pühapäev, 22. august 2010

progress ühes ja teras teises käes

Ma olen vahepeal arengut näinud. Ei, ma ei jookse km 4:45 ega ka 5:45-ga. Kõige kiirem km on trenni käigus läbitud 6:38-ga. Ma olen päris aus, ma olen aeglane nagu unine karupoeg, aga pärast 29. juunit, mil ma tegin esimese trenni, ma vudin suti kiiremini küll. Aga mitte sellest ma ei tahtnud praegu rääkida.

10. augusti kaunil õhtupoolikul leidsin ma päris meeldiva jooksurütmi, millega pulss püsib soovitud piirides ja jõudu jätkub kauemaks. Ma pidavat juba tegelikult sellest 10. õhtul siia blogisse ka kilkama, aga kogenumad kakkusid mind veidi maa peale, et oota-vaata, on ennegi neid kilkamise momente tulnud, et oi, kui hea oli. Tolle õhtuni ma ei suutnud aga kuidagi otsi kokku viia, miks mul mõnikord on väga hea ja mõnikord no kuidagi ei ole hea. No, mul on nüüd enamalt jaolt kõik korrad sellest päevast alates head olnud ja kilkan rahus. Rütm rokib. Samasuguse pulsi juures lippan keskmiselt kena mitukümmend sekundit kiiremini ja kuigi midagi märkimisväärset mul ette näidata pole, siis ma teen omal pai ikkagi. Ma arenen :) Kogenumad kinnitavad.

Aga muidu. 14. august jooksin 2 tundi, 16 km, 7:38 min/km keskmiselt. Poolteist tundi oli täitsa ok olemine, siis ühel hetkel lõppes viimne energia tirts ja haarasin suures hädas tee kõrvalt põldmarju. Midagi vist aitas, aga mitte oluliselt. Jook oli kaasas, aga tolle ma keerasin kokku veest, sortsust viinamarjamahlast ja törtsust meresoolast. Tundus hea mõte olevat, aga tuli välja, et üldse mitte. Maitses too leotis nagu seebivesi ja ei tahtnud kuidagi suust kaugemale minna. Pärast jooksu ei läinud enam naljalt pulss alla ja üsna närb oli olla. Saaremaa saun ja suitsulest vist klaarisid hullema ära, nii et esmaspäevast jätkus kõik plaanipäraselt ja lisapuhkepäevi ma ei teinud (v. a. plaanipärane pühapäev )

Vahepeal tegin trenni plaani järgi, ostsin omal paar energiageeli ja möödunud laupäeval, eile siis, oli mul 2,5 tunnine trenn. See on ühtlasi plaani kõige pikem trenn. 75-ndal minutil manustasin geeli ja pool tundi enne lõppu panin ühe enerviti tablaka ka põske. Töötas küll. Esimesed kilomeetrid möödusid 7 min/km lähedal, viimased samuti. Keskmiselt oli tempo 7:19 min/km. Jooksin 20,62 km. Lootus jääb ikka endiselt, et ma päriselt ka selle maratoni läbin. Noh, niimoodi päriselt, et ei korjata rajalt maha, sest et, oi ups, näed, kallis laps, aeg on täis tiksunud ja better luck next time. Tea, kas nüüd oleks õige aeg äkki proovida paar intervallitrenni teha või kas see üldse avaldab enam mingit efekti? Ma siiani joondusin ikkagi sellest soovitusest, et algatuseks eesmärgiks aja piires maraton läbida ja et algajal pole mõtet intervalle ja lõike pressida, et võib miskit ära lõhkuda. Mis targemad pajatavad?

Aga natuke hädakisa ka. Põlved. Jooksmise ajal nad annavad tunda ja eile pärast jooksmist ka ja täna ka natuke. Achilleuse kõõlused ei plaksuta ka käsi just. Trepist alla tulles näiteks oleks tunne, justkui oleks sealt tagant paar cm vahelt ära võetud. Mis teha? Miskit kreemi enne või pärast? Külma või kuuma või kinni mässida jooksu ajaks või mida? Siiamaani olen kasutanud pärast jooksu hobusesalvi, miskine marusoojendav möks. Soojendamise ajal nagu on hea, saab pärast hõlpsamalt liigutada ennast, aga mida üldjoontes ette võtta?

