Koormused testitud

Esiteks rõõmus tõdemus, et kolmapäevasel Hansapanga etapil kadus tund ja veerand linnulennul. Hea ja kerge on olla ja joosta ning vaadata samas raskelt nühkivaid ja hingeldavaid (kohati ka valesti, liiga kiiresti ja vale varustusega sörkivaid tervisesportlasi), sel aastal alles esimesi jookse tegevaid kodanikke. Lippasin pulsiga 155-160, hingeldama ei ajanud ning tõusude lõpuks (altimeeter hindas kõrguste vaheks ca 30 meetrit) hinge kinni ei tõmmanud.

Aga nädal tagasi tehtud koormustestist. Tegime selle Tartus Spordimeditsiinikeskuses Vomax Toomas Karu käe all. Üsna närv oli sees, sest viis seni testil käinut väga julgustavat hinnangut ei olnud saanud. Siin kaks raportit, tegelikult oli lehti andmetega vist viis-kuus. Esimene lk suuremalt siit ja teine siit. 



Olen varem ühes spordiklubis teinud rattal testi, kuid see oli pinnapealsem võrreldes Vomaxis toimunuga. Esiteks uuris Toomas Karu eesmärke, staaži, tervislikku seisundit, kaalu-pikkust jne. Siis sain rinnale külge kümmekond andurit (testi ajal tehakse ka EKG) ja näkku maski, mis annab teada, kuidas ja kui palju ma hingan. Mõned hingamisülesanded ning võiski jooksulindile minna, et test käima saaks. Maski tõttu oli natuke ahistatud tunne natuke, aga ei midagi segavat. Harjumatuse asi ilmselt.

Lindiga ma hästi läbi ei saa, sest paar aastat tagasi sellel jooksnuna läksime põhjalikult tülli. Rada on kaldu, mis tähendab, et loomulikku jooksuasendit ja sammu võtta ei saa ning samm kipub trampima, mis omakorda tähendab koormust põlvedele. Aga ega mul paremat varianti ka pakkuda pole. Staadionil või jooksurajal ehk, aga siis on andmevahetus vist keeruline.

Test näeb välja lihtne – alustatakse 6 km/h kiirusega, mis on paraja tempoga kõnd. Iga kahe minuti tagant lisab Karu 2 km/h kiirust ning test kestab nii kaua kuni testitav jõuab ja vastu peab. Jõudsin kiiruseni 14 km/h ja pidasin vastu 30 sekundit. See on hea tulemus, arvestades seda, et kiireid trenne olin enne testi teinud täpselt mõlemal korral. Sellest ka keskmine anaeroobne töövõime.

Siis kiirelt vee alt läbi ja tulemusi vaatama. Süda on korras, vererõhk enne koormust kõrge, pärast normis, hapnikutarbimine tasemel hea ning pulsi taastumine hea. Kahjuks on tundmatus suunas lahkunud veebruari lõpus spordiklubis tehtud test, et võrrelda. Pulsitsoonid aga saab kanda näiteks pulsikella üle, et täpsemalt harjutada. Muidu on seal nn universaalsed vahemikud.

Olulised näitajad siis järgmised:

- maksimaalne hapnikutarbimine 54 ml/min/kg – hea
- maksimaalne pulss - 194
- taastav pulss – 66 – 140
- põhivastupidavus – 145 – 160
- mõõdukas pingutus – 169-170
- tugev pingutus – 170-180
- maksimaalne pingutus 180-194
- hingamises maksimaalsel koormusel reservi 17%
- maksimaalne ventileeritus – hea

Otsus: terve, hea treenitusega. Võib jätkata treeninguid plaani järgi.

Koormustesti ja homme toimuva Viimsi jooksu tulemusel sünnib treeneril uus trenniplaan.

Aga lõppeks viited kahele Priit Pulleritsu loole, kuidas õigesti treenida ja millised on trennis tüüpvead.