reede, 12. detsember 2008

Kui tugitool oled sina?

Möödunud nädalal hakkasin ma juurdlema oma töö üle. Minu tööpäev kestab lepingu järgi 8 tundi. Kui mul palju kohtumisi ei ole, siis enamiku sellest ajast istun ma laua taga. Väga hipiliku prognoosi järgi, istun ma seega keskmiselt päevas vähemalt 8 tundi (tõenäoliselt siiski rohkem). Aga isegi selle lillelapse prognoosi järgi tähendab see seda, et ühes nädalas istun ma vähemalt 56 tundi. Nii. Ütleme, et öösel magan ma keskmiselt 7 tundi. Liites siia juurde lebamise teleka ees ja lugedes, teeb see samuti vähemalt 8 tundi ööpäevas (tõenäoliselt siiski palju rohkem). Kuna ühes nädadas on kokku 168 tundi, tähedab see seda, et sellise päevanormi juures ma sisuliselt mölutan ca 70 % kogu nädalast.

Usun, et väljatoodud numbrid on üsna adekvaatsed paljude inimeste kohta. Samuti usun ma, et sarnaselt minuga, tunnevad ka paljud nendest inimest neid numbreid nähes tõsist õõvastust... 70 % mölutamist nädalas. Uskumatu.

Enne neid lihtsaid arvutusi tundus mulle, et kui inimene päevas 16 tundi trenni teeb, on ta kas elukutseline sportlane või peast segi. Tegelikult pole see 16 tundi aga midagi. Selle arvamuse taga on puhtalt laiskus. Kui ma leian iga päev aega vähemalt 16 tundi mölutamiseks, aga kasvõi üheks tunniks sportimiseks mitte, siis mis muu see saabki olla.

On huvitav, et olenemata sellest, et ma ligi 70 % nädalast mölutasin, tulin ma õhtul koju ja tundsin ennast ikka väsinuna...et nagu mis mõttes? Polnud harv juhus, kus leidsin ennast mõtlemas "Olen täna liiga väsinud, et jooksma minna". Ihukarvad tõusid enda pärast püsti, ausalt!

Pärast seda avastust tegin ma endale eesmärgiks vähemalt iga tunni/pooleteise tagant ennast lauatagant püsti ajada ja midagi füüsiliselt koormavat teha. Tööl jooksen ma treppidest kõige kõrgemale korrusele (14 korrust kokku, millest jooksen 10), teen kereringe, sesan kätel, teen kätekõverdusi, venitan jne - kõik need on head asjad. Kokku võtab see korraga alla kümne minuti, aga üllatus üllatus, energiat on hinnanguliselt kaks korda rohkem. Keskendumisvõime on suurem, enesetunne on parem,, töö saab kiiremini tehtud ja mis kõige tähtsam - õhtul koju jõudes pole tunnet, et tahaks ainult pikali visata ja telekat vaadata.

Soovitan kõikidel inimestel samamoodi oma päevaplaanid üle vaadata. Küllap on endalgi huvitav tõdeda, kui tugitool sa tegelikult oled;)

6 kommentaari:

Helen ütles ...

Täiesti nõus, mina räägin kogu aeg, et pagan võtaks, inimene pole istumiseks loodud. No ei ole normaalne nii palju istuda. Khm, kohe siis tõusen püsti ja ajan dressi selga :)

Anonüümne ütles ...

Olen turvatöötaja ja mu vahetus kestab toolil istudes 11,5h. Tavaliselt ikka kogu aeg istun. Peale seda olen väga läbi.
Pean plaani iga 1,5h pärast 6ndale korrusele jala minna. Ja ootan juba seda 2x rohkem energiat. Tavaliselt lähen ka peale seda tööd jooksma, kuid suudan ainult sörkida.

StenAleks ütles ...

:)
Just endal oli reedel jälle hea näide.
Pidin terve päev monteerimisega tegelema ja aja kokkuhoiuks muidugi jätsin mööda treppe võimlemise ära.

Õhtuks olingi tugitool valmis. Koju jõudes ei suutnud teha muud kui süüa ja heita pikali:) Hea õppetund jälle.

Nädalavehtusel tuli minu 1,5 tunni tagant liigutamise ideele ka vastuarvamusi. Üks mu sõber arvas, et piisab ka sellest, kui iga päev umbes tund aega korraga sporti teha.
Pean seda heaks mõtteks ent jään endale kindlaks, et liigutada tuleks ennast pidevalt. Tund aega trenni õhtul pärast 8 tunnist istumist ei anna enam seda tulemust. See oleks sama, mis pärast päevläbi rämpstoidu söömist süüa õhtul üks tervislik tasakaalustatud eine:) See pole lihtsalt see.

Parim variant oleks muidugi see, et liigutad ennast vähemalt iga 1,5 tunni tagant ja siis teed veel iga päev ka vähemalt tund aega trenni otsa(:

Täna juba jooksin mööda treppe! Mõnus

Lemmi ütles ...

tule kuubikust välja ja tööta terve nädal selle meie suure ovaalse laua taga ; )
siis räägime uuesti vahepausidest, mille ajal ennast liigutada ;P

Anonüümne ütles ...

Oleneb alati, millega võrrelda. Mittemidagi tegemise kõrval on ka tund aega õhtul liigutamist suur võit :)Vähemalt mulle meeldib nii mõelda...:)

StenAleks ütles ...

Jah, Shalaya. Tööde iseloomud on muidugi erinevad, kuid ega siin kuubikuski alati niipalju aega liigutamiseks ei ole.

Jah, lõppeks. Aeg tundub mulle üldse olevat selline asi, et kui sa seda ise endale ei võta, siis seda ei tule ka kusagilt;)

To T.: Selles on sul muidugi õigus. Parem varblane peos;)