Kes me oleme: Jaana

Mina leidsin hiljuti üles oma spordipisiku, mis peale õndsat kooliaega kaduma oli läks (3 aastat ei tegelenud üldse spordiga) . Seda muidu tänu sportlikele kolleegidele, kes mind treenimisele tagasi meelitasid.

Kuid oma lühikese eluaja jooksul olen spordiga tegelenud üsna palju. Esiteks käisin ma spordikallakuga linna lähedal maal koolis, millest meenub veri ninast välja treenimine. Kuid ka vastupidavus tuli sealt. Kuid tänu sellele on mul ette näidata diplomid korvpalliturniiridelt, pesapalli meistrivõistlustelt, Harjumaa noorte meistrivõistlustelt ujumises jne. Kergejõustiku trennist osavõtmine oli vabatahtlik - sunniviisiline (võistlustelt ma hiilisin alati kõrvale).
Samal ajal kooliväliselt leidsin ka aega 3 aastat aktiivselt võistlustantsimisega tegeleda ning ka hobused ja ratsatreeningud olid meelepärased.

Hetkel teen aasta algusest saadik keskmiselt neli-viis korda nädalas trenni - käin spinnimas (siserattatreeningus), body pumpis ja jõusaalis, nüüd siis tuleb hakata jooksmas ka käima.
Kui mu kooliaegne treener praegu kuuleks, et ma tahan maratonist osa võtta, siis ta ilmselt naeraks mu üle, sest jooksmine ei olnud kindlasti mitte mu tugevamaid külgi.

Aga miks maratonile? See on üks väärt eesmärk, mille nimel end vormi ajada, loodetavasti kaovad üleliigsed kilod ning kasvab vastupidavus. Minu eesmärk on maraton läbida, seega hinnang, et aeg mahub vast kuue tunni sisse ikka.
Ootan huviga Cooperi testi, et kaardistada treeningplaani.