vesi, pallist rääkimata

Eilne veepallilahing. Foto: Raul Mee, Äripäev

Tegime eile kolleegidega sportliku õhtu ja jõudsin kella 22.30 paiku koju haavu lakkuma.

Sellekordse veepallimängutrenni skooriks siis:

- õlapeal ca 10 cm kellegi küüne jälg
- küünarvarrel sama, ca 15 cm
- sinised silmaalused
- krampis parem säär

Tervisesport. Right.

Kusjuures üldse ei kakelnud. Ilmselt oli põhjus selles, et ehkki meid oli tavapärasest mõned persoonid vähem, läks vastaste värava all kohati ikkagi üsna intiimseks. Uued ujumisprillid andsid ka oma osa.

Säär on täna selline, nagu oleks eile ainuisikuliselt teda jõusaalis tuuninud. Õhtul venitasin küll korduvalt, aga sõna võtab ta kogu keha ulatuses täna ainsana. Egoist.

Jõudsin esimesest korrast erinevalt ca poole tunniga end soojaks ujuda ning lõbu oli seetõttu rohkem ja hinge kinnitõmbamist sel korral ei proovinud. Et lõbus oli.

Täna üritab jälle talv tulla, kui hästi läheb, ei lähe pühapäeval pikaks basseinimõõtmiseks, vaid ootab Pirita.

Ahjaa, 26. juulil teeme, hetkel Steniga, elu huvitavaks Muhult Saaremaale ujudes. 2,2 km. Tulge ka.