tagasi rajal vol maeiteamitmes

ÄP Maratoonarid kevadel 2007 Tallinna Spordihallis. peagi aastased. foto Andras Kralla.

Jälle targem. Kasutasin eile oma arstipileti ära ja käisin andsin vastuseid küsimusele „mis teid ortopeedi vastuvõtule tõi?“, „ega maratoniks treenides ei pea ju kogu aeg üle 30 km jooksma?“, „kas kuskilt valutab?“ jne.

Kuna säärtehädadest ei olnud märkigi, nagu ka kahtlustasin, siis sealt enam teemat ei saanud. Küll ei tahtnud aega käest anda ja viskasin vasema põlve analüüsiks ette. Vana-Aasta Maratonist saadik on ta veider natuke - ei valuta, aga väga kindlalt ma end temaga ei tunne. Mäletan, et pärast jooksupükste märjaks saamist paarikümnenda kilomeetri paiku tekkis korraks jahe tunne (kahjuks ei tekkinud pükstevahetamise tunne) ja mõtlesin, et sai ehk külma.

Selgus, et külm ilmselt mängus pole. Täpselt ei teagi, mis. Keeruliseks teeb tema analüüsi ka see, et midagi pole paistes ega anna tunda ka erinevates suundades kiskumisel. Järgmine samm nüüd kõhrede uuringule - ooteajaga 2-3 kuud. Sweet.

Aga eile käisime jälle jooksmas. Jumalik tunne. Pooleteisenädalane vahe tegi jala kergeks ning tahtmist on rohkem kui nii mõnelgi esmaspäeval.

Nüüd olen targem:
- vasema jala reie- ja säärelihase ümbermõõt 1,5 cm paremast jalast erinevam. Põhjused olla erinevad, kaasa arvatud treenitus. Põhjust muretsemiseks ei pidavat olema
- trenne tuleb hajutada. Paar kuud liikusin graafikuga E (jooks 2+2+2 km, jooksuharjutused, selg-kõht), K (tempojooks koos soojenduse-lõdvestusega 10-13 km , pulss 170-175, keskmine 150), R (vahelduva tempoga jooks 10-12 km, keskmine pulss 150, max 170), L (ujumine tund-poolteist, ca 2-3 km, P (pikk ots, kuni 25 km, keskmine pulss 140-150) trenn ja T ja N puhkuseks. Siiani ei tundnudki, aga pärast väikest trennivaheldust sain aru, et nädalalõpu neljapäevane tsükkel väsitab liigselt ning ilmselt ei taastu neist korralikult. Niisiis tõsta laupäevane solberdamine neljapäevaks ja jätta laupäevaks ainult midagi taastavat, infrapunasaun näiteks.
- ujumine võib täiesti meeldima hakata. Mäletan, et suvel regulaarse ujumisega alustades oli tegemist, et tund aega järjest basseinis liigelda ja kilomeeter katta. Nüüd teoreetiliselt (50 meetri läbimiseks kulunud aja mõõtes nii trenni alguses, keskel kui lõpus) jõuan tunniga 3 km katta. Praktika jääb ilmselt 2 kanti, vajepeal tarvis prille kohendada ja kaasliiklejad rajal kisuvad tempot-rütmi alla.
- trennide vaheldumisele tasub mõelda – ülakehatreeningutele rohkem aega kui praegu. Jõusaal näiteks, selga-kõhtu võib kodus ka teha.