br />
Mõned numbrid ka.<br />
- läbisime 6 riiki - Eesti, Läti, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Prantsusmaa.<br />
- kilometraazh - ca 3200, natuke autoga lisaks ka (Tuuri vaatama)<br />
- sõidupäevi - 23<br />
- sõiduaeg kokku - ca 107 tundi<br />
- põletatud energia - mul 75 000 kilokalorit<br />
- pikim päev - 16. sõidupäev - 7 tundi ja 200+ km. üks meeldejäävamaid, heas mõttes, päevi kusjuures.<br />
- lühim päev - 15. sõidupäev jäi külmetuse tõttu kahetunniseks ja ca 60 kilomeetriseks.<br />
- pikim tõus - vist Col du Galibier - 19 km - ca 1400 meetri pealt 2600 peale. enne seda oli ka üks nimetu tõus serpentiinide ja ca 1,5 tunnise ronimisega 500 meetri pealt ligi 1,5 km peale, aga seda ei õnnestunud tuvastada.<br />
- kõige järsem tõus - märkide järgi meelde jäänud 17% Saksamaal (meile õnneks laskumine) ja ilmselt Alpides ka miskit sellist.<br />
- sisekumme purunes 4. väliskumm (Continental Race, ca 26 eurot) pidas vastu 6000 km (ja viis auku ning laskumised alpidest) enne vahetamist, respekt.<br />
<br />
<b>Aitäh’ide voor:</b><br />
<br />
- Tiimile – Tõnu, Indrek, Toomas, Raivo, Kaupo, Ele, Meelis ja Stella – sest me ise tegime selle kõik võimalikuks.<br />
<br />
- Gert-Lemmo ja Škoda, Priit-Mario ja Hawaii, Ain-Alar ja GU, Erik ja Rattaprofid, Ivar-Piret ja Delfi, Marti, Sky Plusi ja Arigato tiim.<br />
<br />
- Kaasaelajad ja mõistvad kodused – see innustas ja abistas.<br />
<br />
- Skeptikud – ka teie innustasite.<br />
<br />
- Reinule – kui tundub, et on raske ja siis lugeda su blogi, kuidas päriselt raske on (end pildituks sõidetakse näiteks), hakkab jälle kergem.<br />
<br />
Igatahes, rattaisu on alles ning Eestis juba 10 tunni kanti sadulaski oldud. Mõnus.<br />
<br />
PS. Olen kuulnud juba kaht lugu, kuidas keegi ostis meie tõttu maanteeratta ning planeerimisel on üks isiklik eneseületus. Inspireerimine õnnestus.<br />
<br />
<br />
<br />Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-6580595120612795942012-06-14T17:01:00.000+02:002012-06-14T17:18:47.643+02:00kaks nädalat Tallinn-Pariis sõiduni<a href="http://4.bp.blogspot.com/-yzKFInKveho/T9n77-C9ZKI/AAAAAAAAAdg/VT4Hq54VrKw/s1600/411987_327626813979134_101362991_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="206" width="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-yzKFInKveho/T9n77-C9ZKI/AAAAAAAAAdg/VT4Hq54VrKw/s320/411987_327626813979134_101362991_o.jpg" /></a>L’expédition du Tour de France ehk Tallinnast Pariisi 30.06-22.07 üks saateauto. Foto: Tõnu Vahter.<br />
<br />
eelmises postituses paistev lumi on ammu maast läinud, juba unustatud ning suusadki juba tolmukorra all ja istume hoopis rattal. 30. juunil ehk kahe nädala pärast stardimegi Tallinnast Pariisis suunas.<br />
<br />
eelmisest suvest ette valmistatud retk ongi märkamatult kätte jõudnud, eriti ei usugi veel. järgmised kaks nädalat lähevad väga-väga kiiresti. vidinaid on veel muidugi korraldada. küll sai täna pildile üks meie saateautodest, mis meie toonides üle kleebitud. nii kihvt.<br />
<br />
eelmisel nädalal käisime Tõnuga Terevisioonist ka eesootavast rääkimas. vaata klippi <a href="http://etv.err.ee/index.php?05629907&video=4325">siit</a>.<br />
<br />
peagi saavad ilusad toonid ka velod - veereme Scottidel - ning rattariided laekuvad tuleval nädalal. hakkab looma.<br />
