2008. auks.
võtan 2008. spordiaasta kokku. abiks Polari tarkvara Protrainer 5 ja Polari pulsikell RS800. tulemused endalegi üllatavad.
- aasta peale kokku trennitunde 336 ehk keskmiselt peaaegu tund päevas (aasta peale kokku on ca neli nädalat päris pausi ka olnud). Siia lisandub veel venitused ning osad ÜKE asjad on üldse väljas. Kokku siis tiba rohkemgi.
- keskmine trenninädal 6:44 tundi
- maksimaalne nädal ca 11 tundi (detsembris), paar 10,5 tunnist ka kevadel
- minimaalne nädal 2:30 (veebruaris), mõned madalseisud ja paaritunnised sutsakad ka sügisel
- pulsitsoonidest 50% baasvastupidamist ehk kuni 145 lööki minutis ja 30% kuni 160 lööki minutis
- keskmiselt 6 trenni nädalas. See pole, muide, kõige täpsem. Pulsikell loeb trenniks iga alustatud ja lõpetatud treeningut. Ehk, kui ühes trennis näiteks kogemata pausi teed ja stopperil trenni katkestad, läheb üks trennikord kirja hoopis kahena. Pakun, et pigem on õige 4,5.
lisatud 19.01:
- jooksukilomeetreid kogunes mai lõpu seisuga (siis pesin jala-anduri ära ja meie koostöö katkes) - 584 km
- rasvaprotsent novembri alguses - 10,8%
- vererõhk on väga hea, selgus töötervishoiu arsti juures. viimane meenutus sellest vallast on doonorina, kui vastuvõtuarst arvas, et ei pane seda kõrget numbrit raportisse kirja.
- nüüd peaks lähiajal uuekoormustesti tegema, et VO2 teada saada. karta on, et on progress 2007. kevadel mõõdetud 54 ühikut.
meeldjäävaimad hetked jms
- vasak põlv
- maratonitiimi kaks jooksulaagrit Kullamaal
- paar kevadist sörki tundmatutes kohtades, kus ei tea, mis järgmise kurvi taga ootab
- rulluisutamise avastamine
- talvel saab ka sisetrenni täitsa talutavalt teha
- ujumises tunnise trenni jooksul distantsi kasvatamine 750 meetrilt 2,4 kilomeetrile
- jõusaal on ka täitsa tore
- rühmatrenn spinning
- hommikused trennid, harjutamise asi ja võib meeldimagi hakata
- spordimassaazhi avastamine
- kuidas senine jooksurada hakkab vastu ehk rutiini ohtlikkus
- paljudest asjadest (osadest ka läbi valu) arusaamine
üle kõige aga imestasin enda pühendumisvõime-soovi ning huvi üle. kevadest saadik ei jätnud ühtegi trennikorda vahele, samas millestki soovitust loobuma ka ei pidanud. prioriteedid paigas, vist:P enim rõõmu tegigi, et korraliku mahu juures ei teki tüdimust ja on huvi-tahtmist jätkata. vormi paranemine ning vinge enesetunne on justkui boonuseks.
oktoobris viimasel siinsel rulluisuvõistlusel kaasa lüües tõdesin, kuidas üksi mööda Pirita teed edasi-tagasi kulgetud suvekuud ja sügisõhtud on asja ette läinud ning vorm (elu parim äkki?) kannatab võistlemist välja küll. ehk põhi on laotud, nüüd sealt samm vaja edasi teha.
