mediteerimisharjutus. suvel. rannas. aga saab ka talvel ja suusarajal. Foto: Meeli Küttim/ÄP
huvitaval kombel õnnestus Tartu Maraton sedasi läbida, et juba paar päeva hiljem oli enam kui 60 kilomeetrisest katsumusest vaid õrn mälestus. täitsa mäluauk.
vaid medalit ja diplomit ning tulemust protokollis-kleepsu suusal vaadates veendun, et sai küll käidud ja seitse tundi suusatatud. see on mulle huvitav kogemus, sest pärast Berliini maratoni lõpetamist kestis esiteks eufooria jooksust ja selle lõpetamisest pikalt, teisalt kasutasin unetutel öödel Une-Mati kavaldamiseks rajal veedetut, et kiirelt uinuda. töötas.
nüüd siis sedasi. rajalt on mõned eredamad hetked ja paari kilomeetriposti juures vallanud mõtted küll meeles, aga see on ka kõik. õnnestus üsna mediteerivalt ja transis vist seal tegutseda. polegi sedasi varem, liikumise pealt.
tavaliselt täheldan sellist mälukat trennis, kui ühe kõrvaga (turvakaalutlustel) muusikat kuulan. ehk, et rütm ja heli toel tekib kerge transs, mis ühtlase rütmiga minnes aja lendama paneb. pärast vaatad, et "ohoh, siia olen end välja sõitnud".
praegu aga mõtlen, kas ja mida õhtul teha. klassikasuusal on all kliister (väkk), mille ärakasutamiseks oleks täna paslik veel enne külma sõitma minna. samas nõks on eelmisest nädalast väsimust. eks ilm täna otsusta, kas kisub tööpäeva lõpuks miinusesse või mitte.
teisipäev, 2. märts 2010
kuidas ma end mäluauku suusatasin
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Mul oli täpselt sama lugu. Esimesed 10 km olin mõistuse juures ja ülejäänud aja transis.
Living-dead. Mitte, et ma sõitsin kogu aeg kooma piiril, aga vägi kummastav tunne oli sõidu ajal, mille üle ma hakkasin mõtlema alles järgneval päeval. Selle peale saab vaid öelda seda, et järgmine aasta uuesti.
Kas Haanjasse ka minek?
Mul sama, suht keskmine pingutus. Selline transsiviimine aitabki keerulises või igavas (2h ujumist basseinis näiteks) trennis üle.
Haanja maratoni jätan hetkeseisuga vahele. Haanja 100 plaanin märtsi lõpus.
Postita kommentaar