<br />
siinset eetrivaikust aitab täita meie blogi <a href="http://www.rattaprofid.ee/?id=1587&author_id=90">Rattaproffides</a> ning <a href="http://www.facebook.com/extdf">Facebookis oleme ka</a>.<br />
<br />
30. juunil stardime - ÄP Maratonitiimist Raivo ja mina - kell 10 Vabaduse väljakult. tulge ära saatma, ratastel, kasvõi linnapiirini.<br />
<br />
senini aga plaan Hawaii Expressi rattahommikutel osaleda - vabakalt kolmapäeviti kell 6.30. järgmine juba tuleval nädalal. eelinfo päev-paar enne <a href="http://www.hawaii.ee/?id=1206&PHPSESSID=634ae43bb35a7fcd99f2767919915316">siit</a>.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-64714819460467411812012-03-19T08:50:00.011+02:002012-03-22T11:29:41.935+02:00Haanja Suusa100 2012 ehk kolmas ravikord<a href="http://2.bp.blogspot.com/-3CvQG9zhbKs/T2eZ0u0yvJI/AAAAAAAAAc8/wckZqYXdbts/s1600/17032012063.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-3CvQG9zhbKs/T2eZ0u0yvJI/AAAAAAAAAc8/wckZqYXdbts/s320/17032012063.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5721710982799211666" /></a><span style="font-weight:bold;">Stardi eel. Foto: Signe Sillasoo.</span><br /><br />laupäeval suuskasin siis hooajale punkti panekuks kolmandat korda Haanjas 100 km. toimus Suusa100. kogutõusuga ligi 2,5 km.<br /><br />mõtled küll, et kolmas kord ja kas saab miskit üllatada. saab.<br /><br />esiteks algas hommik sellega, et veerand tundi enne starti suusakotist välja võetud relvad, mis eelmisel õhtul määrimisest raha eest tagasi lunastatud, näitasid mulle sellist pilti põhjade all nagu enne määrimist. ehk tellitud määret all polnud. ma ei teagi, kuidas see võimalik on. määrdemees unustas nurgast võtta või midagi? täna ehk selgub.<br /><br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/-R-AvBe_8zUY/T2eZgGXBTkI/AAAAAAAAAcw/y4wbrjkc0t0/s1600/17032012060.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-R-AvBe_8zUY/T2eZgGXBTkI/AAAAAAAAAcw/y4wbrjkc0t0/s320/17032012060.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5721710628339535426" /></a><span style="font-weight:bold;">Üllatus. Flooriga suusad. Foto: Tõnu Vahter.</span><br /><br />igatahes mõtlesin ja kujutasin (natuke nutt kurgus) ette, et tuleb vist "naljakas" päev.<br /><br />õnneks reageeris võistuvõtu määrdemees kiirelt ja pakkus mu nõutust nähes oma abi, vabastades mind kogusest eurodest, samas säästes hulga närvirakke. õnneks nihkus start ka 5 min võrra, et sai ilusti valmis ja rajale viisin kõrgfloori. sellist luksust vist polegi varem suuskadele lubanud. esimestel ringidel poleks eriti tegelikult vahet olnud, mis seal all on (või kas üldse), sest rada oli öistest temperatuuridest veel jäine ning lippas ilusti. või siis alahindan ma floori toimet. Tõnu aga läks peale klassikasuusaga. ja sõitis uisku. elus esimest korda.<br /><br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-0xvFnrI8Nik/T2bqHLfQv2I/AAAAAAAAAcM/ZCkwZP3d-H0/s1600/P3170344.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-0xvFnrI8Nik/T2bqHLfQv2I/AAAAAAAAAcM/ZCkwZP3d-H0/s320/P3170344.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5721517785684688738" /></a> <span style="font-weight:bold;">Kolmanda Haanja Suusa100 start on antud. Veel on lõbu laialt. Fotod: <a href="http://lkylli.zenfolio.com/p197188950">Võrumaa Spordiliit.