aga 2009. plaanid
- harjutada kõvasti rulluisutamist ja sõita läbi rulluisumaraton (Berliin äkki)
- korralik trenniplaan
- proovida Tallinnas-Tartu rattaga kulgeda
- põlv korda ehk jooksuplaane ei sea
- suvepuhkuse asemel spordilaager Paides
- GPS andur hankida, et uisudistantsidest ka mingi ettekujutus oleks
teisipäev, 13. jaanuar 2009
aasta kokkuvõte - tund liikumist igal päeval
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Mhmh, kokkuvõtete tegemine on tore. Ma väga naudin oma trennipäeviku lugemist-uurimist, et kunas, mida, kuidas jne. Jõusaal võib jah täitsa mõnus olla (mulle meeldib see tunne, et pärast jõusaali on kogu keha lihased läbitöödeldud, pärast jooksu seda tunnet ei ole) ja eilne 56 ringi hallis tõestas, et isegi mina olen võimeline neid tiire seal päris palju tegema. Ja kusjuures veel täitsa tore oli! Tegelikult on mul meretuulega võitlemisest kõrini... Edu 2009. aasta eesmärkide täitmisega!
millal teis see spordipisik tärkas??? ise esimeses klassis spordikooli läinuna ja 11. klassis selle lõpetanud sai päris isu täis.
kergejõustik, korvpall, jalgpall palju sa ikka jaksad.
Helen, aitäh. vahel tuleb saalis igatsus meretuule ja vihma ja sademete järele. õues tundub kuidagi õigem. aga jah, see väsimus, kus pärast dushiruumis ei jõua pesugeeli pudelit lahti keerata, on vinge.
Andras, pisik tärkas kahjuks alles aastaid pärast kooli. alustasin ujumises ja jõusaaliga, siis oli paar aastat täitsa pausi ja siis tuli jooks ja vastupidavusalad. mõtlen vahel, et oleks varem harjutama hakanud, saaks äkki võimsamalt ja probleemideta ehk tegeleda. et oleks põhi all. samas on see võibolla jälle hea, et ei saanud isu täis.
Hah, meretuul:) Sellelga meenub mulle esmaspäev, kus Pirita jahiklubi juurest linna poole joostes võisin tänu tuulele vabalt 45 kraadise nurga all joosta.
Esimesd 2 kilomeetrit oli see paras piin. Edasi harjus aga lakkamatu tuule surve ja vihma tõttu peamiselt suletud silmadega ära. Ning kojujõudes oli muidugi väga mõnus tunne olles võidelnud elementidega:)
Rivo! Sul on väga tubli aasta olnud. Õnnitlen:)
Vaatamate kõigele usun, et sinu 2009. aasta plaan on õige tagasihoidlikult seatud ja et seal saab olema veel palju ootamatuid eneseületusi:)
Seda küll, et pärast ilmastikuga võitlemist on eriti kangelaslik tunne. Ja tegelikult mulle nt vihmaga meeldib joosta, aga see pidev tuul hakkab küll ära tüütama, pulss kogu aeg üleval. Viimane kord hallis oligi lihtsalt mõnus kulgeda, sai puhata niiöelda :)
Sporti hakkasin mina tegema 28-aastaselt ehk poolteist aastat tagasi, enne seda täiesti spordikauge. Rivoga nõus - kahju, et mingit põhja all ei ole, aga noh, hea, et nüüdki trenni teen, kuigi tean, et minu sportlik võimekus ei võimalda mul mingeid erilisi tulemusi saavutada. Aga see polegi peamine. Peamine on ikka enda arengut näha. Selles peitub see võlu.
Mina põhja puudumise ja vanuse ja muu säärase asja pärast ei muretse. Muidugi oleks hea, kui oleks olemas sportlikult ideaalne minevik ent mida pole, seda pole. Teisalt see ei ole ka üldse oluline.
Meil ÄP Maratoni Tiimis pole kellelgi sportlikult ideaalset minevikku. Tõsise sportliku laine käivitaski meie esimene läbitud maraton Berliinis. Seetõttu treeningmahult, kogemustelt ja võistlusstaažilt ei anna meid veteranidega üldse võrrelda.
Mis meil aga on, on etusjasm ja kõva teotahe ning mina arvan, et tihtilugu võib just sellega olematu mahu tasa teha ja kalendrigi ära petta(:
Postita kommentaar