pildil on illustreeriv tähendus vms :P Foto: Arno Mikkor/ÄP
kui kahe nädalaga kaob samal suusaringil ajast pool ja veidi peale, siis see on vist progress? muidugi, suusad on teised ning libisemine ka (mitte teine, aga üldse, et on).
aga raketiteadusest. Priit Pullerits filosofeeris mullu ka, et suusatamine on ikka jube keeruliseks muutunud - harrastajal vaja teada, mis suusad ja saapad ja sidemed ja määre jne. ta sissekande kommentaariumit lugedes on muidugi hea tõdeda, et siin on palju oskajaid huvilisi, kes kõigest kõike teavad. mind see paraku ei aita ning tükkhaaval panen selle ala puzzlet kokku.
ebameeldivaim avastamisrõõm kaasneb riietusega. reedel ca 15 miinuseni langenud temperatuur tähendas, et paksud-soojad jooksupüksid andsid seljapoolt aimu, et tuul pääseb läbi. eile lähenesin siis spordipesu ja soojema t-särgiga ning kiirusomadusi oluliselt parandava Björn Daehlie suusamütsiga.
alahindasin Crafti õhukese-õhukese särgi võimeid ning sain poole peal aru, et hakkab palavaks minema. jalad olid samas ikka külmas, sest climacool pesu vastas oma nimele. kusjuures, joostes pole eales ei sooja pesu ega kaht mütsi vaja läinud. niiet uuesti poodi. ja määreteni polegi veel jõudnud.
aga saadav fiiling sellest kõigest, eriti, kui suusk lippab ka, on küll kirjeldamatu. eriti, kui oled ühe talve peamiselt jõusaalis+basseinis veetnud. võimas. nüüd peaks ainult vabastiili asemel klassikale tähelepanu pöörama. muidu on 60+ km puhast ikaldust.
teisipäev, 12. jaanuar 2010
kuidas ma raketiteadlaseks hakkasin
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kuna määrin suuski ise, siis see ongi paras raketiteadus. Olen samapalju kui õnnestunud, ka täielikult puusse pannud. Libisemise seisukohalt on nii, et kui sulailm ja temp alla -12 on kõige kriitilisemad, kus libisema saamine on teadus. Pidamisega on sulailm ja jäine rada õudusunenägu. Tartu maratonil kindlasti tasub panustada raudsele pidamisele, kuna alguses pole ideaalne libisemine oluline, kuna tagant alustades pead nagunii laskumistel pidurdama, et mitte selga sõita, kuid hea pidamisega on puhas sõidurõõm. Unelmateilm maratoniks oleks, et vähemalt nädal enne maratoni oleks ilma suurema lumesajuta ja miinuskraadidega. Võistluspäeval -5 kuni -8 kraadi külma. Sellistes oludes on libisemis ja pidamistingimused parimad.
aitäh, kasulik info.
Postita kommentaar