</a></span><br /><br />esimesed 4 ringi ehk 20 km kulgesid ca 1:10ga. siis aga hakkas haamer lajatama. seda nii tõsiselt, et mõtlesin 30 pealt üldse maha ronida. jõud lõppes lihtsalt ära ja selle sabas sörkis tuju, mis kiirelt nulli vajus. võimalik, et asi oli alles kolmapäeval lõppenud antibiootikumikuuris ning tõigas, et enne starti õnnestus kahe nädala jooksul korra suusatada ning paar korda sörkimas käia. no ei tea, aga kergemaks see teadmine sõitu ei teinud.<br /><br />30 km täis tiksudes mõtlesin, et ainult neli veel ja siis on pool tehtud. et kangutab nii kaua ja siis vaatab edasi. või hakkab endale valetama ("ainult üks ring veel"). nii läkski. siis läks ühel hetkel õnneks lugemine sassi ning siis tiksutasin rahulikult edasi, aimamata, mis kell või värk. see sobib mulle kõige paremini.<br /><br />siis hakkasid saapad mind mõrvama. kohendasin kogu distantsil vist neli korda, võtsin päris jalast ära ning sättisin nii, et oleks parem. et hullemaks ei läinud, sellega end rajalt maha võtta ei tahtnud. hõõrumist polnudki, väänas hüppeliigest lihtsalt valusalt.<br /><br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/-_F8LqSVr-Ys/T2budjAuerI/AAAAAAAAAcY/HS1kk0D-PaU/s1600/P3170487.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-_F8LqSVr-Ys/T2budjAuerI/AAAAAAAAAcY/HS1kk0D-PaU/s320/P3170487.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5721522568002697906" /></a> <span style="font-weight:bold;">Tõus teenindusalale. Sellega oli meil kirglik vihkamise suhe.</span><br /><br />päike tuli ka vahepeal välja. see ajas ühe silma naerma, sest superilm oli 10 soojakraadiga, ning teisalt nutma, sest libisemine kadus lõiguti praktiliselt ja sai lumepudrus sumbata. et talvine päike liigub kiirelt, siis muutus varju jääv ala ja päikese sulatada lumi iga ringiga. see oli mõneks ajaks mul meelelahutus, minna avastama, kus nüüd lipe tuli, kust läks.<br /><br />siis filosofeerisin mantrat korrata, mida eelmisel õhtul Tõnuga Haanjasse sõites olime lobisenud - valu läheb üle, tulemus jääb. ja, valu on nõrkuse lahkumise kehast. ja muud sellist. puhas vaimuproov.<br /><br />poolelt maalt umbes 80 kilomeetrini olin päris motiveeritud ja tuju paranes ning 40. kilomeetri kandis naases ka jõud. aga neli ringi enne lõppu, kui toidualas veel alles jäänud distants teatavaks tehti, kippus mott jälle ära kaduma. mulle sobib see teadmatuses sumpamine palju paremini - siis ei arvuta ei ringiaegu, hakka uhama või end tükkideks rebima. siin vist algaski sõit minu jaoks päriselt. jõudu oli, tahe vähenes iga ringiga. neist riismetest sai miski tahtejõu siiski kokku.<br /><br />vahepeal imetlesin veel rajal liikunud <a href="http://www.haanjamilla.com">öömajapakkuja</a> Silja Suija ilusat vahelduvat klassikasammu ning seegi aitas aega tappa.<br /><br />95. kandis Tõnuga taas rajal kohtudes ütles ta, et hakkab ka otsi kokku tõmbama. ma lootsin ja aimasin, et see ehk nii ei lähe ja näeb täna ka tõelist tahtejõu demonstratsiooni.<br /><br />7:25 siis lõpuajaks ehk minut eelmisest aastast kasinam, samas ligi 15 minutit kulutasin saabaste kohendamisele ning üht-teist raiskasin rajal passides veel. sel korral oli eneseületus.<br /><br />aga noh, kasu polnud ikkagi midagi, sest järgmisel korral jälle. aitäh dr Holdenile.<br /><br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/-oIr3HVMu4G4/T2buyjYx9wI/AAAAAAAAAck/4htfQykbvts/s1600/P3170681.