Üks hirm on mul siin veel nahas. Üldiselt ma treenin üksi. Varahommikuti. Tihtilugu ma kohtun rajal aga ühe härrasmehega, kes on ilmselgelt vana jooksuäss juba. Teinekord ta jookseb minu taga, mõnikord tuleb vastu. Aga kedagi teist jooksmas ma naljalt ei näe. Tolle rohesärklase mõju mulle on aga see, et kuidagi alateadlikult kipun ma samas rütmis jooksma, mis aga teps mitte mulle head ei tee. Hirm selles, et maratonil on päris kena kari neid jooksjaid ja ma kardan, et ma jooksen ennast võistlusel rihmaks. Minu kiirus on selle massiga võrreldes ju maruaeglane ja äkki siis tekib kuidagi kange kihk vooluga kaasa minna. Tahaks ju ka kiiresti joosta :P Ehk siis, mul on nähtavasti keskendumisraskused. Ma proovisin joosta vahepeal siin ühe noormehega, ta isegi hoidis minu tempot, aga kuna ma juba tean, et tegelikult ta jookseb oluliselt kiiremini, siis juba sellest teadmisest mulle piisas, et tempo oli mul lõpuks ikkagi kiirem, kui mul muidu üksi joostes. Aga eks ma harjutan seda keskendumist ka. Teras ju tahab endiselt karastumist. Ma proovin homme muusikat kõrva lasta, äkki see teeb teise tera.

3 kommentaari:

Rünno Ruul ütles ...

Achilleuse kõõlused - venitamine venitamine ja veel kord venitamine peale jooksu. selle 20-30min ikka leiad, et end korralikult ära venitada. Jooksu tagajärjel lühenevad kõõlused ja lihased ja need vajavad oma normaalseisu tagasi saamiseks venitamist. Soovitaks iga venitusharjutuse jaoks 40+sekundit ning iga harjutust vähemalt 3x.

Põlved ja muud liigesed annavad tunda nii vanematel inimestel kui ka sportlastel. Siin on 2asja, mis ennast aidanud on - glükosamiini sisaldavad tabletid ja kallimad on paremad, kuna seal veel paar vajalikku ainet sees liigeste jaoks. Teine asi - jõuharjutused. põlvede puhul on väga lihtne - kükid, mis tugevdavad reielihast, mis hoiab jooksmise ajal põlve "paigas" ja ei lase põruda.
Achilleuse puhul on head tugevdusharjutused, kuskil trepiastme peal päkale tõusud ja aeglaselt alla laskmine, nii et tunnet kerget pinget kõõluses lõpus. aga selle viimase harjutusega tuleb suht ettevaatlik olla, et mitte just vastupidist mõju saada ning liiga teha.

Rivo ütles ...

tubli, viis :)

vahepeal kiiremas tempos lippamist vast peljata ei maksa - see arendabki. päris intervalltrenni pole praegu vast vaja, pigem harjuta end pideva koormusega ehk lao põhja. hiljem jõuab sellle kiirust arendama hakata.

muidu samad sõna - venitus. selleks tuleb aega leida.

tugevdusharjutusi saab igapäevaselt ka teha - trepist üles minnes samm läbi säärelihase ehk päkaga tõukad end üles.

tunda andmine võib ka keha kohanemist tähendada, uus asi kja koormus ikkagi.

Raivo ütles ...

Asi susiseb :)
Ma soovitaks teha võimalikult palju trenne pehmemal pinnasel, pluss vahepeal kergelt ka asfaldi vahele, et kõva pinnase tunnetus täitsa ära ei kaoks.

Intervalli ma ei soovitaks hetkel teha. Eriti pärast neid väikseid ülesloetletud hädasid.

Küll järgmisel aastal maratoniks treenides jõuad intervalltreeninguteni ka :)
Aega on.

Kindlasti tuleks jooksmisel jälgida oma tempot ja rütmi. Ma arvan, et SEB Maratonil ei tohiks seekord olla kellelgi probleeme sobiva tempoga kaaslast leida. Hetkel on kirjas ligi 800 osavõtjat!!!, nii et ka 5-6 tunni juures võiks lõpetajaid jaguda igasse minutisse.

Sinu hommikused trennid on väga head, arvestades et maratonijooksu start on suhteliselt vara – 900!

Kindlasti peaks sa mõnel treeningul tarbima mõnda ametliku spordijooki (kõige ideaalsem, kui saaks teada mida SEB Maratonil pakutakse, Arctic Sport vist). Endal on seedimine õnneks suhteliselt hea, aga mõnel võib esmakordne maraton minna ka spordijoogi tõttu rappa minna :)