Ideaalne treeningnädal

Terve nädala juba kibeles ja tegingi esimese pika ringi õues. Mõned minutid alla kahe tunni - ilus samm terve distantsi ulatuses ning väga okei olek ka peale lõppu, pulss kukkus ka normaalselt. Pulsi hoidsin muidu üldse madalal. Kui madalal, täpselt ei tea, sest värskelt hangitud pulsikell läks juba parandusse (siinkohal antireklaam ühele Sigma tippmudelile, mis lisaks puruksminemisele pakkus ka maksimaalseid pulsse nagu 340 ja 600 ning fantaasiavallast muudki). Muidu kõik toimib.

Nädala treeningplaan, mahult harrastajale ideaalilähedane, kulges siis nii:

E - jooks ca 10 km, kaks kilomeetrist kiirendust, keskmine pulss
T- spinning 50 min - madal pulss
K - jooks ca 10 km, kaks kilomeetrist kiirendust, keskmine pulss
N - spinning 50 min, keskmine pulss
R - puhkus
L - jooks 113 min, madal pulss
P - puhkus

Tavatult tihe ning tõenäoliselt tekib korrektuure (ilmselt vähemuse poole). Jooksuplaanid peaksid hakkama kasvama, seda siis treeneri juhendamisel.  Ise katsetades on kohati ebakindel tunne - kas nii on ikka hea ja õige. Trenniplaanid peaksimegi kolmapäeval saama.

Muidu soovitas me treener Rein Raspel lisaks jooksule ka muid asju teha, esiteks vahelduseks (selleks need spinnid), teiseks ka teiste lihaste tugevdamiseks. Jooksuasend on ju üsna staatiline ning näiteks selg või kõht eriti väga koormust ei saa ning võivad rajal nõrgaks kohaks osutuda.

Jõusaali monotoonsus aga üldse ei köida. Alternatiiviks pakkus üldvastupidavustrenniks Reval Spordi peatreener body-pumpi, mis on aeroobne trenn ja tundus kõrvalt vaadates üsna lõbus. Popp ka meeste seas.

Vaheldus ongi see, mida keset trenniperioodi väga  vaja läheb. Kui oled talve siserajal kümneid ja kümneid ringe ringrajal lugenud, siis kuu-kaks on omal rajal õues põnev. Aga iganädalane rada muutub ka ühel hetkel siiski igavaks ja nii ootavadki suurematest üritustest ees Mayeri Järvejooksude sari ja Hansapanga Tervisejooks.