Laubal läksin poolmaratonipikale ringile, aga ajaga panin nats mööda. Kui nädala sees läheme Rauliga pimedas ja ca 18 paiku, mil temperatuur suht stabiilne, siis laupäeval otsus väljuda kella 15 ajal ei läinud just täkkesse. Päike loojus kiiresti ja temperatuur kukkus seetõttu tunni ajaga plussist miinusesse. Ehk paras mõnekraadine soojus asendus peagi näriva jahedusega.
Jooksujakk (Asicsi paari aasta tagune tippmudel) aga ei ole just parimate kopsudega, mis tähendab, et esimese tunniga jooksin end niiskeks ja pärastpoole oli jahe.
Et küsimusi mõned:
- kuidas hoida kurk soe? Näiteks Asicsi külmaks ilmaks mõeldud jooksufliisid on mõlemad madala kraega.
- kuidas hoida jook jääkülmaks minemast? Paari miinusega ära päris ei külmu,
sest loksub, aga kuumale kurgule jäine vedelik hea ei ole. Kehtib eriti väikese pudeli kohta, millele eraldi taskut-vööd ei valmistata.
- millist maski kasutada? Hingad küll nina kaudu, aga külm õhk jõuab siiski organismi.
- millist jakki talvel kasutada? All on jooksusärk - sõltuvalt ilmast pika või lühikese varrukaga, ja fliis. Et mis sinna peale?
esmaspäev, 26. november 2007
Mina vs külm ilm - 1:0
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
8 kommentaari:
Kaela ümber käib mul see toru moodi müts. Ma ei teagi kuidas seda kutsutakse, aga see on miski asjandus millest saab soovi korral teha näomaski, mütsi või kaelaräti. Müüakse seda näiteks kaubamaja neljandal korrusel. Samuti olen neid näinud teistes spordipoodides. Hästivärvikirevad on nad üldjuhul.
Minu jaoks täiesti toimib. Kui külmem on siis tõmban ta kuni lõuani üles ning kui soojem, siis lükkan tagasi tuuleka krae vahele. Seni pole paremat lahendust leidnud.
Varem jooksin mäesuustamisega jaoks mõeldud windstopper näomaskiga, ainult selle erinevusega, et ma keerasin selle näomaski tuuleka krae vahele rulli, mitte ei tõmmanud üle nina nägu kaitsma. Ka enamvähem toimis, kuid see windstopper materjal oli natukene kange ja kare ning hakkas hõõruma.
Külma ilmaga olen kilekast loobunud selle sama "mitte hingavuse" pärast, kuigi tootjad reklaamivad, et jakk peaks olema ülim hi-tech ning maksimaalselt hingama. Reaalsus on kahjuks siiski midagi muud. Parim mis hingab, on mul olnud ISC eest windstopperiga jakk, mille selg on hästi õhukesest materjalist. Eest poolt hoiab tuult ning tagant selja pealt laseb ilusasti higi välja. Selles on samuti suhteliselt kõrge krae mis ei lase tuult nii hästi kaela vahele.
Mul ülivana ISC dress ja kui on külmem kui -5 kanti siis läheb kaitseväest saadud soe pesu alla, muust ma küll puudust ei tunne.
Brynje kõrgekaelusega särk on abiks kurgu soojas hoidmisel
Adidase ülikergest materjalist Formotion sarja tuulekaitse on mind viimased nädalad väga kenasti teeninud, kaasa arvatud sellel samal laupäeval ilusal päikseloojangul kesklinnast Piritale ja pimenedes tagasi joostes. All on olnud tubli liibuv pikkade käistega spordipluus. Minul oli soe ja kumbki riietusese ei olnud peale 1:40 jooksu märg, ehk vaid vaevu tuntavalt niiske. Vähe külmema ilmaga kavatsen proovida soojemat pikkade käistega alust.
Küll hakkasid käed Sinisalo Thinsulate suusasõrmikutega külmuma, nii et peab kaaluma labakute varianti. Küllap minu vereringluse mure.
Ei tasu ennast väga kookonisse ka pakkida. Külmaga peab harjuma ja harjubki. Põhiline on ühe hooga siseruumidesse joosta. Peale pikka trenni pole immuunsust ollagi ja see on kõige nõrgem koht.
Ise teen kord kahe nädala tagant ühe 18-19 km ringi, aga jooki ma pole seni kaasa võtnud. Kindlasti peaks aga ka sellega on organism võimeline harjuma.
tänan nõu eest. kurgu tarvis olen paar korda Oliveri soovitatud torumütsi kasutanud, ehk on sellest ka soojemaid versioone olemas.
sügis-talvise ilma puhul keeruline teinekord see, et ilm muutub kiiresti. lihtsam vist aega valida, mil väljas joosta.
Rax, kookoniks kookoni pärast ei tahagi. eesmärk olla riides nii, et ei oleks niiske või märg olla, millele järgneb loogilise jätkuna kiiresti külmetus. et rõivastus, mis hoiab sooja ent ka hingab. muidu ISC kohta olen ka häid soovitusi saanud ja adi uusi mudeleid pole veel katsunud, eks tuleb proovima minna.
joomise koha pealt siiski nõus ei ole, et peaks harjutama mitte jooma. kui organism seda vajab ja küsib, siis tuleb anda ehk looduslik ja loomulik vajadus. viga pole niisama mõtet teha. pigem harjutada miski rütm sisse, millega ka võisteldes arvestada.
immuunsüsteemi hoidmiseks aga üks keemiline soovitus, Enervit toodab jooki R2, mida tarbida 15 minuti jooksul peale kas pikka trenni või võistlust. Berliinis jõin, toimis, ei olnud võistlusjärgsed pohmelli, külmavärinaid jms. tõsi, tempo ja pingutus väga meeletu ei olnud, samas laubal peale poolmaratoniotsa trennitempos tundsin, et oleks seda võinud proovida.
Eelmisel talvel üritasin nii, et tegin 4km ringe ja viskasin sooja joogiga termose lumehange, kust siis möödudes juua sain. Ei olnud liiga hea meetod, aga hääl ka kähedaks ei läinud nagu tavaliselt.
Veel on olemas ventileeruva seljaga multispordikotid, mis võiks teooria järgi veidi soojust pidada.
Joogist:
Võtke kaasa parasjagu soojendatud jooks (sõltuvalt ilmast ja trenni pikkusest). Samuti soovitan kasutada rohkem suusatajatele mõeldud vöökotilaadseid joogipunsusid. Need on külma jaoks mõeldud. Tänu väikesele termosefekteli hoivad joogi temperatuuri paremini
Postita kommentaar