Paneme aastale kriipsu alla

Väga tubli, et jooksuklubi Hermes on haaranud pärast kolme-nelja kuu pikkust pausi möödunud sügisel taas Eesti maratonijooksjate statistika kogumise enda alla. Teistega võrdlemine annab hoogu juurde ju kõigile :)

Eestlaste lisandumine maratonirajale hoogustus ka eelmisel aastal:
2005 – 213 lõpetajat
2006 – 264
2007 – 347
2008 – 383

Kui aasta kõige tugevam maratoni aeg jäi seekord nõrgaks (Vljatseslav Koshelev: 2:28), siis keskmine tase on võrreldes mu maailmaga endiselt meil väga kõva.
Näiteks edetabeli esimese poole sisse pääsemiseks pidi läbi maratoni 3:51ga, samas kui Amsterdamis piisas esimesse poolde saamiseks 10 minutit nõrgemast ajast. Berliinis 2007. aastal jäi keskmine aeg samuti 4:00 ümber. Samas MarathonGuide.com andmeil jooksis keskmine maratonijooksjast meesterahvas näiteks 2005. aastal USAs ajaga 4:32 ning naine 5:06ga.
Huvitav on ka see, et kui meil oli keskmine maratonijooksja vanus 36, siis USAs 39. Meestel koguni üle 40.
100% maratonile pühendunute ehk alla 3 tunni jooksjate poolest oleme samuti ülitugevad.

Kui meil sai möödunud aastal iga 14 maratonijooksja aja alla kolme tunni siis Amsterdamis iga 23s. USAs õnnestus 2005. aastal näiteks vaid 1,6% maratonijooksjatest joosta aja alla maagilise kolme tunni piiri.

Ning loomulikult õrnem sugu. Kui Eestis on iga kuues maratonijooksja naine, siis USAs kisub naiste osakaal maratonivõistlusel koguni 40 protsendi juurde.
Samuti kui paljudes kohtades maailmas on maratonijooksjaid keskmiselt 1% rahvastikust, siis Eestis on see näitaja neli korda madalam.
Nii, et arenguruumi on ning arvata võib, et mida aasta edasi seda raskemaks muutub Eestis saja parima maratonijooksja hulka pääsemine.
2007. aastal mul see üritus ebaõnnestus, kuid eelmisel aastal õnnestus napata 71. koht ja Amsterdami ajaga jäin ka igati rahule.
Selle aasta plaanid keerlevad hetkel aga peas ja lähinädalatel ma nad siin ka välja laon :)