Meenutan oma möödunud aastast maratoni ettevalmistust ja pean tõdema, et minu treeningus ei olnud isegi proportsionaalselt ülekaalus jooksmine. Ühest küljest tunnistan, et olin veidi laisk ja kui mulle tundus, et täna ei ole see päev, kui ma lähen omaette metsajooksu tegema, seadsin sammud hoopis rühmatreeningu poole.
1. Tegin üldfüüsilist jõutrenni Body Pumpi. Treening mulle väga meeldib. Tunni ajaga võetakse läbi kõik lihasgrupid ja tund lõppeb venitusega. Suuremate lihasgruppide treenimise ajal tõuseb ka mõnusalt pulss kõrgemaks, mis treenib vastupidavust ning ülejäänud ajal tehakse mõistliku pulsiga väiksemaid lihasgrupi harjutusi. Olengi väga õnnelik, et jalad mind üldse kandsid, sest seal sai neile ikka jõudu natuke juurde antud.
See sobib hästi ka algajatele, kes väga omapäi ei taha jõusaali minna, kartes seal jalgu jääda oma teadmatusega, milliseid lihaseid üldse treenida.
2. Spinning või maastikul rattasõit. Teistpidi ideaalne. Treenib jällegi vastupidavust, sest pulsi saab hoida samal tasemel kui joosteski. Suurepärane vaheldus jooksmisele ja jalgade põrutamisele.
3. Uisutamine.
Kui uisud olemas, siis alla ja kohe rühkima. Kehtib samasugune seaduspärasus nagu jalgrattagagi sõites.
Kokkuvõtteks, kes veel maratonitreeningut pole alustanud: ärge kartke sellega algust teha ning hoidke oma treening piisavalt mitmekesine, et te ise ka ära ei tüdineks. Lõppkokkuvõttes peaks see kõik olema üks lõbus ja tahtlik ettevõtmine mitte häda ja kannatuste org.
Näiteks mina käin kord nädalas uisutamas Tabasalust välja poole. Kel huvi ja mahti, võib minuga ühineda.
kolmapäev, 2. aprill 2008
Soovitused vormi saamiseks
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
kusjuures, sa oled super näide sellest, kuidas maratoni jooksmiseks (või poolmaratoni edukaks läbimiseks) ei pea tohutult joosta lõhkuda:)
Aga millised võiksid tulemused veel olla kui igasugu tilu-lilu asemel trenni teha... Klaverimängijaks saadakse ikka klaveri taga vaeva nähes.
Kati, millest selline õelutsemine? ÄP maratoonarite idee või unelm ei pruugi olla tippmaratoonariks saada, vaid fun, mida see ala pakub.
Tegu oli siiski ühe treeningu põhiprintsiibi(spetsiifilisuse vajadus) meeldetuletamisega mitte õelutsemisega ...
Valida ju on kas fun treeningul või fun maratoni läbides ja tulemust saavutades.
Kati, me ei ole tippsportlased, vaid harrastussportlased. Antud sissekanne on soovitus kaaslastele, mitte kohustus. Tuletan meelde, et esimese hooaja alguses julgustas meie treener Rein Raspel meid julgesti peale jooksmise ka sõudmise, jalgratta kui ka uisutamisega tegelema.
Postita kommentaar