ÄP maratoonarid Pirita tervise-suusa-jooksuradadel ühistrennis. Sügis 2007. Foto: Arno Mikkor/ÄP
talv sai küll juba nädalaid tagasi läbi ja lumigi on kesklinnast jalga lasknud, aga suusahooaja lõpetamisest küll rääkida ei saa. kunstlumeringil saab mitmel pool veel sõita, lisaks ootavad kodus sidemete pealekruvimist rullsuusad. äge, ma ütleks.
kui keegi küsib, miks üldse suusatada, siis sain lisaks heale enesetundele, võistlusvõimalustele ning võimalusele veeta sügis-talvel-kevadel palju aega väljas looduses veel ühe vastuse. nimelt selgus eile välirulluisuhooaega avades, et üsna intensiivse ja vastutuulega sõidetud trenni keskmine pulss oli 20 (!) lööki madalam kui viimati sellisel uisutrennil.
tegemist hooaja alguse ning uisuliigutuse meeldetuletusega ning kohati veel rapsimisega, mis tähendab, et pulss on alguses niiehknaa kõrgem. polegi eriti sõnu vaja.
teen ükskord hooaja kokkuvõtte ka. väga vinge talv oli.
pärast 100 km suusatamist on väike probleem järgmise eesmärgi seadmisega, sest latt on üsna kõrgel. rulluisumaraton Berliinis sügisel?
neljapäev, 8. aprill 2010
oot-oot, suusahooaeg ei ole veel läbi
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Kui küsida tohib, siis kui suured need talvised koormused olid, mis niisuguse arengu tagasid?
ikka tohib. mul on täpsed andmed tegelikult ainult märtsi kohta, sest mullu kevadest, pärast põlveoppi harjutasin (treeninguks sügiseni palju nimetada) puhtalt enesetunde järgi ja pulsikell, mis salvestab ka aja, puhkas tolmukihi all. see pingevaba trenn mõjus vaimule tegelikult väga hästi. ja nagu näitasid Tartu Maraton ja Haanja100, polegi vaja asju keeruliseks ajada.
tõsi, sellest, et trennid oleks erineva intensiivsuse ja pikkusega, püüdsin kinni hoida.
ma ainult suusatamisele seda arengut ei kirjuta. arvan, et eelmise aasta rahulik ja pingevaba põhja ladumine tegi siin ka oma töö. võistlemises tegin ka pea aastase pausi. aga see ei ole teaduslikult tõestatud, pigem sisetunne.
aga 2008. novembrist mullu aprillini sõitsin ratast (sisetrenn spinning, ja ujusin - tippnädalail sai 11 tundi harjutatud, sellest 85-90% baasvastupidavust). mullu aprillis oli paarinädalane paus pärast oppi, siis hakkasin vaikselt ujuma, jõusaali, ratast sõitma ning rullima.
juunist novembrini rulluisutasin kaks-kolm korda nädalas, korra tund ujumist ning jõusaalis jõuvastupidavusele ka tund-poolteist. siis novembrist poole detsembrini ei teinud midagi, puhkasin aktiivselt ja detsembri lõpust suusatasin kolm korda nädalas, lisaks kord jõusaalis. ajaliselt 6-7 tundi puhast trenniaega, sellest samuti 80% baasvastupidavusele.
üsna lõdvalt ja planeerimatult olen harjutanud, sest eesmärke hooaja alguses ei seadnud ning Tartu Maraton ja Haanja 100 said suht juhuslikult ette võetud ning spets nende jaoks mitte harjutatud.
Kui mingite hirmsate tulemuste taga ajamisega ülemotiveeritud ei ole, on vabalt ja liikumisisu järgi tegutsemine ilmselt suuremat rõõmu pakkuv toimetamine kui treeningplaanis näpuga järje ja "viisaastaku" taga ajamine. Rõõm näha, et selliste mahtude nautimine ka viisaastakuta järjel hoiab. Peaks endale eeskujuks võtma!
Postita kommentaar