esmaspäev, 29. oktoober 2007

Mu õde jooksis juba teise maratoni, elus veel

Mu õde Tea, kes meiega koos Berliinis oma esimest maratoni jooksis, sai sellest nii palju jaksu, et jooksis täna juba oma teise maratoni, seekord Dublinis. Rada olevat olnud märksa raskem, ikka tõusudega ja puha, ning põlved erinevalt Berliinist läbi, aga parandas oma aega minuti võrra (5:12 oli Berliinis). Juhhuu!
Mõtles juba mingile Norra maratonile, mida joostakse öösel, aga põhjas, nii et päikselisel ööl. Pärast tänaseid tõuse arvas, et ehk ikka ei võta veel Norra mägesid ette :)
Ise pole sugugi tubli jooksu osas olnud: kolm-neli korda olen üldse selle kuu ajaga, mis Berliinist möödas, jooksmas käinud. Ehk võtab mõni kaasvõitleja mu sappa, kui jooksma läheb? Pärast Berliini on üksi jooksmine lausa nukker.

4 kommentaari:

Vali Dool ütles ...

http://www.ireland.com/newspaper/breaking/2007/1029/breaking41.htm

Oleksid ikka pidanud koos suguvõsaga õeraasule appi minema, oleks ehk hoopis raamatusse pääsend :)

Vali Dool ütles ...

Link ilusamini

Tene ütles ...

Eheh.

Unknown ütles ...

Juhuuu! Tubli Tüdruk!