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-oIr3HVMu4G4/T2buyjYx9wI/AAAAAAAAAck/4htfQykbvts/s320/P3170681.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5721522928880842498" /></a><span style="font-weight:bold;">Eepiline finish - Tõnu, elus esimest korda vabastiili, klassikasuuskadel. 100 km aeg 9:54.</span><br /><br />tõeline raudmees aga oli Tõnu, kes võttis võistluse paketist kõik ning lõpetas 9:54ga. seda elus esimest korda vabastiili sõites.<br /><br /><a href="http://www.haanja100.ee/images/sh100_2012_.pdf">esialgsed tulemused</a>. Tõnu <a href="http://www.firmasport.ee/2012/03/tonu-saarlase-jonn/">kirjutas enda elamusest ka</a>.<br /><br />2011. aasta sõit läks <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/03/kuidas-korraga-tartu-maratonil.html">nii</a> ja <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2010/03/haanja-100-vinter-ehk-tempel-mallu.html">2010. niimoodi</a>.<br /><br />nüüd vist rohkem kevadel suuski alla ei pane. vaatan, et asfalt juba lumevaba ning peaks lähipäevil <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/07/hankisin-omale-pussi.html">Püssi</a> ka jalutama viima. jube rattanälg on juba tekkinud.<br /><br />neljapäeval aga tegin üle pika aja ülimõnusa sörgi hilisõhtuses linnas - 14 km 1,5 tunniga. kuna olen eelmisest sügisest saadiks Ironmani (paari aasta perspektiivis) peale mõelnud, siis maitsen sügisel ehk triatloni. <a href="http://www.star-events.cc/site/index.php/en/trsteenews">Tristari</a> siis. täpsemalt plaanidest varsti.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-6919285170412408412012-03-07T14:50:00.005+02:002012-03-07T15:02:49.072+02:00jalgratastel Tallinnast-Pariisi ehk 23 päevaga 3500 km<a href="http://2.bp.blogspot.com/-XJNJXC-BYMw/T1da1uPSISI/AAAAAAAAAcA/0pijyHwZOkM/s1600/expedition-logo.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 264px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-XJNJXC-BYMw/T1da1uPSISI/AAAAAAAAAcA/0pijyHwZOkM/s320/expedition-logo.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5717138130961834274" /></a><br /><br />palju lund vahepeal maha sadanud, hange tuisanud, siis jällegi ära sulanud ja merre voolanud. ehk palju aega mööda läinud viimasest kirjutisest.<br /><br />tiim ei ole vahepeal vahendeid siiski nurka visanud või diivanile õllekõhukest kasvatama kolinud. eelmises postisuses mainitud Plaan on järgmine:<br /><br />30. juunil stardime Tallinnast maanteeratastel Pariisi suunas. ehk sõidame oma Tuuri, läheme Rein Taaramäele kaasa elama ning inimestele eneseületust julgustada. reklaam Eestile kõigele tipuks.<br /><br />seltskond on sama, millega eelmisel aastal kõige külmemal nädalal Tallinnast Otepääle Tartu Maratoni starti sõitsime.<br /><br />alguses sai see projekt tegelikult juba eelmisel suvel, kui Tuur oli just lõppenud, mina <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/07/kuidas-saada-jalgratturiks.html">esimesi tutvusi maanteerattaga sobitasin</a> ning Tõnu mulgi meeles mõlkuva mõtte välja ütles. et läheks ja sõidaks.<br /><br />nüüd olemegi mitu kuud omale partnereid ja tiimi kogunud, trenni teinud ning asja planeerinud. suure kella külge ei ole veel pannud, sest osad kokkulepped on veel sõlmida ning tahaks enda jaoks raami kokku panna, et siis tervikuga esineda. teha ka veel päris palju. aga teeme ära.