reede, 4. juuni 2010

Jookseme paljajalu!

Kas joosta tossudega, mis pehmendavad põrutusi, toestavad jalga ja näevad veel tagatipuks välja moekad või siis joosta paljajalu? Kindlasti mõtleb 99% inimestest, et mis rumal küsimus see on? Ikka peab jala kaitseks ja mõnusamaks edasiliikumiseks olema jalas pehme jalats. Ja mida rohkem jalga kontrolliv (loe- kallim), seda parem.

Võib-olla. Aga võib-olla mitte. Igatahes sel suvel üritangi antud küsimusele vastuse leida.
Tõsisemalt olen jooksnud viimased viis-kuus aastat. Ja ikka enam-vähem hea kvaliteediliste harrastussportlaste tossudega.
Viimase nädala olen üritanud joosta aga paljajalu. Kui täpne olla, siis peaaegu paljajalu - nimelt Vibrami viisvarvastega (FiveFingers classics).

FiveFingers on ülimalt minimalistlik jalanõu, millega käies või joostes tunned sa end liikuvat justkui paljajalu. Jalanõu tald on kummist, mis kaitseb jalga ja aitab haakuda paremini maapinnaga ning pealmine osa on valmistatud imeõhukesest mugavast elastsest polüamiidkangast. Ehk siis sa tõmbad sisuliselt tõmbad enda naha peale teise naha ja naudid nn. minimalistlikku jooksu. Jalanõud on ülikerged. Kaaluvad 5,3 untsi (150 grammi) ehk sisuliselt sama kerged või kergemad maailma tippude jooksusussidest.

Aga esimesed muljed.
Jalanõude jalgapanemine võtab tavapärasest enam aega – kõik varbad on vaja saada omasse auku – teate küll, olete ju sõrmkindaid kätte pannud.
Jalanõud ongi ülikerged – ei saagi aru, et jala otsas midagi oleks
Ma olen hakanud maapinda tunnetama ja jälgima kuhu ma astun – läbi Fivefingersi on tunda liiva krudisemast talla all. Samuti tuleb nüüdsest enam jälgida kuhu astuda ja kuhu mitte – suureteralise kruusa peal on suhteliselt valus joosta ja mäest alla ei saa ka enam sajaga lasta, kuna sul pole all toestavat tossukanda.
Joostes ei maandu ma enam kanna peale (või vähemalt üritan, et ei maanduks) – kui tavalised jooksusussid on disainitud nii, et suur osa kokkupõrkest maaga võtab enda kanda pehmendatud tossutald, siis FiveFingersiga joostes tuleb sul maanduda jalatalla esiosale. Sellega kaasnevalt muutub jooksusamm veidi lühemaks ning selg on joostes sirgem.
Joosta ei saa igal pool – nagu ennist mainisin on suureteralise kruusa peal jooksmine raske. Samuti on raskendatud jooksmine kõrges murus või heinas - rohi võib varvaste vahele kinni jääda :)
FiveFingersiga ei maksa joosta alguses samas kui pehmete tossudega – olen nädalaga jooksnud ca 20 km ja püüan hoogu tagasi hoida. Uue jalanõuga jooksmine vajab ümberõpet. Esiteks tehnika ümberõppimine vajab aega ja teiseks saavad koormust teised lihased – nt. sääred olid mul pärast lühikest jooksu all täitsa valusad ning samuti tulitas ka terve tald.

Tõenäoliselt pead arvestama alguses villidega – mul olid villid viimati siis kui tossudega tõsisemalt jooksma hakkasin. Nüüd siis taas üle pika aja :) Kohanemise mõttes püüan joosta esialgu vaid metsa all (pehmel pinnasel) ehkki ka mõned kilomeetrid on asfaldil jooksmist proovitud ning ei tundunudki esmapilgul hull ja jalgu põrutav.

Seis hetkel siis selline, et kuskilt enam ei valuta ja tahaks muudkui rajale tagasi FiveFingerseid proovima :)

Homme lähen viisvarvastega Piritale Olümpiajooksule. Võistlema loomulikult veel ei lähe - pigem harjutamise mõttes.

