Esimene värskes õhus jooks sel aastal

Eile oli lihtsalt fantastilm ja ma kohe pidin end jooksma ajama. Tööpäeva lõpuks oli küll toss suht väljas ja peast käisid läbi juba loobumise mõtted, kuid õnneks ma võitsin selle võitluse iseendaga ning ajasin end ikka välja.
Alguses mõtlesin minna Stroomi randa lippama, aga no natuke oli ikka laiskus peal veel ja läksin A Le Coqi staadionile. Rahvast oli palju liikvel. Jooksjaid, rulluisutajaid, jalgpallureid offkoors :) kepikõndijaid, jalutajaid, õppesõidu autosid jne-jne. Kahjuks oli mu mp3-mängija aku lootusetult tühjaks saanud ja varuaku on kadunud-asjade-maal puhkamas. Osaliselt sellest tingituna jooksin kõigest 5,3km. Aga asi seegi :) Enesetunne oli pärast väga hea. Kuna mindki mõjutab natuke see kellakeeramine, siis peale eilset jooksu olin nii väsinud, et läksin juba enne poolt kümmet magama. Magasin nagu kott hommikuni välja ja täna olen nii puhand-nii puhand ja niiii värkse-nii värske :)

Aga natuke muud teemat ka.
Teisipäeval käisin esimest korda elus orienteerumas. Varasemast ajast tean küll ühte orienteerumist veel, kus sörkisin lihtsalt teistel järel ent kaarti ei vaatand küll kordagi. No vaatasin, aga see oli lihtsalt üks värviline pilt ja muud tarka ma sealt lugeda ei osanud :)
Teisipäeval aga jalutasime ühel rajal ning asjalik õpetus käis igal sammul kaasas. Nagu lugema õppimine. Enne vaatasin seda kaarti tõesti nagu inimene kes lugeda ei oska, vaataks raamatut. Mingid sümbolid, kriipsud ühel või teisel pool kaart, täpp on hoopis tipp... Aga jalutuskäigu edenedes hakkas pilt selgemaks saama. Harjumist võtab see, et kaart on nii detailne ja käid paar sammu ning kaardil oled juba sentimeetri edasi liikunud. Tavalised maanteekaardid on ju hoopis suurema mõõtkavaga ja igat käänakut, posti, kivi, puud-põõsast peal ei ole :) Aga mulle hakkas see asi tegelikult täitsa meeldima. Järgmisel nädalal jälle :)