Eelmise aasta talvel kirusin ma joostes endamisi suusatajaid, kelle jaoks rajati talveks minu jooksutrassile kunstlumest rada, mis sundis mind oma treeningtiiru muutma. Viimase paari nädalaga olen ma pööranud aga niivõrd suusausku, et pean rumalateks omakorda inimesi, keda pole praegune talv suutnud jooksmisest (või mõnest muust spordialast) loobuma :)
Aastavahetuse kandis sai mulle äkitsi lõplikult selgeks, et oleks sulaselge rumalus jätta viimase sajandi lumerikkaim talv kasutamata. Võib olla enam sellist talve siinsetel laiuskraadidel enam ei näegi, kliima ju soojeneb peadpööritava kiirusega :P
Kuna viimaste aastakümnete talved on olnud enamaltjaolt lumevaesed (vähemalt minu liikumistraektooril –Tallinna ümbruses), siis pole ma endale söendanud suusavarust muretseda ning olen olnud ka kehv suusavarustuse laenutaja.
Sellest tulenevalt tean ma enam vähem ka kõiki suusakordi pärast keskkooli lõpetamist- kahel korral Firmaspordi talipäevadel Otepääl, korra või paar Kõrvemaa suusakeskuses ja paar korda Pirital – nii, et kokku viieteist aastaga vähem kui sadakond suusakilomeetrit.
Kuid aastavahetusel Pirital laenusuuskadega mööda suusaradu vaevaliselt ja higistades liikudes sai mulle selgeks, et nii enam edasi minna ei saa. Sõita tahaks ja väga, aga kulunud laenusuuskadega jääb vähemalt pool naudingust kätte saamata.
Pidasin isekeskis monoloogi:
-Kas soetada suusad?
-Jah!
-Aga mida teha, et investeering end 100% ära tasuks?
-Võtta osa Tartu Maratonist.
Kuna mitmed minu ümber tiirlevad inimesed olid Tartu Maratonist hakanud sel aastal esmakordselt kõva ja selge häälega rääkima, tundus mulle ka antud idee üsnagi realistlik.
Ma lausa küsisin endalt, et kuidas ma olen üldse siiani Eesti suurimat rahvaspordiüritust ignoreerinud?
Ahjaa - olen end alati lumepuuduse tõttu püüdnud välja vabandada.
Nüüd aga selline vabandus ei mängi välja.
Seis on nüüd selline, et suusad on paar nädalat käes (amatöörile mõeldud Fischeri SC kombid) ning õpin vaikselt klassikat sõitma.
Kooli ajal sai oma 35 rublastele Visu poolplastikutele parafiini alla pandud ja üksjagu uisku sõidetud, kuid klassika on jäänud minusuguse võhiku jaoks käesoleva talveni täielikuks müsteeriumiks.
Nüüd muutub aga pilt päev päevaga klaarimaks ning on saan vägagi hästi aru, miks peab suusale pidamismääret alla panema J Samuti on enam vähem selge, kuhu pidamist tuleb täpselt kanda, kuidas paaristõukeid ja käärsammu teha jne. Iga päev tuleb külge midagi uut ja põnevat. Õppida on aga veel väga kõvasti ning sestap loodan, et enne maratoni õnnestub ka mõni suusakoolitus läbida.
Seniks aga tunnetan suuskade libisemist ja kogun treeningkilomeetreid. Kindlam tunne oleks kui neid õnnestuks enne maratonipäeva 350-400 km kokku saada.
Täna sai maratoni stardirahad teele pandud. Hetkel on 21. veebruaril lisaks allkirjutanule minemas Tartu Maratoni 63 km trassile Rivo ja Raul.
7 kommentaari:
Iga tahes edu teile kõigile kolmele. Selles suhtes on esmakordselt alustanutel hea, et alguses pole võimalik viimastest stardigruppidest end kinni sõita:). Ise oleksin küll valinud suuskadeks ikka klassikasuusad. Kombi suuskadega on nii, et see mis kõlbab kõigiks, see ei sobi tegelikult mitte millekski. Uisku sõites see suusk hakkab ujuma, klassikas aga ei hakka kunagi ideaalselt pidama. Tegin ka alguses selle vea, et ostsin sc combid. Nüüd on uisuks fischer scs skating ja klassikaks fischer cs classc, ja vahe on selgelt tunda. Hinnavahe neil suuskadel pole ka mitte midagi erilist. Vahest mõnisada krooni.