Kohtume paljajalu jooksurajal ja püsige lainel :)

18 kommentaari:

Erik ütles ...

Minul tekib küsimus, miks peaks paljajalu jooksma? Või täpsemalt, nende VFF-idega, kuna päris paljajalu on meie kliimas jooksmine ikkagi liiga ekstreemne. Ei saa öelda, et VFF väga odav oleks, samuti on nende hankimine vähemalt seni olnud Eestis problemaatiline.

Ma usun, et mõnelegi vigastuste küüsis vaevlevale jooksusõbrale võivad VFF-id olla lahenduseks, see lihtsalt nõuab teistsugust jooksutehnikat, mis võib-olla sobib konkreetsele inimesele paremini. Aga KUI (see on suur kui) jooksja saab jalanõudega kenasti joostud, vigastusi ei ole, vaevusi ei ole, kas ta siis peaks ka paljajalu jooksma? Võib ju juhtuda, et kaasnev jooksutehnika muutus jooksjale ei sobi ja tulemuseks on vigastused. Aga uus trend on see paljajalu jooksmine kindlasti.

Edu katsetamisel, tagasihoidlikud koormused üleminekul on kindlasti väga mõistlik otsus.

Anonüümne ütles ...

Eestist saab ka soomlaste FeelMax jalatseid: http://feelmax.com/

Paljajalu jooksmine on kindlasti põnev kogemus. Jalg saab kindlasti tugevamaks, sest kõigil lihastel lastakse tööd teha. Samas on mahtude all hoidmine igati õige tegu, sest ega me keegi pole ju harjunud ilma jalatsiteta intensiivselt liikuma.

Tallakõõluse vigastused olevat levinuim viis, kuidas endale häda teha. Ilmselt see on üks põhjus, miks jäiga tallavõlvia inimestele õhukesi jatseid ei soovitata.

Kaido ütles ...

Olen juba ammu läinud seda teed, et väldin üle kanna jooksmist. Peale seda muutust olen suutund põlvevalu täiesti vältida. Viimane suurem põlvetunne tuli vaid peale 9-tunnist jooksu rogainil, kuid maratonid on täiesti muretult läinud.

Nüüd just ostsin omale õhema kannaosaga kerged jooksusussid, et see tobe suur kand minu jooksu ei segaks. Kusjuures selliseid õhukesi ja kergeid jalanõusid on väga raske poest leida, sest "turg nõuab" suuri ja jalga toetavaid tossusid.

Mõne aja pärast prooviks ehk veel õhemaid asju. Samas FiveFingers'i puhul on arusaamatu, miks need varbad väljas peavad olema. Pigem eelistaks Feelmax Osma't või midagi sarnast.

Raivo ütles ...

To Erik:
Ega paljajalu ei peagi jooksma. Puhas uudishimu + veel hunnik huvitavaid fakte, mis kinnitavad paljajalu jooksmise kasulikkust. Nt. miks on tipus keenlased ja etiooplased, kel on täiskasvanuks saades kogunenud väga palju jooksukilomeetreid ja neist suur osa just paljajalu. Kuidas me saime kuni 70ndateni kui toimus nn. tossurevolutsioon, oma jooksmised joostud :) Miks näitavad uuringud, et mida kallim papu (ehk sinu jooksmisest sisuliselt kontrolliv), seda rohkem vigastusi.
PS! Abebe Bikila jooksis 1960 OM-i ja võitis paljajalu joostes maratoni (aeg vist 2:15).
Väga raske papusid saada ei ole – netist tellisin, aega võttis nädal ja koos kohaletoomisega läks 100 EUR.

To Kaido:
Arvan, et FiveFingers'i viis varvast aitavad paremini (ja loomutruumalt) maad kaapida ja end edasi tõugata. Näiteks mäkke võin nendega joosta kui loom :)
Aga jah, ma olen olnud siiani selline kannajooksja, kes paneb mäest alla ikka suure hooga (ehk väga suur koormus kannale, mis matse kinni püüab) ning püüan uute sussidega seda viga paranda.