<br /><br />kaasa saab meile elada hetkel Firmaspordi <a href="http://www.firmasport.ee/expedition/">alalehel</a>, samuti blogime <a href="http://www.rattaprofid.ee/blogi">Rattaproffide blogis</a>. kes soovib nõu-jõuga toetada, oleme abi eest väga tänulikud :)<br /><br />muidu Tartu Maratonil käisime ka. Raivo sai ka lõpuks suusa lumiseks ja kogemuse kirja. eesmärk pikk trenn sai mul täidetud ja 5:20+ minutit rajal mõnuletud (Raivo 10 minutit vähem) ning rõõmustatud ilusa ilma, seltskonna ning vormi üle. polnudki enne (ega ka pärast) seda sel hooajal klassikat proovinud.<br /><br />nüüd aga. ilmselt <a href="http://www.haanja100.ee">Haanja 100</a>, kui nüüd soe lund minema ei vii, ning siis juba rattasemad jutud.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-85774113039776618462011-12-30T12:19:00.003+02:002011-12-30T12:43:06.881+02:00pauguga uude<a href="http://2.bp.blogspot.com/-OwIvHIrn1zQ/Tv2Vd4DDSmI/AAAAAAAAAbo/oQaXPQrXX4s/s1600/mets_07andreshaabu.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-OwIvHIrn1zQ/Tv2Vd4DDSmI/AAAAAAAAAbo/oQaXPQrXX4s/s320/mets_07andreshaabu.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5691869844560104034" /></a><span style="font-style:italic;">teraapiline. sel aastal unistus. Foto: Andres Haabu</span><br /><br />nii vaikseks kõik on jäänud (siin)....<br /><br />aga püüan nüüd uuesti hoogu sisse saada. sest esiteks on vahepeal kõvasti sporti rassitud - ujulaga oleme taas sõbrad (osalt ühe Barcelona kommunaalujula süül-abil-toel), rattaga saab puki seljas sõtkutud (nüri-nüri-nüri, aga vähemalt saab filmi vaadata ning turvalisem-soojem kui õues), jooksukilomeetreid koguneb visalt ning (rull)suuskigi pole nurka saanud visata. ja s...a suusailma pole minu arvates olemas. kui suvel sai, lumeta, 120 km Pärnu uhatud, siis kannatab ka nüüd, endiselt lumeta, trenni teha. Tartu Maratonist (ehk selle tõenäolisest ärajäämisest) on ainult kahju. aga võibolla veel vara muretseda.<br /><br />teiseks hakkab üha konkreetsemaid vorme saama meie 2012. aasta Projekt. julgen sellest rääkida, kui kõik kokkulepped jms olemas. asi susiseb ja rauad on tules. seni on läinud nii hästi, et ei julge uskudagi. kaifff.<br /><br />aga meeleolukat lõppu ja tervet-sportlikku uut.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-56734971860317958452011-10-27T10:40:00.006+02:002011-10-27T10:59:33.684+02:00järgmine ultra - 1000 kilomeetrit jalgsi<a href="http://1.bp.blogspot.com/-Vd3nKn0YVKg/Tqkcxf90J0I/AAAAAAAAAbI/idpVW47ecZU/s1600/via-de-la-plata.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 256px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-Vd3nKn0YVKg/Tqkcxf90J0I/AAAAAAAAAbI/idpVW47ecZU/s320/via-de-la-plata.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5668093242742417218" /></a>hooajale panen punkti siin. sellel rajal. iga sammuga. Via De La Plata ehk 1000km sammumiserõõmu.<br /><br />aasta alguses <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/01/aasta-uus-ja-muud-lood.html">käisin veksleid 2011. aasta hooaja kohta</a>. vaatame siis, kuidas läks.<br /><br /><strong>plaanid olid ja tehtud said</strong><br />- Tartu Maraton - ja mitte ainult. <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/03/taitsa-suusahull-talv.html">neli päeva jutti aasta külmimal nädalal suuskadel ehk Ekspeditsioon 300 km</a>.