84 päeva Berliinini...

... , väidab mu pulsikell. Juuni skoorist ma hetkel rääkida ei saa, sest tehniliselt ei ole saanud eelmise kuu kõiki andmeid arvutisse laadida (puhkus ja kaks arvutit jne), aga see on ainult detail. Muidu oli keeruline kuu, sest säärelihastehädade tõttu mahtus täismahus nädalaid kuusse ainult üks - ülejäänud olid võimaluste järgi proovimised-kompamised. 

Selgi nädalal ainult kaks trenni ja poolmaratoni mahus kilomeetreid, ideaalis saab homme pika otsa teha. See, kui ei saa päevade kaupa rajale, on painav ja lohutamatu tunne. Meeleolulangus piduritest on õnneks möödas.

Arst soovitas koormust maha võtta ja seda olengi teinud. Eelmisel nädalal käisin vahelduseks mitu korda ujumas, basseinis - Eesti suvi ikkagi. Kindlasti kasulik, aga suhteliselt igav oli. Kalevis on küll 50 m rajad, mis on Nõmme ujula omadest kaks korda pikemad ehk rohkem on tegevust kui passimist ning ka tipptunnil sai üksi rajal ujuda, kuid üle tunni seal solberdada muutus üsna monotoonseks.

Aga noh, maraton ei peagi ilmselt lihtsalt tulema.