Aga eks kokkuvõttes paistab. Kui hakkab tervisele mõjuma või saab millegipärast neist kopp ette viskan jalanõud nurka :) Seniks aga, olen neist vaimustatud.

Rivo ütles ...

lugemiseks ka paar jooksutehnikateemalist teaduslikumat lugu ka Raivo kasutajakogemusele lisaks:

- Kuidas inimesed enne jooksujalatseid turvaliselt joosta said - www.sciencedaily.com/releases/2010/01/100127134241.htm

- Uurimus: jooksujalats võib jalale kurja teha - http://www.sciencedaily.com/releases/2010/01/100104122310.htm

Erik ütles ...

Bikila 1960a OM-i saavutus on tõesti muljetavaldav. Kuid.. kes võitis maratoni 1964a OM-il Tokyos? Abebe Bikila! Võiduaeg 2:12:11! Kas ta jooksis ka sel korral paljajalu? Vastus on "ei"!

See selleks, kui VFF-id jooksust vaimustuma panevad, siis on nad juba oma soetamist õigustanud. Ma ei julge küll jalga proovimata ühtegi jalanõud osta. Eesti spordipoodide tossuvaliku suhtes tuleb üpris kriitiline olla, põhiliselt ongi saada suhteliselt rasked ja kõrge kannaosaga tossud.

Kaido, kui tohib küsida, siis mis tossud sa endale muretsesid?

Kuutydruk ütles ...

Täiesti asjakohatu komm, aga mu meelest näevad need välja nagu kääbikute varbad :)

Anonüümne ütles ...

ma olen juba üle aasta mõlgutanud mõtteid FF-te ostmise üle, kuid ei ole sinnani ikka jõudnud. oleks ülimalt hea, kui annaksid aeg-ajalt teada, kuidas nendega joosta on, mis tunded, mis puudused jne on.

ise ma olen veendunud, et inimene on üsna täiuslikult loodud. ja inimene on loodud liikuma - jooksma ja kõndima, mitte istuma ja vedelema. järelikult on tema jalad kõndimiseks-jooksmiseks täiuslikud... kui oleks tõesti hea ja õige joosta paksutallaliste vetruvate tossudega, siis oleks loodus loonud jalatallad, mis on analoogilised tagumikuga :))).. aga seda ei ole mitte! :)

Raivo ütles ...

To Kuutydruk;
Päris mitmed, kes mind viisvarastega on näinud on pidanud mind juba friigiks, kuid eks nii öeldi 15-20 aastat tagasi ka mobiiltelefonide kasutajate kohta ;) Kui filosofeerida, siis VFF-d on sama imelikud kui sõrmikud vs. labakud. Aga kas sõrmikud on imelikud? – minu arvates ei. Pigem on labakud natuke kummalise välimusega. Niisamuti võib mõelda, et ka kõik jalanõud, mis inimeste varavaste olemasolu varjavad, on tegelikult imelikud :)

Aga olümpiajooks siis laupäeval tehtud.
Stardikoha võtsin sisse suht viimasel hetkel, mistõttu jäin jooksjate massi lõppuossa. Kuna ma olin eelnevalt mõelnud, et võtan olümpiajooksu kui pigem VFF järjekordset testimist ning treeningut, siis ei tundnud ma ka enda koha pärast suurt muret.
Pärast stardipauku tekkis mul sisse siiski käristus. Sõelusin end vaikselt ettepoole, tegin väikseid spurte ja lisasin tempot. Veidi enne esimest kilomeetriposti sai hakata tegema enda jooksu ning kuna enesetunne (ja jalatallad) kuulasid sõna, siis otsustasin siiski enam vähem täisvõimsusega trassi läbi lasta.
Ja nii läkski. Surnuid punkte rajal ei olnud, aegajalt püüdsin jälgida maandumistehnikat ja suruda päkk või talla väliskülg kiirema liigutusega maha, et kand ette ei jõuaks. Enamalt jaolt see õnnestus, kuid mõnikord maandusin ka kergelt kannale...
Finishisse jõudes oli sääred küll valusad, kuid muidu oli enesetunne OK. Aega kulus 7,2 km läbimiseks 30:30 ja 572 osavõtja hulgas 108. koht. Iseenesest on minu jaoks esimese viiendikku jooksjate hulka tulek juba väga hea saavutus, kuid tõenäoliselt on selliste lühemate jooksude keskmine tase veidi madalam pool(maratoni) tasemest. Igal juhul pole ma väga kindel, et ma oleks jooksutossudega praeguse tempo juures oluliselt kiiremini raja läbinud ning arvestades jooksutreenitust (loe-treenimatust) olen praeguse seisuga ülimalt rahul.

