esmaspäev, 24. november 2008

räästa all uued mõtted



reedest eilseni tegin 6,5 tundi sporti ja tänaseks on kergelt siiber. hommikul magasingi elegantselt 1,5 tundi liiga kaua ja ujumine nihkus homseks hommikuks. võibolla ongi parem - hangesid vähem.

nädalavahetusel sõitsin (kui ühe koha peal väntamist sõitmiseks saab nimetada) palju rattaga. sisespinning on põnev, aga pikapeale hakkab see ühe koha peal istumine jubedalt tüütama. olen nipiks avastanud, et tuleb erinevaid treenerid katsetada ja erinevaid trennistiile. siis kannatab teha.

eile oli selline ilm ka, et lõuna paiku mõtlesin end hoopis riidesse pakkida ja sörgile minna. oleks võimsa emotsionaalse laksu saanud. istusin lõpuks ikkagi turvaliselt klaasi taga ja piilusin väntamisele sekka üle õla, mida tuisk akna taga teeb.

vahelduseks olen suusatamise peale mõelnud, ent see nõuab esiteks head asukohta (või autot), lund ja radu. rullsuusatamine enamvähem puhast teed. rulluisutamisele enne kevadet ei mõtle. väliuisutamine nõuab trennina jälle liigapalju organiseerimist. niiet jooks on ikkagi kõige universaalsem.

puudust tunnengi praegu kõige rohkem õuest ja värskes õhus tegutsemisest. usun, et läbi talve millega iganes väljas sporti tehes on immuunsüsteem oluliselt tugevam kui lihtsalt kontorirotil. pealegi näeb siis päevavalgust ka.

igatahes, täna puhkan, ja olen homme ehk palju värskem.

5 kommentaari:

Helen ütles ...

Lõpuks keegi kirjutab ka midagi :) Mul tekkis juba tunne, et keegi ei jookse, ma ise sealhulgas. Nädalavahetusel sai küll kõvasti lund roogitud, panen selle ÜKE alla. 1. detsembrist läheb nn uue jooksuhooaja ettevalmistus ametlikult käima, praegu viimistlen veel peas ja paberil oma plaane. Mul ilma paberile pandud plaanita trennid väga ei õnnestu, suudan terve hulga põhjuseid mõelda, miks mitte trenni teha. Ku paberil kirjas, mida, kui palju ja millal, siis on 99% tõenäosus, et lähen trenni. Veider on see inimene... Aga jah, õues tuleb olla. Sellega olen täiesti nõus. Suusatamine pole minu ala, nii et panen talvel rõhku jõusaalile, ujumisele ja jooksule muidugi. Suusatamist ma võin nii naljaga pooleks üritada :)

StenAleks ütles ...

:)
Saan sust aru, Helen. Olen ise samasugune. Kui asjad on kirjas, saavad need ka tehtud. Kõik mis on peas kipub aga pidevalt nihkuma ja tagatipuks liigagi tihti üldse ära kaduma!

Mis puudutab õues treenimisse, siis seda ma küll unustada ei plaani. Alles täna hommikul käisin enne tööd Kadriorus ja Pirital tiirutamas. lumega on palju mõnusam. Valgem. Ühe pikema jooksu plaanin ka veel nädalavahetusel teha.

Tõsi on see, et jalgrattaga on sellises lumes raske trenni teha. Sõita saab kenasti ja põnev on ka, aga trenni...mitte nii palju:)

Lauri ütles ...

Hetkel joosta ei saa, kuna Tallinna rookimata kõnniteedel puudub selleks vähemgi võimalus. See oleks lumepudrus sumpamine ja ohtlik ka. Seega suusatasin nii kaua kui lund vähegi oli. Hakkan kasutama ka joõsaali ja ujun. Ehk järgmine nädal sulailmadega sulavad kõnniteed vähegi puhtamaks ja saab joosta jälle.

Helen ütles ...

Ega selliste ilmadega just lust joosta ei ole. Ma olen kahel õhtul jalad esimese 20 meetriga läbimärjaks saanud, aga õnneks on Rohuneeme kandis kõnniteed suuremalt jaolt puhtaks sulanud, vahepeal on natuke lörtsi ja läga. Talvel tuleb niikuinii vähemalt aeg-ajalt ka hallis joosta, aga eks näis, mis talv tuleb. Eelmisel aastal sai terve talve väga hästi õues joosta.

Rivo ütles ...

mulle tegelikult veidi ekstreemse ilmaga meeldib, on huvitav ja jääb meelde. kuigi jah, eelmise nädala lumega olid mõned päevad tänavad liiglibedad, et käiagi oli keeruline. eelmine talv oli ideaalne, sügis on seni ka end hästi üleval pidanud - soe ja üsna vähe sademeid.