Lauri.
Tänud, jõudu läheb vaja! :)
Aga kombi suusk sai võetud seetõttu, et muidu oleks pidanud ikka kahe suusapaari raha välja käima ja eks oleks pidanud ka kahed saapad ja teoreetiliselt ka kepid võtma.
Aga eks paistab. Kui lund ikka järgmisel aastal ka tuleb ja suusatamises mõningasi edusamme näeb, siis saab varustust ka upgrade`ida :)
Saapad on mul küll tõsi kombi ja ühtede keppidega sõidan. Eriti pole seganud. Oluline vahe on eri tehnikatel veel see, et vabatehnika tahab lühemaid suuski ja klassika pikemaid. Pikk suusk on vabatehnika maratonidel tõeliseks needuseks järsematel tüusudel, mis on enamasti nii kitsad, et suusaninad kipuvad lumevalli kinni jääma. Vabasuusad mul 177cm ja klassika 192cm. Samuti on lühemat suuska kurvilistel laskumistel kergem juhtida. Pika klassikasuusaga ongi see probleem, et kui jälje raadius on liiga väike kurvis, siis kipub suusk jäljest välja lipsama, mis järsematel ja ohtlikumatel laskumistel vahel põhjustab kukkumise.
Lauri
Ei jaga arvamust et combi suusaga sõita ei saaks, ise sõitnud kombiga viie tunni sisse ja kui tahta siis ei tohiks isegi nelja tunni piir ületamatu olla. Kõik oleneb ikka suuskuri kaalust ja konkreetse suusa kulbist/paindest - kui saad pidamisala määrida 50cm või rohkem on kõik bro. See upgrade'i teema on ka loomulikult õige! BTW. paari aasta pärast on kindlasti ka "mullasuuska" vaja ja selleks sobib kombi ideaalselt...
Siim
PS. Laurile soovitan proovida 210 pika suusaga sõita, usun et pärast seda ei tohiks enam 192 sendise suusaga kurvis käpuli kukkuda :)
aitäh, Lauri.
käitun ilmselt samamoodi nagu Raivo - katsetan, ja siis vaatan, kas valida uisusuusk või klassika. sestap praegu ka combi peal.
suusaga sama oluline tundub olevat saabas. combi mudel küll toetab uisul jalga, aga tundub, et pikema säärega spetsuisusaabas oleks veel parem.
Mitte see, aga kui jälje trajektoor on selgelt pika suusa jaoks liiga järsk, siis seni olen enne kurvi tavaliselt jäljest välja hüpanud ja siis pole probleemi. Ma ei ütlegi, et combi suusaga ei ole võimalik normaalseid aegu sõita. Ka mina ju 3 aastat sõitsin kombidega, aga ühel hetkel tahad midagi enamat. Lisaks on kombi suusad tavaliselt sellised madalama hinnaklassiga suusad, milledel odavamad materjalid põhjakatted. Lihtsalt pika maratoni lõpuni ei tahtnud määre all püsida. Uute veidi kallimatel suuskadel pole seda probleemi olnud. Muide klassikasuuskadel ma määrin 55-60cm pidamist koguni ja seni olen panustanud alati pidamisele rohkem, kui libisemisele. Pole olemas paremat tunnet, kui eelmine aasta Haanja maratonil, ühest raskest tõusust minna omas grupis ainsana lõpuni otse üles, kui teised juba mäe esimesel kolmandikul kääri läksid.
Lauri
Nonäed, minusuguseid pikaldasi on veelgi :) Ainult selle vahega, et minu mõttetöö jõudis alles nüüd tulemuseni ja esimene paar isiklikke suuski (kui kooliaja Visu puusuusad 15a tagasi välja arvata) jõuavad minuni järgmisel nädalal. Aga et see lumi ilmselt ka jaanipäevaks veel ei sula, peaks aega olema, et juba järgmise aasta suusamaratoniks aegsalt trenni tegema hakata. Sest jooksma ei aja hetkel tõesti miski ja süda tilgub verd oma sportliku vormi sulamist kõrvalt nukralt vaadates.
Postita kommentaar