Igal juhul on hetkel kondid-lihased kõik normis ning kärisevaid kohti ei ole. Jätkan VFF-ga :)

Leivo ütles ...

Et kas kommentaarid lähevad musta auku?

Leivo ütles ...

Kui talvel US-s neid VFF-e poes nägin siis ilma igasuguse praktilise meeleta, puhtalt emotsiooni ajel võtsin need endale ja abikaasale. Tundusid lihtsalt liiga lahedad ja proovides väga mõnusad.

Ühed sõbrad, kes teavad meie kaljuronimise harrastusest, ütlesid oma lapsele meid sellistes kummalistes jalanõudes nähes "näe, need on spetsiaalsed kaljuronijate jalanõud", mis on muidugi nali.

Nüüd aga loen, et peaks täitsa päris jooksurajal neid samuti proovima.

Võime väikese Eesti VFF-i klubi moodustada :-)

Laura ütles ...

Kui nende kohta esimest korda kuulsin, siis arvasin,et need on ainult sprindiks. Ja arvasin siia maani kuni seda lugesin. Kunagi mul olid õhukese tallaga vabaaja jalanõud ja igat kivi tundis läbi selle kummitalla ja seda valu/piina ei soovitaks küll vaenlasele ka. Aga joosta sellise tallaga? See on ju enesepiinamine.

Kaido ütles ...

Erikule: Ostsin Asics Hyperspeed, millel "Gel" ikkagi tallas, aga tald suht õhuke - kaal 214g @ saabas, vs minu tavalised Adidased mis on ca 380g. Tulevikus võib proovida ka ca 140g kaaluvaid päris õhukesi jooksususse. Asfaltil jooksmiseks on Hyperspeed äärmiselt mugav aga kruusal torkavad kivid tuntavalt jalga. Ostsin muuseas netist ja võtsin sama numbri, mis suvaline Asicsi toss Eesti poes sobis.

Taavi ütles ...

Kas need niisama kõndimiseks, poleks hea mõte.

Unknown ütles ...

Ostsin aasta tagasi USAs käies VFF-id, mida eelnevalt netist uurinud olin. Olen ostuga väga rahul, kahetsen ainult seda, et nendega kohe orienteerumisneljapäevakutel osalema hakkasin. Suutsin metsas okastraadi ja muude teravate esemetega nad pealt katki teha ja nüüd lähevad varbad kiiresti mustaks. :)

Anonüümne ütles ...

Hi! Greeting from a barefoot runner from Latvia! I translated your post via Google Translate and read it somehow :) Are you still running barefoot and/or in minimal shoes?

I wonder, what is a general situation about barefoot running in Estonia now? It is popular or not so yet? Is there perhaps some official barefoot running society or smth? Do you know? I would like to try to establish some connections with our neighbours :)

Edgars

Roman Errapart ütles ...

Terekest. Olen ka VFFidega mõned aastad juba jooksnud. Käesoleval aastal näiteks 4 maratoni ja veel mõned võistlused sinna otsa läbi joostud.
Üldiselt on nendega hea joosta ja enam tava spordijalatsit taga ei igatse. Mõned miinused on ka, kuid need pole kriitlised.
Kuid, et elu põnevaks teha, siis mõtlesin, et peaks äkki selle aastase SEB Tallinna maratoni jooksma läbi paljajalu. Rada ju üsna hea sileda pinna peal ja peaks olema sobiv.
Kas selles osas oleks ehk teisigi kes sellise triki tahaks ära teha?
Raivo, mis arvad asjast?

Roman Errapart ütles ...

Kontaktid ka.