kes ei oska, see õpetab

targa ja rumala erinevate õppimismeetodite üle filosofeerima ei hakka, aga mõned mõtted, mis liigutades on tekkinud või kuskilt kõrva-silma-meelde jäänud.

- kui teinekord on trenn vastumeelt (halb ilm vms), siis tasub tuimalt riide panna ja ikkagi õue minna. soojendades läheb juba lihtsamalt ning pärast lõpetades on hea tunne, et ikkagi läksid. muide, vihma ja tuule ning muude taevaste saadustega harjub päris kiiresti.

- hallis kasutame ühe jooksuharjutuse puhul sarnast mõtet - ehk kui üldse tunnet või viitsimist pole, et teeks, siis mõtleme, et teeme pool. poole peal on hoog sees ja teed ikka lõpuni.

- samas päris vägisi pole ka mõtet trenni minna. see on ju kõigest sport, mitte elu.

- kuula keha - kui hommikune jooks on vastik, siis ära tee seda lihtsalt sellepärast, et
teised teevad või netis kirjutas. kui on väsimus peal, siis puhka. kui päev jääb vahele, ei juhtu sellest veel midagi, küll võid omale selle päevaga treenides oluliselt liiga teha.

- kui võisteldes on halb või raske, mõelda millegi meeldiva peale.

- võisteldes aitab teinekord kui ei mõtle kilomeetrite või aja peale, vaid võtad 100 või 200 meetrit korraga. või siis "jooksen järgmise postini", "nüüd järgmise aiani", "nüüd sinna teeristini". sellest laua taga kontoris ei saa aru, aga rajal töötab.

- kõike, mida räägitakse, tasub võtta reservatsiooniga. trenniplaanid, riietus, toitumine jms on sügavalt individuaalsed, et tausta jms infot teadmata ei tasu neid üle võtta-järgida.

- tea, mida teed - igal harjutusel ja venitusel on mõte, tea, mis see mõte on.

- mõnus peab trennis olema, võistlus on hull andmine.

- vaim on tihti rohkem valmis kui füüsis ehk eesmärgid ja tegevus ikka võimetega kooskõlla.

- kõik ei pruugi kiiresti tulla. olulisim õppetund 2007. aastast. ehk võid end küll piitsutada, aga kui võimeid ja kehalisi omadusi pole sünnipäraselt antud, ei pruugi areng tohutukiire olla. eriti kestvusaladel. tasub rahulikult võtta.

- ja viimasena parim - kui see (maraton ja selleks treenimine) oleks lihtne, teeksid seda kõik

- mul on paar asja, millele mõtlen, kui on raske või vastik. näiteks kolleegide nägusid, kes kolm korrust trepist kõndides leemendasid ja hingeldasid (et ei tahaks sarnane olla) või tundele, mis valdas peale esimest maratonifinishit või siis kodus ootavale diivanile-mõnusale filmile-soojale teele-õhtusöögile. viimane toimib eriti hästi pikkadel, 2+ tundi, otsadel.

aga lõppeks hoopis tore uudis. teist numbrit ajakirja Runner`s World õnnestus raamatupoes näha. huvitav lugemine, veetsin osa õhtust ajakirja seltsis. viimasest numbrist saab lugeda näiteks hulka nõuandeid maratoniks treenimiseks, näidismenüü toitumiseks ja nõu nii kiiruse kui vastupidavuse arendamiseks. palju infot on küll UK-keskne, ent palju jooksunõust on siiski universaalne.