<br />- <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/03/kuidas-korraga-tartu-maratonil.html">Haanja 100 Suusk </a>- tehtud.<br />lisaks tulid:<br />- <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/08/minu-esimene-ultravoit.html">Laulasmaa Ultra </a>- skoor 63,3. meeskondlik võit. ütlemata tore ettevõtmine.<br />- <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/07/tallinn-parnu-rullsuuskadel-rivi-lopust.html">rullsuuskadel Tallinnast-Pärnusse</a>. mismõttes on suvel Eestis s... suusailm?<br /><br /><strong>tegemata jäid:</strong><br />- Tallinna Rulluisumaraton - juuni<br />- Berliini rullimaraton - september<br />- 6 või 12h kestvussõit rullidel - oktoober<br />- Haanja 100 Jala - oktoober<br />- NYC maraton (jooksuga) - novembris (minek sõltub, kas saab koha või mitte). ei osutunud loosituks. järgmisel aastal ehk.<br /><br /><strong>veel ees.</strong>- 1000+ km matk Hispaanias - see seiklus algab järgmisel nädalal. 1,5 kuud, mina, loodus. kõnnin <a href="http://www.santiago-compostela.net/vdlp/index_cv_en.html">Via De La Plata palverännurada ehk Santiagost Sevillasse</a>. tegelikult on see rada teistpidi, aga arvestan sügise saabumisega ja sammun jahedast soojemasse. usulisi põhjuseid pole, tahaks lihtsalt täitsa teistmoodi igapäevaelust - palju õues ja offline olla, mõelda, mitte planeerida ja liikuda.<br /><br /><strong>uuel aastal?</strong><br />on Plaan. väga suur Plaan. ja mitte ainult. aga sellest siis, kui tagasi olen.<br /><br /><strong>hooajast üldse.</strong><br />füüsiline vorm on elu parim ilmselt. samas muutus igasugune võistlemine pärast veebruarikuist sõgedust ebaoluliseks. enda proovilepanek ja ületamine tundub palju põnevam. suurt vahet ju pole, kas oled 77. või 385. või 14. milleks siis end lõhkuda.<br /><br />midagi uut ka õpitud - esiteks käin jälle regulaarselt jooksmas ning üle 10 aasta taas jalgrattur. talvel lisandub ehk ka ujumine. niiet, triatlon, sa võid igaks juhuks end alt hoidma hakata :P<br /><br />kahju on rulluisutamisest, mis suvest saadik üsna varju jäänud, kuid talvel on talgi võimalus.<br /><br />hea meel on samas rattaarengute üle. <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/07/hankisin-omale-pussi.html">Püssi</a> abiga palju Eestimaad nähtud, sadulas nii palju uusi tuttavaid kohatud kui häid mõtteid mõlgutatud. ajaliselt päris hullumeelseks samas pole ajanud - pikim ring ulatub seni 5,5 tunnini (ehk 160 km, üksi) ning see jääb ilmselt ka hooaja tipuks.<br /><br />esmaspäeval lendan puhkama, paar rattatiiru jõuab enne seda veel teha.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-80342367673141676972011-09-22T11:57:00.011+02:002011-09-22T12:56:46.712+02:00üks ultra kuus hoiab arsti eemal<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-01xlC6MC3Lg/TnsLv2iHi9I/AAAAAAAAAao/QAaCZZXRAN4/s1600/6171784302_4493b61f98_o.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-01xlC6MC3Lg/TnsLv2iHi9I/AAAAAAAAAao/QAaCZZXRAN4/s320/6171784302_4493b61f98_o.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5655126673814162386" /></a><br /><span style="font-weight:bold;">süütus kah lännu, õppind (ja õpetavad) mehed-head riistad aitavad õnneks kiirelt teele tagasi. <a href="http://www.flickr.com/photos/teller">Fotod: Siim Teller.