Ütleme nii, et targem on vigastustest hoiduda, sest mitte ainult paranemine ei võta aega, vaid juba arsti juurde aja saamine on selline logistika ning ooteaegasid saab mõõta kuudes. Olengi paar tundi sellega tegelenud, et saada ortopeedi vastuvõtule.
No ma ei tea. Miskitmoodi on juhtunud nii, et kogu maratonivärk mul lihtsalt ei tule. Septembrist saadik sain nüüd regulaarselt trenni teha ja 1,75 maratonigi joostud ning suvel kummitanud säärevalud olid justkui ajaloo materjal.
Reaalsus jõudis tagasi teisipäeval, mil kodus trepist alla astudes astus mängu deja vu, ju vist sai esmaspäeval jooksuharjutustega kusagil üle pingutatud. Tagasi on säärevalud ja jooks on hetkel ebamugav.
Igatahes, parim aeg, mis õnnestus kliinikutelt välja kaubelda, oli 3. märts, enamus pakkus peale 10. märtsi aega. Ja ma ei räägi siinkohal perearsti saatekirjaga minemisest, mis võtaks veel ilmselt kuid, vaid tasulisest visiidist. Karm. Teine nüanss on see, et kui ma lõpuks arsti juurde saan, siis a) ravimatuse ja teadmatuse tagajärjel võib vigastus olla kuhugi soovimatus suunas areneda, b) olla juba terve. Pigem siisi viimast.
Igatahes olen nädalaks-paariks jooksurajalt maas, mis ühelt poolt teeb meele mõruks, sest siiani on kõik hästi sujunud ja jooks mulle väga istub ka. Eriti tänane vahelduva tempoga jooks istuks kui õues on 7 kraadi sooja ja päike.
Olen sügisest saadik enda arvates kõike õigesti teinud – trenn ja puhkus ja toit ning vaheldumine ning mahtude kasvatamine. Pigem tagasihoidlik kui kiire, on moto olnud. Lisaks kisuvad igasugused takistused moraali alla. Leppimine määramatuse ja sellega, et alati ei lähe kõik nii nagu plaanis, on kohati raske.
Samas jälle on hunnik spordialasid, mida saab harrastada jalgu koormamata. Nii et tere taas, bassein ja sõudeergomeeter (üks igavamaid asju, muide). Üldist kehalist arengut arvestades on see vaheldumine muidugi hea. Et õnnestub saavutatud vormi ehk hoida, arengut ei taotlegi.
Helsingi poolmaratonini jääb 78 päeva.
reede, 22. veebruar 2008
rasked hetked vol 2
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
hei Rivo. Ära heida meelt. arvan, et see on ikkagi tavaline ületreenitus. samade sümptomitega samad mõtted tulevad mulle tuttavad eelmise aasta juunist, kui ise umbes samad asjad üle elasin. võta tublisti iisimalt, kaks-kolm nädalat jooksust puhkust on jumala okei. pealegi ei suuda ükski sportlane maailmas olla vormis 365 päeva aastas. ja mitmekülgsus, st ka muud treeningud peale jooksu tulevad jooksjale kasuks.
Muuseas, nii ujumine kui sõudmine on jooksu vastandid, st töötab ülakeha, jooksul aga jalad, alakeha. seega on jalgadele puhkuse andmise ja ikka vormis püsimise mõttes need päris hääd asjad. ja kahjuks ei tuleks ka väike paarikolmenädalane jõusaalitreeningu kuur. seal mitte hakata jõudu suurendama, vaid vastupidavust. see tähendab teha suht kergete raskustega suuremat korduste arvu (nt ühele lihasgrupile 3 seeriat u 15 kordust seerias). praegune aeg ongi tegelikult õige laduda endale füüsilist jõudu ja vastupidavust suvehooajaks. niiet, jõudu!
harrastajale on kõige ohtlikum ta ise, oma kärsitusega:P
aga tõsiselt, siis ma olen tõsiselt rahulikult võtnud ja mahte kasvatanud ning asju tasakaalus hoidnud. ehk pärast Berliini perioodiga ca 30% on kerkinud.
samas, ma natuke kahtlustan ka seda magamata peaga vana-aasta maratoni jooksmist, sest täpselt ei kujutagi ette ja eriti ei uurinud, kuidas see organismile võib mõjuda. näis. kepsud on täna juba täitsa okei ja järgmisel nädalal äkki julgeb juba jala peal ka asju harrastada.
aga tõsi on, et paus pole paha. endale seda selgeks teha on teinekord keeruline.
sõudmise osas nõus, ujudes saab õnneks variatsioone kasutada, et jalad ka toonust saaks. aga jah, jõusaal ja bassein on mu sõbrad.
kuidas sul endal treeningud?
Säärevalu viitab luuümbrise põletikule, mis on standartne häda kõikide jooksjatel.
Ise maadlen sellega ka iga kvartali järel.
Soovitan külmakuuri. Peale jooksu kui dušši all juba oled lase jääkülma vett jalgadele. Ja kui veel võimalik siis jääkott valutavale kohale.
Lisaks pehmemad tossud ja vältida asfaldil jooksmist
Postita kommentaar