Käisin eile üle pika aja Äripäeva maratonitiimi ühistreeningul Kalevi Spordihallis ning nagu märkamatult viskasin lendas seltsiliste saatel 10 kilomeetrit, mis anno 2008 minu jaoks pikkuselt teine jooksuots.
Ma ei tea, mis minusse lõi. Kas ma sain motivatsiooni Rivo üllitisest, kus ta viitas ultramaratonijooksjale Dean Karnazasele, kes teeb aja kokkuhoiu ja vähese unevajaduse huvides trenni varahommikul või millestki muust – aga igatahes startisin täna varahommikul kell 5:59 taas enne tööd ühele jooksuotsale. Pooleteist tunniga sai 15 km kaetud ja mööda suhteliselt hõreda liiklusega Lasnamäe, Kose, Pirita, Kadrioru ring peale tehtud.
Ei tea kas olengi nii vara jooksnud. Kui siis sõjaväes, kus oli igal tööpäeval äratus kell 6:00 peale mida silkasime veerand tunnikest, millele järgnes teist samapalju võimlemist.
Ega pärast eilset trenni täna väga kerge ei olnud. Samas väga raske samuti mitte. Alustasin hästi vaikselt, kuna mulle pole hommikused jooksud kunagi istunud – pulsi viskab väga kõrgele. Täna polnudki aga väga hull. Küll aga olid jalad eile õhtusest trennist veidi kanged ning jooks polnud kõige sujuvam ja nauditavam.
Aga… Tundub, et varahommikust jooksu võib veel proovida. Loomulikult aga veidi puhanuma tundega kui täna :)
teisipäev, 18. märts 2008
Ööpäev ja veerandsada kilti
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
respect!
Lahe! :) Minu senine varaseim jooks on 10 km kell 8 hommikul ja sedagi olude sunnil. Kusjuures mul oli ka positiivne kogemus, kuigi reeglina tundub hommikune jooksmine pisut räigena. Hommikul aga on maailm kuidagi eriliselt vaikne ja mõnus, alles ärkamas (minu 8-ne jooks oli nädalavahetusel).
Ja no, pagan küll, vaheldust peab ju ka olema!
Suvel sai ikka sageli 5-6 aegu hommikul 10k maha joostud - vot see on tõeline kaiff. Kell 7-8 ikkagi inimesed juba siblivad tööle, kuid 5 aegu on tõeline nauding. Kergelt jahe ilm, päike taevas, linnulaul.. iPodi võib vabalt koju jätta! :))
Aga tublid olete! Edu!! :)
Tänud :)
Hommikul jooksmise suur pluss on kindlasti vaikus ja vähesem saastatus. Viie paiku on tõenäoliselt isegi Tallinn enam vähem inim- ja autotühi. Tore loodusega koos ärgata. Aga eks see harjumist vaja.
norin lihtsalt proffesionaalsuse mõttes, et kas 2 sellist otsa järjest liig ei ole. Ehk igal trennil peab olema mingi eesmärk - pikk jooks, kiire, lõik, mägi, taastumine.
Sul tundub 2 rahulikku pikka jooksu järjest. (pikk jooks on muidugi väga suhteline)
To Rax: neist kahest järjestikku tehtud trennist mingit sügavat ning kauget tagamõtet otsida ei maksa. Rohkem selline emotsinaalne "nooruslik" temp :)
Aprillis lähen täpsemalt läbimõeldud treeningplaani peale üle. Hetkel lasen vaikselt tunde järgi.
PS! Praegusel etapil on 15 km on minu jaoks veel nn "pikk jooks" :) Kõik on suhteline.
Postita kommentaar