</a></span><br /><br />pealkirjast natuke hiljem. sissejuhatuseks aga järgmine lugu. <br /><br />suveks olin jõudnud taas punkti, kus tundus spordis igav - rulluisk ja -suusk ja sörk ja jõusaal viisid mind radadele, kus olin juba kuid käinud/teinud/näinud. seda nii füüsiliselt kui vaimselt. siis tuli õnneks Tour De France, Reinu vinge sõit ning uitmõte vormus <a href="http://apmaraton.blogspot.com/2011/07/hankisin-omale-pussi.html">vaevu varju jätvaks liikumisvahendiks</a>. <br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-dCED6-thvN8/TnsLjHCQApI/AAAAAAAAAag/-8866djvB78/s1600/6171251961_4ee5e2e5f3_o.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-dCED6-thvN8/TnsLjHCQApI/AAAAAAAAAag/-8866djvB78/s320/6171251961_4ee5e2e5f3_o.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5655126454905602706" /></a><br /><span style="font-weight:bold;">augustihommik Türisalu panga all. auto oli tolleks hetkeks juba tühi.</span><br /><br />emotsioon algusaegadega ei ole tänaseks muutunud - iga sõit veab suunurgad ülespoole. peamiselt on selle põhjuseks see tunne, kuidas iga vändaliigutus viib sõitjat edasi. raju.<br /><br />olen varem ka täheldanud, et motivatsioonikriisi saab vahel rahaga ja asjadega leevendada - uus ala, jooksusärk, paar sokke, innovaatilised prillid, uus playlist iPodis jms. väike särts ja jälle särab. vahel muidugi ei aita.<br /><br />küll on muutunud tugevus. jalas on nii palju jõudu, et jaksab tunde probleemideta Eestit avastada. ja kahe- või mitmekesi tiirutamine on ka tore.<br /><br />aga pealkirjas mainitud ultra. septembrikuine tuleb pühapäeval. <a href="http://velo.clubbers.ee/foorum/viewtopic.php?f=20&t=35297">231 km maanteepüssil marsruudil Tallinn-Paide-Viljandi-Tõrva</a>. kambas hetkel veel kuus inimest, ruumi jätkub mõnele veel.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8174993784033397505.post-76117721114459019452011-09-19T21:27:00.004+02:002011-09-19T21:32:34.505+02:00kelle arvelt võita?dr Holden <a href="http://blogger-holden.blogspot.com/2011/09/trm-mulle-aitab.html">ütles värskes blogipostis</a> välja, millest ma ka viimase paari aasta jooksul palju mõelnud:<br /><br /><blockquote>Kuigi üks Eesti staarspordiblogija suutis eilse päevaga taas tuhandetele ära panna, olen mina viimase poole aasta tulemusena jõudnud sisimas sellise olekuni, et teistele ärapanemine tundub mõttetu tegevusena. Palju põnevam on ära panna iseendale - nihutada oma piire, tunnetada oma võimete lage, leida uusi põnevaid väljakutseid. Olen sel suvel juba mõndagi piiri nihutanud, aga palju huvitavat, põnevat ja kontimurdvat on veel ees. Olgu selleks siis mõni uus Ironman, erinevad maratonid erinevates Euroopa pealinnades, ammuse unistusena rattatiir ümber Läänemere, Tahko240 single-speediga või kasvõi Haanja Jala100.</blockquote><br /><br />kuidagi värskem tundub mõtteviis hankida uusi kogemusi ja elamusi mitte teiste arvelt (neile ära pannes), vaid end nihutades. pealegi saab nii kauem ja rohkem ;) igatahes, kirjutan alla.<br /><br />muidu vahepeal on siin kõvasti sporti ka vihutud ning peagi aeg kevadel võetud plaanid üle vaadata. peagi, siis, kui aega tekib.<br /><br />järgmiseks aastaks on üks Plaan ka. ka sellest varsti.Rivohttp://www.blogger.com/profile/05583747341657429823noreply@blogger.com1